Lucas 19

mkw (MKW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Yesu kotaka na mbanza Yeliko, mpe vwandaka luta mbanza yina.
1 Jesus entrou em Jericó e estava atravessando a cidade.
2 Na kati ya mbanza yina vwandaka na muntu mosi na nkumbu Zase. Yandi vwandaka mfumu ya bilokoti-mpaku, mpe mvwama ya nene.
2 Morava ali um homem rico, chamado Zaqueu, que era chefe dos cobradores de impostos.
3 Yandi vwandaka sosa kutala nani kele Yesu. Kasi mutindu bantu lutilaka mingi, yandi lendaka tala ve Yesu samu ti yandi vwandaka na ntela ya nkufi.
3 Ele estava tentando ver quem era Jesus, mas não podia, por causa da multidão, pois Zaqueu era muito baixo.
4 Na yina, yandi kimaka mbangu na mantwala, mpe yulukaka na yinti yina ba ke bokilaka sikomole samu na kutala Yesu yina fwanaka luta kuna.
4 Então correu adiante da multidão e subiu numa figueira brava para ver Jesus, que devia passar por ali.
5 Ntangu Yesu kumaka na kisika yina, yandi talaka na zulu mpe tubaka na Zase: «Zase, kulumuka mbangu samu ti bubu yayi mu fwana kulala na yinzo ya nge.»
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhou para cima e disse a Zaqueu:
6 Zase kulumukaka mbangu, mpe yambaka Yesu na kyese nyonso.
6 Zaqueu desceu depressa e o recebeu na sua casa, com muita alegria.
7 Na kutala mutindu yina, bantu nyonso nyungutaka mpe tubaka: «Muntu yayi me kwenda kulala na yinzo ya musumuki!»
7 Todos os que viram isso começaram a resmungar: — Este homem foi se hospedar na casa de um pecador!
8 Zase telamaka na ntwala ya Mfumu, mpe tubaka: «Mulongisi, mu ke pesa ndambu ya bimvwama ya munu na bamputu, mu ke kabula yawu na kati-kati, mpe kana mu vunaka muntu na kubaka mbongo ya yandi, mu ke vutula yandi yawu bambala yiya.»
8 Zaqueu se levantou e disse ao Senhor: — Escute, Senhor, eu vou dar a metade dos meus bens aos pobres. E, se roubei alguém, vou devolver quatro vezes mais.
9 Yesu zabisa yandi: «Bubu yayi, dikanda yayi me kuzwa mpulusu samu ti muntu yayi kele mpe mwana ya Abalayami.
9 Então Jesus disse:
10 Ya tsyelika, Mwana ya Muntu me kwiza samu na kusosa mpe kuvuukisa bayina zimbanaka.»
10 Porque o
11 Mutindu bantu vwandaka kuwa mambu ya yandi, Yesu tubaka dyaka kingana ya nkaka samu ti bawu vwandaka me kuma pene-pene ya Yelusalemi, mpe ti bantu vwandaka banza ti Kimfumu ya Nzambi zolaka talana na ntangu yina.
11 Jesus contou uma parábola para os que ouviram o que ele tinha dito. Agora ele estava perto de Jerusalém, e por isso eles estavam pensando que o Reino de Deus ia aparecer logo.
12 Na yina, Yesu tubilaka bawu: «Muntu mosi ya dikanda ya buzitu kwendaka na yinsi ya ntama, samu ti ba byeka yandi ntinu. Na manima, yandi fwanaka vutuka na yinsi ya yandi.
12 Então Jesus disse:
13 Ntete na kukwenda, yandi bokilaka bisadi kumi na kati ya bisadi ya yandi. Yandi pesaka konso muntu Bamine kumi, mpe zabisaka bawu: “Beno sala mumbungu na yawu tii ntangu mu ke vutuka.”
13 Antes de viajar, chamou dez dos seus empregados, deu a cada um uma moeda de ouro e disse: “Vejam o que vocês conseguem ganhar com este dinheiro, até a minha volta.”
14 Kasi bantu ya yinsi ya yandi vwandaka zola yandi ve. Bawu fidisaka bantu na manima ya yandi na kwenda kutuba kuna: “Beto zola ve ti muntu yayi vwanda ntinu ya beto.”
14 — Acontece que o povo do seu país o odiava e por isso mandou atrás dele uma comissão para dizer que não queriam que aquele homem fosse feito rei deles.
15 Ba byekaka yandi ntinu, mpe yandi vutukaka na yinsi ya yandi. Na yina, yandi bokilaka bisadi yina yandi pesaka mbongo samu na kuzaba ndandu yina bawu kuzwaka.
15 — O homem foi feito rei e voltou para casa. Aí mandou chamar os empregados a quem tinha dado o dinheiro, para saber quanto haviam conseguido ganhar.
