Mateus 26
mkw (MKW) vs VC
1 Ntangu Yesu manisaka na kupesa malongi yina, yandi tubaka na bilandi ya yandi:
1 — ausente —
2 «Beno zaba ti kaka bilumbu zole me bikana samu na kukembila mukembo ya Paki. Ba ke yekula Mwana ya Muntu, samu ti ba koma yandi na kulunsi.»
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 Na yina, bamfumu ya banganga-Nzambi mpe bakuluntu ya ba-Zwife vukanaka na yinzo ya Kayife yina vwandaka nganga-Nzambi ya ntete.
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 Bawu bakaka lukanu ya kukanga Yesu na mansweki, mpe ya kufwa yandi.
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 Bawu vwandaka tuba: «Beto fwana kukanga yandi ve na mukembo ya Paki, samu ti bantu sala muvusu ve.»
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
6 Yesu vwandaka na mbanza Betani na kati ya yinzo ya Simoni, muntu ya kimbevo ya mpusu.
6 — ausente —
7 Ntangu Yesu vwandaka na mesa, kento mosi kwizaka pene-pene ya yandi na kitutu ya alabati ya kufuluka na mananasi ya ntalu mingi, mpe sekulaka yawu na yintu ya Yesu.
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 Ntangu bilandi talaka mutindu yina, bawu vwandaka ve na kilengi, mpe tubaka: «Samu na yinki yandi me bebisa yawu?
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 Ba lendaka tekisa yawu na ntalu ya mingi, mpe kukabula mbongo yina na bamputu!»
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 Yesu zabaka mambu yina bawu vwandaka zonza. Na yina, yandi tubaka: «Samu na yinki beno ke na kukwamisa kento yayi? Mambu yina yandi me sala samu na munu kele mbote.
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 Bamputu ke vwanda na beno ntangu nyonso. Kasi munu, mu ke vwanda ve na beno ntangu nyonso.
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 Yandi me tula mananasi yayi na nzutu ya munu samu na kukubika nzikulu ya munu.
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 Ya tsyelika, mu ke na kuzabisa beno: Bisika nyonso yina ba ke zabisa Nsangu ya Mbote yayi na yinza, ba ke zonzila mambu yina kento yayi me sala, mpe ba ke bambukila yandi moyo.»
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
14 Na manima, mosi na kati ya bilandi kumi na zole yina vwandaka na nkumbu ya Yuda Isekayote, kwendaka tala bamfumu ya banganga-Nzambi,
14 — ausente —
15 mpe zabisaka bawu: «Yinki beno ke pesa munu kana mu yekula beno Yesu?» Bawu pesaka yandi mbongo makumi tatu ya bisengo.
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 Katuka kilumbu yina, Yuda vwandaka sosa ntangu ya mbote samu na kuyekula bawu Yesu.
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
17 Kilumbu ya ntete ya mukembo ya Mampa yina ba ke funisaka ve, bilandi kwendaka yufula Yesu: «Wapi sika nge zola ti beto yidikila nge madya ya Paki?»
17 — ausente —
18 Yesu vutulaka: «Beno kwenda na mbanza na sika ya bakala mosi, mpe beno zabisa yandi ti Mulongisi me tuba: “Ngunga ya munu me lunga, ni na sika ya nge mu ke kudya madya ya Paki na bilandi ya munu.” »
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 Bilandi salaka mutindu Yesu zabisaka bawu, mpe bawu yidikaka bima nyonso samu na madya ya Paki.
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 Ntangu mpimpa kumaka, Yesu kwendaka vwanda na mesa na bilandi kumi na zole ya yandi.
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 Ntangu bawu vwandaka kudya, Yesu tubaka: «Ya tsyelika, mu ke na kuzabisa beno: Mosi na kati ya beno ke yekula munu.»
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 Bilandi kumaka na kyadi ya kulutila, mpe bandaka na kuyufula yandi mosi na mosi: «Mfumu! Ya kele munu?»
