Mateus 22
mkw (MKW) vs NTLH
1 Yesu bandaka dyaka na kuzonza na bingana na bantu yina vwandaka kuwa yandi. Yandi zabisaka bawu:
1 De novo Jesus usou parábolas para falar ao povo. Ele disse:
2 «Kimfumu ya Mazulu kele mutindu yayi: Ntinu mosi salaka mukembo samu na makwela ya mwana ya yandi ya bakala.
2 — O
3 Yandi fidisaka bisadi ya yandi na kwenda kubaka bantu yina yandi bokilaka na mukembo. Kasi bantu mangaka na kukwiza.
3 Depois mandou os empregados chamarem os convidados, mas eles não quiseram vir.
4 Yandi fidisaka dyaka bisadi ya nkaka na kwenda kutubila bawu: “Ntangu yayi, mu me manisa na kukubika madya ya mukembo. Mu me kufwa bangombe mpe bibulu ya munu ya mafuta. Bima nyonso me kuma ya kukubama. Beno kwiza na mukembo ya makwela.”
4 Então mandou outros empregados com o seguinte recado: “Digam aos convidados que tudo está preparado para a festa. Já matei os bezerros e os bois gordos, e tudo está pronto. Que venham à festa!”
5 Kasi bantu talaka yawu mpamba, mpe konso muntu kwendaka sala kisalu ya yandi: bantu ya nkaka na bilanga, mpe ba ya nkaka na mumbungu.
5 — Mas os convidados não se importaram com o convite e foram tratar dos seus negócios: um foi para a sua fazenda, e outro, para o seu armazém.
6 Bantu ya nkaka bwilaka bisadi, talisaka bawu mpasi, mpe kufwaka bawu.
6 Outros agarraram os empregados, bateram neles e os mataram.
7 Ntinu dasukaka. Yandi fidisaka binwani ya yandi samu na kufwa bantu yina kufwaka bisadi ya yandi, mpe samu na kuyoka mbanza ya bawu.
7 O rei ficou com tanta raiva, que mandou matar aqueles assassinos e queimar a cidade deles.
8 Na manima, yandi tubaka na bisadi ya yandi: “Mu me kubika yimeni madya ya mukembo ya makwela, kasi bantu yina mu bokilaka kele ve ya kulunga na kudya yawu.
8 Depois chamou os seus empregados e disse: “A minha festa de casamento está pronta, mas os convidados não a mereciam.
9 Na yina, beno kwenda na magambu ya banzila, mpe beno bokila na mukembo bantu nyonso yina beno ke tala.”
9 Agora vão pelas ruas e convidem todas as pessoas que vocês encontrarem.”
10 Bisadi kwendaka na banzila, mpe vukisaka bantu nyonso yina bawu talaka: bantu ya yimbi mpe ya mbote. Na yina, kivinga ya mukembo ya makwela fulukaka na bantu.»
10 — Então os empregados saíram pelas ruas e reuniram todos os que puderam encontrar, tanto bons como maus. E o salão de festas ficou cheio de gente.
11 «Ntangu ntinu kotaka na yinzo samu na kutala bantu yina yandi bokilaka, yandi talaka muntu mosi yina lwataka ve binkuti ya mukembo.
11 Quando o rei entrou para ver os convidados, notou um homem que não estava usando roupas de festa
12 Ntinu yufulaka yandi: “Nkundi ya munu, wapi mutindu nge me kota awa ata kulwata binkuti ya mukembo?” Kasi muntu yina vutulaka dyambu ve.
12 e perguntou: “Amigo, como é que você entrou aqui sem roupas de festa?”
13 Na yina, ntinu tubaka na bisadi ya yandi: “Beno kanga yandi makulu na maboko, mpe beno losa yandi na ngaanda na kati ya kitombe kisika yandi ke dila mpe ke kwetisa meno.”»
13 Então o rei disse aos empregados: “Amarrem os pés e as mãos deste homem e o joguem fora, na escuridão. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.”
