Marcos 10
mkw (MKW) vs VC
1 Yesu katukaka kuna, mpe kwendaka na Zude na simu ya nkaka ya nzadi ya Yolodani. Nkonga ya bantu vukanaka dyaka pene-pene ya yandi, mpe mutindu vwandaka kifu ya yandi, yandi vwandaka longisa bawu.
1 Saindo dali, ele foi para a região da Judéia, além do Jordão. As multidões voltaram a segui-lo pelo caminho e de novo ele pôs-se a ensiná-las, como era seu costume.
2 Mwa ndambu ya ba-Falisye kwendaka pene-pene ya Yesu samu na kulebika yandi mutambu. Bawu yufulaka yandi: «Misiku ya beto ke pesaka bakala muswa ya kukatula kento ya yandi na makwela?»
2 Chegaram os fariseus e perguntaram-lhe, para o pôr à prova, se era permitido ao homem repudiar sua mulher.
3 Yesu vutulaka: «Wapi Musiku Moyize pesaka beno?»
3 Ele respondeu-lhes: "Que vos ordenou Moisés?"
4 Bawu vutulaka: «Moyize pesaka bakala muswa ya kusonika mukanda ya kufwa makwela mpe kukatula kento na makwela.»
4 Eles responderam: "Moisés permitiu escrever carta de divórcio e despedir a mulher."
5 Na yina, Yesu zabisaka bawu: «Moyize sonikinaka beno Musiku yina samu ti beno kele na ntima ngolo.
5 Continuou Jesus: "Foi devido à dureza do vosso coração que ele vos deu essa lei;
6 Kasi na mbandukulu ya yinza, ntangu Nzambi yidika bima nyonso, yandi yidikaka bawu kento na bakala.
6 mas, no princípio da criação, Deus os fez homem e mulher.
7 Ni yawu yina, bakala ke bika tata mpe mama ya yandi, samu na kwenda zinga kintwadi na kento ya yandi,
7 Por isso, deixará o homem pai e mãe e se unirá à sua mulher;
8 mpe bawu zole ke kuma kaka nzutu mosi. Na yina, bawu ke dyaka ve bantu zole, kasi kaka muntu mosi.
8 e os dois não serão senão uma só carne. Assim, já não são dois, mas uma só carne.
9 Na yina, muntu fwana kukabula ve yina Nzambi me vukisa.»
9 Não separe, pois, o homem o que Deus uniu."
10 Ntangu bawu kumaka na yinzo, bilandi yufulaka dyaka yandi na dyambu yina.
10 Em casa, os discípulos fizeram-lhe perguntas sobre o mesmo assunto.
11 Yandi tubilaka bawu: «Kana bakala katula kento ya yandi na makwela, mpe kwela kento ya nkaka, yandi me sala kinsuza na ntwala ya kento ya ntete.
11 E ele disse-lhes: "Quem repudia sua mulher e se casa com outra, comete adultério contra a primeira.
12 Mutindu mosi mpe, kana kento manga bakala ya yandi, mpe kwela bakala ya nkaka, yandi me sala kinsuza.»
12 E se a mulher repudia o marido e se casa com outro, comete adultério."
13 Bantu nataka bana ya fyoti na sika ya Yesu samu ti yandi tentika bawu maboko, kasi bilandi sembaka bawu.
13 Apresentaram-lhe então crianças para que as tocasse; mas os discípulos repreendiam os que as apresentavam.
14 Ntangu Yesu talaka mutindu yina, yandi dasukaka mpe tubaka na bilandi ya yandi: «Beno bika bana ya fyoti kwiza na sika ya munu! Beno yimina bawu ve samu ti Kimfumu ya Nzambi kele ya bantu yina kele mutindu bawu.
14 Vendo-o, Jesus indignou-se e disse-lhes: "Deixai vir a mim os pequequinos e não os impeçais, porque o Reino de Deus é daqueles que se lhes assemelham.
15 Ya tsyelika, mu ke na kutubila beno: Muntu yina ke ndima ve Kimfumu ya Nzambi mutindu mwana ya fyoti, ke kota kuna ve.»