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 Yesu vutulaka: «Muntu yina me tula diboko ya yandi kintwadi na munu na kati ya ndonga, ni yandi ke yekula munu.
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 Mwana ya Muntu ke kufwa mutindu Dibuku ya Nzambi ke zabisaka yawu. Kasi kyadi na muntu yina ke yekula yandi! Ya vwandaka mbote na muntu yina na kubutuka ve.»
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 Yuda yina vwandaka yekula Yesu tubaka: «Mulongisi! Ya kele munu?» Yesu vutulaka: «Ni nge mosi me tuba yawu.»
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
26 Ntangu bawu vwandaka kudya, Yesu bakaka dimpa. Na manima ya kutonda Nzambi, yandi bukunaka yawu mpe pesaka yawu na bilandi ya yandi na kutuba: «Beno baka, yayi ni nzutu ya munu.»
26 — ausente —
27 Na manima, yandi bakaka mbungu ya vinu. Yandi tondaka Nzambi, mpe pesaka bawu yawu na kutuba: «Beno kunwa yawu beno nyonso.
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 Ya tsyelika, yayi ni menga ya munu, menga ya ngwisani yina me mwangana, samu ti bantu mingi kuzwa mulemvo ya masumu.
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 Mu ke na kuzabisa beno: Katuka ntangu yayi, mu ke kunwa dyaka ve vinu yayi tii kilumbu yina mu ke kunwa vinu ya malu-malu kintwadi na beno na kati ya Kimfumu ya Tata ya munu.»
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 Na manima, bawu kembisaka Nzambi na banzimbu, mpe kwendaka na mongo ya bayinti ya olive.
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 Yesu tubaka na bilandi ya yandi: «Na mpimpa yayi, beno nyonso ke bika munu samu ti Dibuku ya Nzambi ke tubaka: “Mu ke kufwa muvungi ya mameme, mpe mameme nyonso ke mwangana.”»
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 Yesu tubaka dyaka: «Kasi ntangu mu ke vumbuka na lufwa, mu ke kwenda kuvingila beno na Ngalili.»
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 Pyele tubaka na Yesu: «Ata ti bawu nyonso bika nge, munu, mu ke bika nge ve.»
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 Yesu vutulaka: «Ya tsyelika, mu ke na kuzabisa nge: Kaka na mpimpa yayi, ntete nsusu kuba, nge ke manga munu bambala tatu.»
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 Pyele zabisaka Yesu: «Ata ti mu fwana kufwa kintwadi na nge, mu ke manga nge ve.» Bilandi nyonso mpe tubaka mutindu yina.
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 Na manima, Yesu kumaka na bilandi ya yandi na kisika yina ba ke bokilaka Ngetesemane, mpe zabisaka bawu: «Beno vwanda awa ntangu mu ke kwenda kusambila na mantwala kuna.»
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 Yandi nataka Pyele mpe bana nyonso zole ya Zebede. Yandi bandaka na kutala kyadi mpe mpasi na ntima.
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 Na yina, yandi zabisaka bawu: «Ntima ya munu kele ya kufuluka na kyadi samu na lufwa. Beno vwanda awa, mpe beno kyelola meso kintwadi na munu.»
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 Yesu kwendaka na mwa mantwala. Yandi kubwaka kizizi na ntoto, mpe sambilaka mutindu yayi: «Tata ya munu, kana yawu lenda kusalama, katula mbungu yayi ya mpasi pene-pene na munu. Kasi kusala ve luzolo ya munu. Sala kaka luzolo ya nge.»
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 Na manima, yandi vutukaka na kisika yina vwandaka bilandi tatu yina, mpe kutaka bawu ya kulala. Yandi tubaka na Pyele: «Beno me lenda ve na kukyelola meso kintwadi na munu ata na ngunga mosi?
