Marcos 6
mkw (MKW) vs NVT
1 Yesu katukaka na kisika yina, mpe kwendaka na mbanza yina yandi kulaka. Bilandi ya yandi mpe kwendaka na yandi.
1 Jesus deixou essa região e voltou com seus discípulos para Nazaré, cidade onde tinha morado.
2 Na kilumbu ya saba, yandi vwandaka longisa na yinzo ya lusambulu ya ba-Zwife. Bantu mingi yina vwandaka kuwa yandi yitukaka mingi, mpe tubaka: «Wapi sika yandi me kuzwa mambu nyonso yayi? Nani me pesa yandi ndwenga yayi, mpe lulendo ya kusala bimangu ya mutindu yayi?
2 No sábado seguinte, começou a ensinar na sinagoga, e muitos dos que o ouviam se admiraram e perguntavam: “De onde vem tanta sabedoria e poder para realizar esses milagres?
3 Yandi kele kisadi-mabaya mpe mwana ya Maliya. Yandi kele yaya ya Zaki, Yoze, Yude mpe Simoni! Bibusi ya yandi ke zingaka na beto awa!» Mambu nyonso yina bawu vwandaka banza salaka ti bawu kwikila na yandi ve.
3 Não é esse o carpinteiro, filho de Maria e irmão de Tiago, José, Judas e Simão? Suas irmãs moram aqui, entre nós”. E sentiam-se muito ofendidos.
4 Na yina, Yesu zabisaka bawu: «Ba ke zitisaka mumbikudi bisika nyonso. Kasi ba ke zitisaka yandi ve na mbanza ya yandi, na dikanda ya yandi mpe na dibuta ya yandi.»
4 Então Jesus lhes disse: “Um profeta recebe honra em toda parte, menos em sua cidade e entre seus parentes e sua própria família”.
5 Kuna, Yesu lendaka ve na kusala kimangu, kana kaka ve mwa bambevo yina yandi tentikaka maboko mpe belusaka.
5 Por isso, não pôde realizar milagres ali, exceto pôr as mãos sobre alguns enfermos e curá-los.
6 Yandi vwandaka yituka samu ti bantu ya mbanza ya yandi vwandaka kwikila ve.
6 E ficou admirado com a incredulidade daquele povo. Então Jesus percorreu diversos povoados, ensinando a seus moradores.
7 Yandi bokilaka bilandi ya yandi kumi na zole, mpe fidisaka bawu zole-zole. Yandi pesaka bawu lulendo ya kubingisa bampeve ya yimbi,
7 Reuniu os Doze e começou a enviá-los de dois em dois, dando-lhes autoridade para expulsar espíritos impuros.
8 mpe zabisaka bawu mutindu yayi: «Beno nata ata kima samu na nzyetolo ya beno. Beno nata kaka mwa yinti. Beno nata ve mampa, to nkutu, to mbongo na baposi.
8 Instruiu-os a não levar coisa alguma na viagem, exceto um cajado. Não poderiam levar alimento, nem bolsa de viagem, nem dinheiro.
9 Beno lwata mapapa, kasi beno nata ve binkuti zole.»
9 Poderiam calçar sandálias, mas não levar uma muda de roupa extra.
10 Yandi zabisaka dyaka bawu: «Na mbanza yina beno ke kuma, beno vwanda na kati ya yinzo yina ba ke yamba beno tii ntangu beno ke katuka kuna.
10 Disse ele: “Onde quer que forem, fiquem na mesma casa até partirem da cidade.
11 Kana bantu ya bwala mosi yamba beno ve to manga na kuwa beno, beno katuka kuna mpe beno ningisa fundu-fundu ya makulu ya beno. Ya ke vwanda nkebosolo samu na bawu.»
11 Mas, se algum povoado se recusar a recebê-los ou a ouvi-los, ao saírem, sacudam a poeira dos pés como sinal de reprovação”.
12 Na yina, bilandi kwendaka mpe vwandaka zabisa bantu nyonso na kusoba nkadulu.
12 Então eles partiram, dizendo a todos que encontravam que se arrependessem.
13 Bawu bingisaka bampeve mingi ya yimbi. Bawu vwandaka tula bambevo mingi mafuta na yintu, mpe vwandaka belusa bawu.
13 Expulsaram muitos demônios e curaram muitos enfermos, ungindo-os com óleo.
14 Ntinu Elode kuwaka nsangu ya Yesu samu ti nsangu ya Yesu mwanganaka na bisika nyonso. Ba ya nkaka vwandaka tuba: «Yowane Mubotiki me vumbuka na lufwa! Ni yawu yina, yandi kele na lulendo ya kusala bimangu.»
14 Logo o rei Herodes ouviu falar de Jesus, pois todos comentavam a seu respeito. Alguns diziam: “João Batista ressuscitou dos mortos. Por isso tem poder para fazer esses milagres”.