15 Em verdade vos digo: todo o que não receber o Reino de Deus com a mentalidade de uma criança, nele não entrará."
16 Na manima, Yesu tulaka bawu na nkata, tentikaka bawu maboko, mpe sakumunaka bawu.
16 Em seguida, ele as abraçou e as abençoou, impondo-lhes as mãos.
17 Ntangu Yesu vwandaka kwenda, bakala mosi kwizaka na mbangu nyonso, mpe fukamaka na ntwala ya Yesu. Yandi yufulaka Yesu: «Mulongisi ya mbote, yinki mu fwana kusala samu na kuzwa luzingu ya seko?»
17 Tendo ele saído para se pôr a caminho, veio alguém correndo e, dobrando os joelhos diante dele, suplicou-lhe: "Bom Mestre, que farei para alcançara vida eterna?"
18 Yesu vutulaka: «Samu na yinki nge ke na kutuba ti mu kele mbote? Ata muntu kele mbote, kana kaka yandi mosi Nzambi ve.
18 Jesus disse-lhe: "Por que me chamas bom? Só Deus é bom.
19 Nge zaba misiku: “Kufwa muntu ve, kusala kinsuza ve, kulaba ve, kutuba ve kimbangi ya luvunu, kusala ve mambu ya yimbi na muntu, mpe zitisa tata na mama ya nge.” »
19 Conheces os mandamentos: não mates; não cometas adultério; não furtes; não digas falso testemunho; não cometas fraudes; honra pai e mãe."
20 Bakala yina vutulaka: «Mulongisi, mu ke tumamaka na misiku nyonso yina katuka buntwenya ya munu.»
20 Ele respondeu-lhe: "Mestre, tudo isto tenho observado desde a minha mocidade."
21 Yesu talaka yandi, zolaka yandi mpe tubaka: «Dyambu mosi me bikana na nge: Tekisa bima nyonso yina kele na nge, mpe kabula mbongo na bamputu. Na yina, nge ke kuzwa bimvwama na mazulu. Na manima, kwiza mpe landa munu.»
21 Jesus fixou nele o olhar, amou-o e disse-lhe: "Uma só coisa te falta; vai, vende tudo o que tens e dá-o aos pobres e terás um tesouro no céu. Depois, vem e segue-me.
22 Ntangu yandi kuwaka mutindu yina, yandi kumaka na mawa mpe kwendaka ya kufuluka na kyadi, samu ti yandi vwandaka na bimvwama mingi.
22 Ele entristeceu-se com estas palavras e foi-se todo abatido, porque possuía muitos bens.
23 Yesu talaka bilandi ya yandi yina zungaka yandi, mpe tubaka: «Ya kele mpasi mingi na bayina kele na bimvwama na kukota na Kimfumu ya Nzambi!»
23 E, olhando Jesus em derredor, disse a seus discípulos: "Quão dificilmente entrarão no Reino de Deus os ricos!"
24 Bilandi yitukaka mingi ntangu bawu kuwaka mambu yina. Kasi Yesu tubilaka bawu dyaka: «Bana ya munu, ya kele mpasi mingi na kukota na Kimfumu ya Nzambi.
24 Os discípulos ficaram assombrados com suas palavras. Mas Jesus replicou: "Filhinhos, quão difícil é entrarem no Reino de Deus os que põem a sua confiança nas riquezas!
25 Ya kele mpasi na kibulu yina ba ke bokilaka samo na kukota na dibulu ya ntumbu. Kasi ya me lutila mpasi mingi na mvwama na kukota na Kimfumu ya Nzambi.»
25 É mais fácil passar o camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar o rico no Reino de Deus."
26 Bilandi yitukaka dyaka ya kulutila, mpe vwandaka yufula bawu na bawu: «Na yina, nani lenda kuzwa mpulusu?»
26 Eles ainda mais se admiravam, dizendo a si próprios: "Quem pode então salvar-se?"
27 Yesu talaka bawu, mpe tubaka: «Na bantu, yawu lenda kusalama ve. Kasi na Nzambi mambu nyonso lenda kusalama samu ti Nzambi ke lembanaka dyambu ve.»