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Beno kyelola meso, mpe beno sambila, samu ti beno kubwa ve na ntontolo. Ntima ya muntu kele ya kufuluka na nsatu ya kusala mambu ya mbote, kasi nzutu kele ya kulemba.»
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Yesu bikaka dyaka bawu na mbala ya zole, mpe sambilaka mutindu yayi: «Tata ya munu, kana mbungu yayi lenda kukatuka ve, samu ti mu kunwa yawu, bika ti luzolo ya nge salama!»
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 Yandi vutukaka dyaka kisika vwandaka bilandi ya yandi, mpe kutaka bawu ya kulala samu ti meso ya bawu vwandaka ya kufuluka na pongi.
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 Yesu bikaka dyaka bawu. Yandi kwendaka sambila na mbala ya tatu na kuzonza kaka mambu yina yandi tubaka.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Na manima, yandi vutukaka kisika vwandaka bilandi ya yandi, mpe zabisaka bawu: «Beno ke na kutatamana na kulala, mpe beno ke na kupema! Ntangu yayi, ngunga me lunga yina ba ke yekula Mwana ya Muntu na maboko ya misumuki.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Beno telama, mpe beto kwenda! Muntu yina ke na kuyekula munu me kwiza.»
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Yesu manisaka ve na kuzonza ntangu Yuda, mosi na kati ya bilandi kumi na zole, kumaka kuna. Yandi kwizaka na nkonga ya nene ya bantu yina vwandaka na bambele mpe bayinti na maboko. Ni bamfumu ya banganga-Nzambi mpe bakuluntu ya ba-Zwife fidisaka bawu.
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 Yuda yina vwandaka yekula Yesu zabisaka bawu kidimbu yina yandi ke sala. Yandi tubaka: «Muntu yina mu ke fiba, ni yandi. Beno kanga yandi.»
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 Yuda kwendaka nswalu pene-pene ya Yesu, mpe tubaka: «Mbote ya nge Mulongisi!» Na manima, yandi fibaka Yesu.
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 Yesu vutulaka: «Ndiku ya munu, mambu yina nge me kwiza kusala awa, sala yawu.» Na yina, bantu kwendaka pene-pene ya Yesu. Bawu simbaka Yesu, mpe kangaka yandi.
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 Mosi na kati ya bayina vwandaka kintwadi na Yesu basisaka mbele ya yandi. Yandi bulaka yawu kisadi ya nganga-Nzambi ya ntete, mpe zengaka yandi dikutu.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Na yina, Yesu zabisaka yandi: «Vutula mbele ya nge na kisika ya yawu samu ti konso muntu yina ke nwanaka na mbele, ke kufwaka mpe na mbele.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 Nge zaba ve ti mu lenda kulomba lusalusu na Tata ya munu, mpe na nswalu nyonso, yandi ke fidisa munu bambazi mingi kulutila bankonga kumi na zole ya binwani?
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Kana mu sala mutindu yina, mambu yina kele ya kusonama na Dibuku ya Nzambi lenda kusalama ve. Ya tsyelika, beto ke tangaka ti yawu fwana kusalama mutindu yina.»
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 Na manima, Yesu tubaka na bantu yina: «Beno me kwiza na bambele mpe bayinti samu na kukanga munu mutindu ti mu vwandaka kimpumbulu? Bilumbu nyonso, mu vwandaka longisa na kati ya Yinzo ya Nzambi, mpe beno kangaka munu ve.
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Kasi mambu nyonso yayi me salama samu na kulungisa mambu yina mimbikudi zabisaka na Dibuku ya Nzambi.» Na yina, bilandi nyonso bikaka Yesu, mpe kimaka.