14 Na kumanisa, Yesu bwelaka: «Ya tsyelika, Nzambi ke bokilaka bantu mingi, kasi yandi ke soolaka kaka bantu fyoti.»
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Ba-Falisye vukanaka samu na kusosa wapi mutindu bawu lenda kubwisa Yesu na mutambu na kupesa yandi kyuvu.
15 Os fariseus saíram e fizeram um plano para conseguir alguma prova contra Jesus.
16 Bawu fidisaka na sika ya Yesu mwa ndambu ya bilandi ya bawu mpe bantu ya kimvuka ya Elode. Bantu yayi yufulaka yandi: «Mulongisi, beto zaba ti nge ke tubaka butsyelika, mpe nge ke longisaka na butsyelika nyonso mambu yina Nzambi ke zolaka ti beto sala. Nge kele ve na boma ya muntu samu ti nge ke swasikisaka bantu ve.
16 Então mandaram que alguns dos seus seguidores e alguns membros do partido de Herodes fossem dizer a Jesus: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto, ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige e não se importa com a opinião dos outros, nem julga pela aparência.
17 Na yina, pesa beto mabanza ya nge na dyambu yayi: beto kele na muswa ya kufuta mpaku na ntinu Sezale to ya kufuta yawu ve?»
17 Então o que o senhor acha: é ou não é contra a nossa Lei pagar impostos ao Imperador romano?
18 Kasi Yesu zabaka mabanza ya bawu ya yimbi, mpe zabisaka bawu: «Bantu ya bantima zole! Samu na yinki beno ke na kumeka munu?
18 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
19 Beno lakisa munu mbongo yina ba ke futaka mpaku.» Bawu pesaka yandi Denalya mosi,
19 Tragam a moeda com que se paga o imposto! Trouxeram a moeda,
20 mpe Yesu yufulaka bawu: «Kizizi mpe nkumbu yina kele ya kusonama awa kele ya nani?»
20 e ele perguntou:
21 Bawu vutulaka: «Yawu kele ya ntinu Sezale.» Na yina, Yesu zabisaka bawu: «Beno pesa na ntinu Sezale bima yina kele ya Sezale, mpe na Nzambi bima yina kele ya Nzambi.»
21 Eles responderam: — São do Imperador. Então Jesus disse:
22 Na kuwa mvutu yina, bawu yitukaka mingi. Bawu bikaka yandi, mpe kwendaka.
22 Eles ficaram admirados quando ouviram isso. Então deixaram Jesus e foram embora.
23 Kaka na kilumbu yina, ba-Saduse kwizaka na sika ya Yesu. (Ba-Saduse kele bantu yina ke tubaka ti bantu ya kufwa ke vumbuka ve.) Bawu yufulaka Yesu mutindu yayi:
23 Naquele mesmo dia chegaram perto de Jesus alguns saduceus , afirmando que ninguém ressuscita.
24 «Mulongisi! Moyize tubaka ti kana bakala ya kukwela kufwa ata kubuta bana na kento ya yandi, yaya to leki ya yandi fwana kukwela mufwidi yina samu na kubutila yandi bana.
24 Eles disseram a Jesus: — Mestre, Moisés ensinou assim: “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
25 Kasi na kati ya beto, ya vwandaka na bampangi nsambwadi. Mpangi ya ntete kwelaka kento. Yandi kufwaka ata kubuta mwana, mpe bikaka mufwidi na maboko ya leki ya yandi.
25 Acontece que havia entre nós sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos. Assim, ele deixou a viúva para o segundo irmão.
26 Yawu salamaka mutindu mosi mpe na mpangi ya zole, na mpangi ya tatu, mpe na bawu nyonso nsambwadi.
26 A mesma coisa aconteceu com este, e também com o terceiro, e, finalmente, com todos os sete.
27 Na manima ya bawu nyonso, kento mpe kufwaka.
27 Depois de todos eles, a mulher também morreu.
28 Na yina, ntangu bantu ya kufwa ke vumbuka na lufwa, yandi ke vwanda kento ya nani na bawu nyonso nsambwadi, samu ti bawu nyonso kwelaka yandi?»