27 Olhando Jesus para eles, disse: "Aos homens isto é impossível, mas não a Deus; pois a Deus tudo é possível.
28 Na yina, Pyele zabisaka yandi: «Kasi beto, beto me bika bima nyonso samu na kulanda nge.»
28 Pedro começou a dizer-lhe: "Eis que deixamos tudo e te seguimos."
29 Yesu vutulaka: «Ya tsyelika, mu ke na kuzabisa beno: Kana muntu bika yinzo ya yandi, bankazi ya yandi, bibusi ya yandi, mama ya yandi, tata ya yandi, bana ya yandi, mpe bilanga ya yandi samu na munu mpe samu na Nsangu ya Mbote,
29 Respondeu-lhe Jesus. "Em verdade vos digo: ninguém há que tenha deixado casa ou irmãos, ou irmãs, ou pai, ou mãe, ou filhos, ou terras por causa de mim e por causa do Evangelho
30 ke kuzwa na ntangu yayi: bayinzo, bankazi, bibusi, batata, bamama, bana, bilanga, na bankwamusu mpe, kulutila bambala nkama, mpe luzingu ya mankululu na yinza yina ke kwiza.
30 que não receba, já neste século, cem vezes mais casas, irmãos, irmãs, mães, filhos e terras, com perseguições e no século vindouro a vida eterna.
31 Bantu mingi yina kele ntangu yayi bantu ya ntete, ke vwanda bantu ya nsuka, mpe bayina kele bantu ya nsuka, ke vwanda bantu ya ntete.»
31 Muitos dos primeiros serão os últimos, e dos últimos serão os primeiros."
32 Yesu vwandaka tambula na mantwala ya bilandi ya yandi ntangu bawu vwandaka kwenda na Yelusalemi. Bilandi vwandaka ya kuyituka samu na mambu nyonso yina bawu kuwaka, mpe bayina vwandaka landa yandi vwandaka na boma. Yesu nataka dyaka bilandi ya yandi kumi na zole na lweka, mpe zabisaka bawu mambu yina ke kumina yandi.
32 Estavam a caminho de Jerusalém e Jesus ia adiante deles. Estavam perturbados e o seguiam com medo. E tomando novamente a si os Doze, começou a predizer-lhes as coisas que lhe haviam de acontecer:
33 Yandi zabisaka bawu: «Beno kuwa! Beto ke na kukwenda na Yelusalemi kisika ba ke yekula Mwana ya Muntu na maboko ya bamfumu ya banganga-Nzambi mpe milongisi ya Misiku. Bawu ke zengila yandi lufwa, mpe ke yekula yandi na sika ya bayina kele ve ba-Zwife.
33 "Eis que subimos a Jerusalém e o Filho do homem será entregue aos príncipes dos sacerdotes e aos escribas; condená-lo-ão à morte e entregá-lo-ão aos gentios.
34 Bawu ke seka yandi, ke lobola yandi mante, ke bula yandi bikoti, mpe ke kufwa yandi. Kasi yandi ke vumbuka na lufwa na kilumbu ya tatu.»
34 Escarnecerão dele, cuspirão nele, açoitá-lo-ão, e hão de matá-lo; mas ao terceiro dia ele ressurgirá.
35 Zaki mpe Yowane, bana ya Zebede, kwendaka pene-pene ya Yesu, mpe tubaka: «Mulongisi, beto zola ti nge sadila beto mambu yina beto ke lomba nge.»
35 Aproximaram-se de; Jesus Tiago e João, filhos de Zebedeu, e disseram-lhe: "Mestre, queremos que nos concedas tudo o que te pedirmos."
36 Yesu yufulaka bawu: «Yinki beno zola ti mu sadila beno?»
36 "Que quereis que vos faça?"
37 Bawu vutulaka: «Pesa beto muswa ya kuvwanda, mosi na lubakala ya nge mpe ya nkaka na lumoso ya nge, ntangu ke vwanda na kati ya Kimfumu ya nge ya nkembo.»
37 "Concede-nos que nos sentemos na tua glória, um à tua direita e outro à tua esquerda."
38 Yesu zabisaka bawu: «Beno zaba ve yinki beno ke na kulomba. Beno lenda kunwa mbungu ya bampasi yina mu ke kunwa, to kuzwa mbotokolo yina mu ke kuzwa?»
38 "Não sabeis o que pedis, retorquiu Jesus. Podeis vós beber o cálice que eu vou beber, ou ser batizados no batismo em que eu vou ser batizado?"
39 Bawu vutulaka: «Beto ke lenda.» Yesu zabisaka bawu: «Ya tsyelika, beno ke kunwa mbungu yina mu ke kunwa, mpe beno ke kuzwa mbotokolo yina mu ke kuzwa.
39 "Podemos", asseguraram eles. Jesus prosseguiu: "Vós bebereis o cálice que eu devo beber e sereis batizados no batismo em que eu devo ser batizado.