16 Kisadi ya ntete kwizaka mpe tubaka: “Mfumu, Mine mosi ya nge me buta Bamine kumi.”
16 O primeiro chegou e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei dez.”
17 Ntinu zabisaka yandi: “Ya kele mbote! Nge kele kisadi ya mbote. Mutindu nge me vwanda ya kukwikama na bima ya fyoti, mu me tula nge mfumu ya bambanza kumi.”
17 — “Muito bem!” — respondeu ele. — “Você é um bom empregado! E, porque foi fiel em coisas pequenas, você vai ser o governador de dez cidades.”
18 Kisadi ya zole kwizaka mpe tubaka: “Mfumu, Mine mosi ya nge me buta Bamine tanu.”
18 — O segundo empregado veio e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei cinco.”
19 Ntinu zabisaka yandi: “Mu me tula mpe nge mfumu ya bambanza tanu.”
19 — “Você vai ser o governador de cinco cidades!” — disse o patrão.
20 Kisadi ya nkaka kwizaka mpe tubaka: “Mfumu, Mine ya nge yawu yayi. Mu bumbaka yawu na kati ya kitambala.
20 — O outro empregado chegou e disse: “Patrão, aqui está a sua moeda. Eu a embrulhei num lenço e a escondi.
21 Mu vwandaka na boma ya nge samu ti nge kele muntu ya ntima ngolo. Nge ke bakaka bima yina kele ya nge ve, mpe nge ke yonzikaka bambuma yina nge kunaka ve.”
21 Tive medo do senhor, porque sei que é um homem duro, que tira dos outros o que não é seu e colhe o que não plantou.”
22 Ntinu zabisaka yandi: “Nge kele kisadi ya yimbi! Mu ke fundisa nge na mambu yina nge mosi me zonza. Nge zabaka ti mu kele muntu ya ntima ngolo yina ke bakaka bima yina kele ya munu ve, mpe ke yonzikaka bambuma yina mu ke kunaka ve.
22 — Ele respondeu: “Você é um mau empregado! Vou usar as suas próprias palavras para julgá-lo. Você sabia que sou um homem duro, que tiro dos outros o que não é meu e colho o que não plantei.
23 Na yina, samu na yinki nge tulaka ve mbongo ya munu na banki? Ntangu mu me vutuka, mu zolaka kuzwa ndandu na zulu ya yawu.”
23 Então por que você não pôs o meu dinheiro no banco? Assim, quando eu voltasse da viagem, receberia o dinheiro com juros.”
24 Na manima, ntinu tubaka na bayina vwandaka kuna: “Beno baka yandi Mine mosi yina ke na yandi, mpe beno pesa yawu na kisadi yina ke na Bamine kumi.”
24 — E disse para os que estavam ali: “Tirem dele a moeda e deem ao que tem dez.”
25 Bawu zabisaka ntinu: “Mfumu, yandi ke na Bamine kumi!”
25 Eles responderam:
26 Ntinu vutulaka: “Ya tsyelika, mu ke na kuzabisa beno, na muntu yina ke na bima, ba ke bwela yandi bima ya nkaka. Kasi na muntu yina ke na kima ve, ba ke katula yandi ndambu ya bima yina ke na yandi.
26 — E o patrão disse:
27 Na yina me tadila bambeni ya munu yina zolaka ve ti mu vwanda ntinu ya bawu, beno nata bawu awa, mpe beno kufwa bawu na ntwala ya munu.”»
27 E agora tragam aqui os meus inimigos, que não queriam que eu fosse o rei deles, e os matem na minha frente.”
28 Na manima ya kuzonza mutindu yina, Yesu tambulaka na mantwala ya nkonga samu na kukwenda na Yelusalemi.
28 Depois de dizer isso, Jesus foi adiante deles para Jerusalém.
29 Ntangu yandi kumaka na bizunga ya bwala ya Betefaze mpe bwala Betani, pene-pene na mongo ya bayinti ya olive, yandi fidisaka bilandi zole na ntwala,
29 Quando iam chegando aos povoados de Betfagé e Betânia, que ficam perto do monte das Oliveiras, enviou dois discípulos na frente,
30 mpe zabisaka bawu: «Beno kwenda na bwala yina kele na mantwala. Ntangu beno ke kuma, beno ke tala mbuluku ya fyoti yina ba me kanga na yinti, mpe yina ata muntu me yulukaka ntete. Beno nyangula yawu, mpe beno nata yawu awa.