15 Kasi ba ya nkaka vwandaka tuba: «Ya kele Eli.» Ba ya nkaka dyaka vwandaka tuba: «Yandi kele mosi na kati ya mimbikudi ya ntama.»
15 Outros diziam: “É Elias”. Ainda outros diziam: “É um profeta, como os profetas de antigamente”.
16 Ntangu Elode kuwaka mambu nyonso yina bantu vwandaka zonza, yandi tubaka: «Ya kele Yowane Mubotiki yina mu zengisaka yintu. Ni yandi me vumbuka na lufwa!»
16 Quando Herodes ouviu falar de Jesus, disse: “João, o homem a quem decapitei, voltou dos mortos!”.
17 Ya tsyelika, Elode kangisaka Yowane, mpe tulaka yandi na boloko na bisengo na makulu. Yandi salaka mutindu yina samu na Elodyade, kento ya mpangi ya yandi Filipe, yina yandi kwelaka.
17 O rei havia mandado prender e encarcerar João para agradar Herodias. Ela era esposa de seu irmão, Filipe, mas Herodes tinha se casado com ela.
18 Ni yawu yina, Yowane zabisaka na Elode ti: «Nge kele ve na muswa ya kubaka kento ya mpangi ya nge.»
18 João dizia a Herodes: “É contra a lei que o senhor viva com a esposa de seu irmão”.
19 Elodyade vwandaka ya kufuluka na nkele na Yowane, mpe vwandaka zola kufwa yandi. Kasi yandi vwandaka lenda ve,
19 Por isso Herodias guardava rancor de João e queria matá-lo, mas não podia fazê-lo,
20 samu ti Elode vwandaka na boma ya Yowane. Elode zabaka ti Yowane vwandaka muntu ya kudedama mpe ya longo. Ni yawu yina, yandi vwandaka keba yandi. Mabanza ya yandi vwandaka kuma kidi-kidi ntangu yandi vwandaka kuwa Yowane. Kasi yandi vwandaka zola kuwa mambu ya Yowane.
20 pois Herodes o respeitava e o protegia, sabendo que ele era um homem justo e santo. Herodes ficava muito perturbado sempre que falava com João, mas mesmo assim gostava de ouvi-lo.
21 Kasi Elodyade kuzwaka ntangu ya mbote na kilumbu yina Elode salaka mukembo ya yandi ya mbutukulu. Elode bokilaka na kudya bamfumu ya luyalu ya yandi, bamfumu ya binwani, mpe bantu ya mfunu ya Ngalili.
21 Finalmente, no aniversário de Herodes, Herodias teve a oportunidade que procurava. Ele deu uma festa para os membros do alto escalão do governo, para seus oficiais militares e para os cidadãos mais importantes da Galileia.
22 Ndumba ya Elodyade kotaka na kivinga ya mukembo, mpe binaka. Yandi yangidikaka Elode mpe banzenza. Na yina, ntinu tubaka na ndumba yina: «Mu ke pesa nge kima ni kima yina nge ke lomba munu.»
22 Sua filha, também chamada Herodias, entrou e apresentou uma dança que agradou muito Herodes e seus convidados. “Peça-me qualquer coisa que deseje, e eu lhe darei”, disse o rei à moça.
23 Na manima, yandi zengaka ndefi yayi: «Mu ke pesa nge nyonso yina nge ke lomba munu, ata ya vwanda ndambu ya yinsi ya munu.»
23 E prometeu, sob juramento: “Eu lhe darei o que pedir, até metade do meu reino!”.
24 Ndumba basikaka mpe yufulaka mama ya yandi: «Yinki mu fwana kulomba?» Mama ya yandi vutulaka: «Lomba yintu ya Yowane Mubotiki.»
24 Ela saiu e perguntou à mãe: “O que devo pedir?”. A mãe lhe disse: “Peça a cabeça de João Batista!”.
25 Ndumba vutukaka na nswalu nyonso na sika ya ntinu, mpe tubaka: «Mu zola ti nge pesa munu malu-malu yayi yintu ya Yowane Mubotiki na kati ya ndonga.»
25 A moça voltou depressa ao rei e disse: “Quero a cabeça de João Batista agora mesmo num prato!”.
26 Ntinu Elode kumaka na kyadi. Kasi samu na ndefi yina yandi kudyaka na ntwala ya banzenza, yandi lendaka ve na kuyimina yandi yawu.
26 O rei muito se entristeceu com isso, mas, por causa do juramento que havia feito na frente dos convidados, não pôde negar o pedido.
27 Na yina, yandi tumisaka mbulu-mbulu na nswalu nyonso na kunatina yandi yintu ya Yowane. Mbulu-mbulu kwendaka na kati ya boloko, mpe zengaka Yowane yintu.