28 Portanto, no dia da ressurreição, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
29 Yesu vutulaka: «Beno ke na kuvunama samu ti beno zaba ve Dibuku ya Nzambi to lulendo ya Nzambi.
29 Jesus respondeu:
30 Ya tsyelika, ntangu bantu ya kufwa ke vumbuka, bakento na babakala ke kwelana ve. Kasi bawu ke vwanda mutindu bambazi na mazulu.
30 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
31 Na yina me tadila dyambu ya mvumbukulu ya bantu ya kufwa, beno me tangaka ntete ve mambu yina Nzambi zabisaka beno?
31 E, quanto à ressurreição dos mortos, será que vocês nunca leram o que Deus disse? Ele afirmou:
32 Yandi tubaka: “Mu kele Nzambi ya Abalayami, Nzambi ya Isaaki, mpe ya Yakobi.” Nzambi kele ve Nzambi ya bantu ya kufwa, kasi ya bantu ya moyo.»
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.” E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos.
33 Bantu nyonso yina kuwaka yandi, yitukaka mingi na ndongosolo ya yandi.
33 Quando a multidão ouviu isso, ficou admirada com o ensinamento dele.
34 Ntangu ba-Falisye kuwaka ti Yesu kangisaka ba-Saduse yinwa, bawu vukanaka.
34 Os fariseus se reuniram quando souberam que Jesus tinha feito os saduceus calarem a boca.
35 Mosi na kati ya bawu vwandaka mulongisi ya Misiku. Yandi lebikaka Yesu mutambu na kyuvu:
35 E um deles, que era mestre da Lei , querendo conseguir alguma prova contra Jesus, perguntou:
36 «Mulongisi, wapi Musiku me lutila mfunu na kati ya Misiku?»
36 — Mestre, qual é o mais importante de todos os mandamentos da Lei ?
37 Yesu vutulaka: «“Nge fwana kuzola Mfumu Nzambi ya nge na ntima ya nge nyonso, na mwela ya nge nyonso, mpe na mayela ya nge nyonso.”
37 Jesus respondeu:
38 Ni Musiku yina me lutila nene mpe mfunu.
38 Este é o maior mandamento e o mais importante.
39 Musiku ya zole yayi kele mfunu mutindu mosi na Musiku ya ntete. Ya ke tubaka: “Nge fwana kuzola mpangi ya nge mutindu nge mosi.”
39 E o segundo mais importante é parecido com o primeiro: “Ame os outros como você ama a você mesmo.”
40 Misiku nyonso ya Moyize mpe dibuku ya Mimbikudi kele ya kukangama na kati ya misiku zole yayi.»
40 Toda a Lei de Moisés e os ensinamentos dos
41 Mutindu ba-Falisye vwandaka ya kuvukana kuna, Yesu pesaka bawu kyuvu yayi:
41 Quando os fariseus estavam reunidos, Jesus perguntou a eles:
42 «Yinki beno ke na kubanza na yina me tadila Masiya? Yandi kele mwana ya nani?» Bawu vutulaka: «Yandi kele mwana ya Davidi.»
42 — O que vocês pensam sobre o — De Davi! — responderam eles.
43 Na yina, Yesu zabisaka bawu: «Wapi mutindu Davidi yina vwandaka ya kufuluka na Mpeve ya Longo lendaka bokila yandi “Mfumu” na kutuba:
43 Jesus tornou a perguntar:
44 «Mfumu Nzambi me tuba na Mfumu ya munu:
44 “O Senhor Deus disse ao meu Senhor:
45 «Na yina, Kana yandi mosi Davidi ke na kubokila yandi “Mfumu”, wapi mutindu Masiya lenda kuvwanda dyaka mwana ya Davidi?»
45 Portanto, se Davi chama o Messias de Senhor, como é que o Messias pode ser descendente de Davi?
46 Ata muntu lendaka na kupesa yandi mvutu, mpe katuka kilumbu yina, ata muntu vwandaka meka dyaka na kupesa yandi kyuvu.
46 Ninguém podia responder mais nada, e daquele dia em diante não tiveram coragem de lhe fazer mais perguntas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.