30 com a seguinte ordem:
31 Kana muntu yufula beno: “Samu na yinki beno ke na kunyangula yawu”, beno zabisa yandi: “Mfumu ke na yawu nsatu.”»
31 Se alguém perguntar por que vocês estão fazendo isso, digam que o Mestre precisa dele.
32 Bantu yina Yesu fidisaka, kwendaka mpe talaka mambu nyonso mutindu Yesu zabisaka bawu.
32 Eles foram e acharam tudo como Jesus tinha dito.
33 Ntangu bawu vwandaka nyangula mbuluku yina, bantu ya yawu yufulaka bawu: «Samu na yinki beno ke na kunyangula yawu?»
33 Quando estavam desamarrando o jumentinho, os donos perguntaram: — Por que é que vocês estão desamarrando o animal?
34 Bawu vutulaka: «Mfumu ke na yawu nsatu.»
34 Eles responderam: — O Mestre precisa dele.
35 Na yina, bawu nataka yawu na sika ya Yesu. Bawu tulaka binkuti ya bawu na zulu ya mbuluku, mpe bawu yulukisaka Yesu na zulu ya yawu.
35 Então eles levaram o jumentinho para Jesus, puseram as suas capas sobre o animal e ajudaram Jesus a montar.
36 Ntangu Yesu vwandaka kwenda, bantu vwandaka tanda binkuti ya bawu na nzila.
36 Conforme ele ia passando, o povo estendia as suas capas no caminho.
37 Ntangu yandi vwandaka kuma pene-pene ya mbanza Yelusalemi, na nzila ya mongo ya bayinti ya olive, nkonga nyonso ya bilandi fulukaka na kyese. Bawu bandaka na kukembila Nzambi na ndinga ya ngolo samu na bimangu nyonso yina bawu talaka.
37 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém, na descida do monte das Oliveiras, uma grande multidão de seguidores ia com ele. E eles, cheios de alegria, começaram a louvar a Deus em voz alta por tudo o que tinham visto.
38 Bawu vwandaka tuba:
38 Eles diziam: — Que Deus abençoe o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e
39 Mwa ndambu ya ba-Falisye yina vwandaka na kati ya nkonga, tubaka na Yesu: «Mulongisi, tuba na bilandi ya nge na kuvwanda swi.»
39 Aí alguns fariseus que estavam no meio da multidão disseram a Jesus: — Mestre, mande que os seus seguidores calem a boca!
40 Yesu vutulaka: «Mu ke na kuzabisa beno, kana bawu vwanda swi, matadi ke looka!»
40 Jesus respondeu:
41 Ntangu Yesu kumaka pene-pene ya Yelusalemi, mpe talaka yawu, yandi dilaka samu na mbanza yina
41 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém e viu a cidade, chorou com pena dela
42 na kutuba: «Yelusalemi! Kana nge mpe, nge bakulaka mambu yina zolaka pesa nge kizunu na kilumbu yayi! Kasi ntangu yayi, yawu kele ya kubumbama, mpe nge lenda kutala yawu ve!
42 e disse:
43 Ya tsyelika, bilumbu ke kwiza, bambeni ya nge ke tunga kikaku samu na kunwanisa nge. Bawu ke zunga nge, mpe ke fyeta nge na balweka nyonso.
43 Pois chegarão os dias em que os inimigos vão cercá-la com rampas de ataque, e vão rodeá-la, e apertá-la de todos os lados.
44 Bawu ke mwangisa nge, mpe ke kufwa bantu nyonso ya nge. Bawu ke bika ata ditadi na zulu ya ditadi ya nkaka, samu ti nge me zaba ve ntangu yina Nzambi me kwiza kusadisa nge!»
44 Eles destruirão completamente você e todos os seus moradores. Não ficará uma pedra em cima da outra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus veio para salvá-la.
45 Yesu kotaka na Yinzo ya Nzambi, mpe bandaka na kubingisa bayina vwandaka tekisa.
45 Jesus entrou no pátio do Templo e começou a expulsar dali os vendedores.
46 Yandi vwandaka tuba na bawu: «Dibuku ya Nzambi ke tubaka: “Yinzo ya munu ke vwanda yinzo ya lusambulu!” Kasi beno me kitula yawu kisika yina miyibi ke bumbamaka!»
46 Ele lhes disse:
47 Bilumbu nyonso, Yesu vwandaka longisa na Yinzo ya Nzambi. Bamfumu ya banganga-Nzambi, milongisi ya Misiku, mpe bantu ya mfunu ya dikanda ya ba-Zwife vwandaka sosa mayela ya kufwa yandi.
47 Jesus ensinava no pátio do Templo todos os dias. Os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes do povo queriam matá-lo.
48 Kasi bawu vwandaka zaba ve wapi mutindu bawu lendaka sala, samu ti bantu nyonso vwandaka kuwa yandi na nkebolo nyonso.
48 Mas não achavam jeito de fazer isso, pois todos o escutavam com muita atenção.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.