27 Assim, enviou no mesmo instante um carrasco com ordens de cortar a cabeça de João e trazê-la. Ele decapitou João na prisão,
28 Yandi nataka yintu yina na kati ya ndonga, mpe pesaka yawu na ndumba. Ndumba pesaka yawu na mama ya yandi.
28 trouxe a cabeça num prato e a entregou à moça, que a levou à sua mãe.
29 Ntangu bilandi ya Yowane kuwaka nsangu yina, bawu kwendaka baka nzutu ya Yowane mpe tulaka yawu na kati ya ndyamu.
29 Quando os discípulos de João souberam o que havia acontecido, foram buscar o corpo e o colocaram numa sepultura.
30 Bantumwa vutukaka na sika ya Yesu, mpe zabisaka yandi mambu nyonso yina bawu salaka mpe longisaka.
30 Os apóstolos voltaram de sua missão e contaram a Jesus tudo que tinham feito e ensinado.
31 Yesu tubaka na bantumwa: «Beno kwiza na munu na kisika yina kele bantu ve samu na kupema fyoti.» Yandi zonzaka mutindu yina samu ti bantu mingi vwandaka kwiza mpe kwenda, mpe bantumwa kuzwaka ve mwa ntangu ya kudya.
31 Jesus lhes disse: “Vamos sozinhos até um lugar tranquilo para descansar um pouco”, pois tanta gente ia e vinha que eles não tinham tempo nem para comer.
32 Na yina, bawu kotaka na bwatu, mpe kwendaka na yinsi ya kuyuma, kisika yina vwandaka ve na bantu.
32 Então saíram de barco para um lugar isolado, a fim de ficarem a sós.
33 Kasi bantu mingi talaka bawu ntangu bawu kwendaka, mpe zabaka bawu. Na yina, bawu katukaka na bambanza nyonso yina vwandaka pene-pene, mpe tekilaka na makulu na kisika yina Yesu mpe bantumwa vwandaka kwenda.
33 Contudo, muitos os reconheceram e os viram partir, e pessoas de várias cidades correram e chegaram antes deles.
34 Ntangu Yesu basikaka na bwatu, yandi talaka nkonga ya nene ya bantu. Yandi kumaka ya kufuluka na kyadi samu na bawu, samu ti bawu vwandaka mutindu mameme yina kele ve na muvungi. Na yina, yandi bandaka na kulongisa bawu mambu mingi.
34 Quando Jesus saiu do barco, viu a grande multidão e teve compaixão dela, pois eram como ovelhas sem pastor. Então começou a lhes ensinar muitas coisas.
35 Mutindu bwisi bandaka na kuyila, bilandi ya Yesu kwendaka pene-pene ya yandi, mpe tubaka: «Bwisi me banda na kuyila, mpe kisika yayi kele na kima ve.
35 Ao entardecer, os discípulos foram até ele e disseram: “Este lugar é isolado, e já está tarde.
36 Vutula bantu yayi na babwala mpe bayinzo ya mivungi yina kele pene-pene, samu ti bawu sumba bima ya kudya.»
36 Mande as multidões embora, para que possam ir aos campos e povoados vizinhos e comprar algo para comer”.
37 Yesu vutulaka: «Beno pesa bawu madya beno mosi.» Kasi bawu yufulaka yandi: «Nge zola ti beto kwenda kusumba mampa yina me fwanana na Badenalya bankama zole (200), mpe beto pesa bawu yawu?»
37 Jesus, porém, disse: “Providenciem vocês mesmos alimento para eles”. “Precisaríamos de muito dinheiro
38 Yesu zabisaka bawu: «Beno kwenda tala mampa yikwa kele na beno?» Bawu kwendaka tala mpe tubaka: «Beto kele na mampa tanu na bambisi zole.»
38 “Quantos pães vocês têm?”, perguntou ele. “Vão verificar.” Eles voltaram e informaram: “Cinco pães e dois peixes”.
39 Na yina, Yesu tumisaka bilandi ya yandi na kukabula bantu nyonso na mwa bankonga, mpe na kuvwandisa bawu na zulu ya mwa matiti yina vwandaka kuna.
39 Então Jesus ordenou que fizessem a multidão sentar-se em grupos na grama verde.
40 Bantu vwandaka na bankonga. Ya vwandaka na bankonga ya bantu nkama, mpe bankonga ya bantu makumi tanu.
40 Assim, eles se sentaram em grupos de cinquenta e de cem.
41 Na manima, Yesu bakaka mampa tanu mpe bambisi zole. Yandi talaka na zulu mpe tondaka Nzambi. Yandi bukunaka mampa mpe pesaka yawu na bilandi ya yandi, samu ti bawu kabula yawu na bantu nyonso. Yandi kabulaka mpe bambisi zole yina na bantu nyonso.