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 Bayina kangaka Yesu, nataka yandi na sika ya Kayife, nganga-Nzambi ya ntete. Ni na sika ya yandi vwandaka me vukana milongisi ya Misiku mpe bakuluntu ya ba-Zwife.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 Pyele vwandaka landa Yesu mwa manima tii na kati ya lupangu ya nganga-Nzambi ya ntete. Yandi kotaka na lupangu, mpe vwandaka kisika mosi na mikengi samu na kutala wapi mutindu mambu yina ke manisa.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 Bamfumu ya banganga-Nzambi mpe kimvuka nyonso ya bakuluntu ya ba-Zwife vwandaka sosa kimbangi, ata ya vwanda ya luvunu, samu na kuzengila Yesu lufwa.
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 Kasi bawu kuzwaka ve dyambu ya yimbi ata ti bantu mingi kwizaka tuba mambu ya luvunu. Na manima, bantu zole kwizaka
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 mpe tubaka: «Muntu yayi tubaka ti yandi lenda kumwangisa Yinzo ya Nzambi, mpe kutunga dyaka yawu na bilumbu tatu.»
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 Nganga-Nzambi ya ntete telamaka mpe yufulaka Yesu: «Nge kele ve na dyambu ya kutuba na mambu yina bantu yayi ke na kufunda nge?»
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Kasi Yesu vwandaka swi. Na yina, nganga-Nzambi ya ntete zabisaka yandi: «Zenga ndefi na Nkumbu ya Nzambi ya moyo! Zabisa beto kana nge kele Masiya, Mwana ya Nzambi!»
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 Yesu vutulaka: «Nge mosi me tuba yawu. Kasi mu ke na kuzabisa beno: Katuka bubu yayi, beno ke tala Mwana ya Muntu ya kuvwanda na lubakala ya Nzambi-Mpungu, mpe yandi ke kwiza na kati ya matuti.»
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 Na yina, nganga-Nzambi ya ntete pasulaka bilele ya yandi, mpe tubaka: «Yandi me safula Nzambi! Beto ke dyaka ve na nsatu ya bambangi! Beno me kuwa wapi mutindu yandi me safula Nzambi.
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 Yinki beno ke na kubanza?» Bawu vutulaka: «Yandi fwana kufwa.»
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 Na manima, bawu lobolaka yandi mante na kizizi, mpe bulaka yandi makofi. Ba ya nkaka bulaka yandi bambata
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 na kutuba: «Masiya bikula! Zabisa beto nani me bula nge!»
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 Pyele vwandaka ya kuvwanda na ngaanda na kati ya lupangu. Kisadi mosi ya kento kwizaka pene-pene ya yandi, mpe tubaka: «Nge mpe, nge vwandaka kintwadi na Yesu, muntu ya Ngalili.»
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Kasi Pyele mangaka na ntwala ya bantu nyonso, mpe tubaka: «Mu zaba ve yinki nge ke na zola kutuba.»
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 Na manima, Pyele kwendaka pene-pene ya mwelo ya lupangu. Kisadi ya nkaka ya kento talaka yandi, mpe tubaka na sika ya bayina vwandaka kuna: «Muntu yayi vwandaka kintwadi na Yesu ya Nazaleti.»
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 Pyele mangaka dyaka, mpe kudyaka ndefi na kutuba: «Mu zaba muntu yina ve!»
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 Na manima ya mwa ntangu, bayina vwandaka kuna kwizaka pene-pene ya Pyele, mpe zabisaka yandi: «Ya tsyelika, nge kele mosi ya bantu ya yandi. Mutindu ya nge ya kuzonza ke na kulakisa wapi sika nge katukaka.»
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 Na yina, Pyele kudyaka ndefi, mpe tubaka: «Mu zaba ve muntu yina beno ke na kuzonzila! Kana mu ke na kuvuna, bika ti Nzambi kupesa munu kitumbu.» Kaka na ntangu yina, nsusu kubaka.
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 Na yina, Pyele bambukaka moyo na mambu yina Yesu zabisaka yandi: «Ntete nsusu kuba, nge ke tuba bambala tatu ti nge zaba munu ve.» Pyele basikaka na lupangu mpe dilaka mingi.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.