40 Kasi samu na kuvwanda na lubakala to na lumoso, ni munu ve lenda kutuba yawu. Bisika yina kele ya bayina Nzambi me kubikila yawu.»
40 Mas, quanto ao assentardes à minha direita ou à minha esquerda, isto não depende de mim: o lugar compete àqueles a quem está destinado."
41 Ntangu bilandi kumi ya nkaka kuwaka mutindu yina, bawu dasukilaka Zaki mpe Yowane.
41 Ouvindo isto, os outros dez começaram a indignar-se contra Tiago e João.
42 Na yina, Yesu bokilaka bawu nyonso, mpe tubaka: «Beno zaba ti bantwadisi ya bayinsi ke yalaka bantu ya bawu na ngolo nyonso, mpe bamfumu ke talisaka bantu mpasi mingi.
42 Jesus chamou-os e deu-lhes esta lição: "Sabeis que os que são considerados chefes das nações dominam sobre elas e os seus intendentes exercem poder sobre elas.
43 Kasi ya fwana kuvwanda ve mutindu yina na kati ya beno. Kana mosi na kati ya beno zola kuvwanda mfumu, yandi fwana kuvwanda kisadi ya beno.
43 Entre vós, porém, não será assim: todo o que quiser tornar-se grande entre vós, seja o vosso servo;
44 Muntu yina zola kuvwanda muntu ya ntete, fwana kuvwanda mundongo ya bantu nyonso.
44 e todo o que entre vós quiser ser o primeiro, seja escravo de todos.
45 Ya tsyelika, Mwana ya Muntu me kwiza na yinza samu ti bantu sadila yandi ve, kasi samu ti yandi sadila bantu, mpe pesa luzingu ya yandi mutindu munkayulu samu na kukuula bantu mingi.»
45 Porque o Filho do homem não veio para ser servido, mas para servir e dar a sua vida em redenção por muitos."
46 Yesu na bilandi ya yandi kumaka na mbanza Yeliko. Ntangu yandi vwandaka basika na mbanza yina na bilandi ya yandi mpe na nkonga ya nene ya bantu, mpofo mosi na nkumbu Baatime, mwana ya Time, vwandaka ya kuvwanda na lweka ya nzila mpe vwandaka lomba bantu mbongo.
46 Chegaram a Jericó. Ao sair dali Jesus, seus discípulos e numerosa multidão, estava sentado à beira do caminho, mendigando, Bartimeu, que era cego, filho de Timeu.
47 Ntangu yandi kuwaka ti Yesu ya Nazaleti ke na kuluta, yandi lookaka: «Yesu, Mwana ya Davidi, tala munu kyadi!»
47 Sabendo que era Jesus de Nazaré, começou a gritar: "Jesus, filho de Davi, em compaixão de mim!"
48 Bantu mingi vwandaka semba yandi samu ti yandi vwanda swi. Kasi yandi lutilaka dyaka na kulooka ngolo: «Mwana ya Davidi, tala munu kyadi!»
48 Muitos o repreendiam, para que se calasse, mas ele gritava ainda mais alto: "Filho de Davi, tem compaixão de mim!"
49 Yesu kangamaka mpe tubaka: «Beno bokila yandi.» Bawu bokilaka mpofo mpe zabisaka yandi: «Vwanda na kibakala mpe telama. Yandi ke na kubokila nge.»
49 Jesus parou e disse: "Chamai-o" Chamaram o cego, dizendo-lhe: "Coragem! Levanta-te, ele te chama."
50 Na yina, yandi losaka kiyunga ya yandi. Yandi dumukaka mpe kwendaka kisika vwandaka Yesu.
50 Lançando fora a capa, o cego ergueu-se dum salto e foi ter com ele.
51 Yesu yufulaka yandi: «Yinki nge zola ti mu sala samu na nge?» Mpofo vutulaka: «Mulongisi, sala ti mu tala dyaka.»
51 Jesus, tomando a palavra, perguntou-lhe: "Que queres que te faça? Rabôni, respondeu-lhe o cego, que eu veja!
52 Yesu zabisaka: «Kwenda, kiminu ya nge me belusa nge.» Kaka na ntangu yina, mpofo bandaka dyaka na kutala, mpe landaka Yesu.
52 Jesus disse-lhe: Vai, a tua fé te salvou." No mesmo instante, ele recuperou a vista e foi seguindo Jesus pelo caminho.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.