41 Jesus tomou os cinco pães e os dois peixes, olhou para o céu e os abençoou. Então, à medida que ia partindo os pães, entregava-os aos discípulos para que os distribuíssem ao povo. Também dividiu os peixes para que todos recebessem uma porção.
42 Bawu nyonso kudyaka mpe yukutaka.
42 Todos comeram à vontade,
43 Bilandi lokotaka bibuku ya mampa mpe ya bambisi yina bikanaka. Bawu fulusaka bitunga kumi na zole.
43 e os discípulos recolheram doze cestos com os pães e peixes que sobraram.
44 Lutangu ya bayina kudyaka mampa vwandaka mafunda tanu (5 000) ya babakala.
44 Os que comeram foram cinco mil homens.
45 Na manima, Yesu tumisaka bilandi ya yandi na kukota na bwatu, samu ti bawu tekila na simu ya nkaka ya dyanga na ndambu ya mbanza Besayida ntangu yandi mosi ke vutula bantu na bambanza ya bawu.
45 Logo em seguida, Jesus insistiu com seus discípulos que voltassem ao barco e atravessassem o mar até Betsaida, enquanto ele mandava o povo para casa.
46 Na manima ya kuvutula nkonga yina, yandi kwendaka na mongo samu na kusambila.
46 Depois de se despedir de todos, subiu sozinho ao monte para orar.
47 Ntangu mpimpa kumaka, bwatu vwandaka me kuma na kati-kati ya dyanga, mpe Yesu vwandaka kaka yandi mosi na ntoto.
47 Durante a noite, os discípulos estavam no barco, no meio do mar, e Jesus, sozinho em terra.
48 Yesu talaka ti bilandi ya yandi vwandaka tala mpasi na kunata bwatu, samu ti kitembo ya ngolo vwandaka bwabana bawu. Na yina, ntete bwisi kutsya, yandi tambulaka na zulu ya maza na kukwenda na sika ya bawu, mpe zolaka luta bawu.
48 Ele viu que estavam em apuros, remando com força e lutando contra o vento e as ondas. Por volta das três da madrugada, Jesus foi até eles caminhando sobre o mar. Sua intenção era passar por eles,
49 Ntangu bilandi talaka yandi na kutambula na zulu ya maza, bawu banzaka ti ya vwandaka mukuyu, mpe bawu bandaka na kulooka.
49 mas, quando o avistaram caminhando sobre as águas, gritaram de pavor, pensando que fosse um fantasma.
50 Ya tsyelika, bawu nyonso vwandaka tala yandi, mpe kumaka na boma. Kasi yandi zabisaka bawu na mbangu: «Beno vwanda na kibakala! Ya kele munu. Beno tala boma ve.»
50 Ficaram todos aterrorizados ao vê-lo. Imediatamente, porém, Jesus lhes disse: “Não tenham medo! Coragem, sou eu!”.
51 Na manima, Yesu kotaka na bwatu yina, mpe mupepe dingamaka. Na yina, bilandi yitukaka mingi.
51 Em seguida, subiu no barco e o vento parou. Os discípulos ficaram admirados,
52 Ya tsyelika, bilandi bakulaka ve kimangu ya mampa samu ti bantima ya bawu vwandaka ya kukangama.
52 pois ainda não tinham entendido o milagre dos pães. O coração deles estava endurecido.
53 Na manima ya kusabuka dyanga, bawu kumaka na kizunga ya Ngenezalete.
53 Depois de atravessarem o mar, chegaram a Genesaré. Levaram o barco até a margem
54 Ntangu bawu vwandaka basika na bwatu, bantu zabaka Yesu mbangu.
54 e desceram. As pessoas reconheceram Jesus assim que o viram.
55 Na yina, bantu kwendaka mbangu na kati ya kizunga nyonso, mpe natinaka yandi bambevo na zulu ya bipoyi konso kisika yina bawu vwandaka kuwa ti Yesu kele.
55 Quando ouviam que Jesus estava em algum lugar, corriam por toda a região, levando os enfermos em macas para onde sabiam que ele estava.
56 Na bisika nyonso yina Yesu vwandaka luta na kati ya babwala, bambanza, mpe babwala ya mivungi, bantu vwandaka tula bambevo na bisika yina bantu nyonso ke vukanaka. Bawu vwandaka bondila yandi na kupesa bambevo muswa ya kusimba kwandi nsongi ya kinkuti ya yandi, mpe bayina nyonso vwandaka simba yawu, vwandaka beluka.
56 Aonde quer que ele fosse — aos povoados, às cidades ou aos campos ao redor —, levavam os enfermos para as praças. Suplicavam que ele os deixasse pelo menos tocar na borda de seu manto, e todos que o tocavam eram curados.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.