Lucas 18
mkw (MKW) vs NTLH
1 Na manima, Yesu tubilaka bawu kingana yayi samu na kulakisa bawu ti bawu fwana kusambila ntangu nyonso ata kulemba.
1 Jesus contou a seguinte parábola , mostrando aos discípulos que deviam orar sempre e nunca desanimar:
2 Yandi zabisaka bawu: «Na kati ya mbanza mosi vwandaka na mufundisi mosi yina vwandaka tala ve Nzambi boma, mpe vwandaka zitisa muntu ve.
2 — Em certa cidade havia um juiz que não
3 Na mbanza yina vwandaka mpe na mufwidi mosi ya kento. Konso ntangu, yandi vwandaka kwenda kutuba na mufundisi yina: “Nungisa munu na lufundusu na ntwala ya mbeni ya munu.”
3 Nessa cidade morava uma viúva que sempre o procurava para pedir justiça, dizendo: “Ajude-me e julgue o meu caso contra o meu adversário!”
4 Katuka ntama, mufundisi vwandaka manga. Kasi na manima, yandi tubaka: “Mu zaba ti mu ke talaka ve Nzambi boma, mpe mu ke zitisaka muntu ve.
4 — Durante muito tempo o juiz não quis julgar o caso da viúva, mas afinal pensou assim: “É verdade que eu não temo a Deus e também não respeito ninguém.
5 Kasi mufwidi yayi ke na kulembisa munu. Mu ke nungisa yandi na mambu ya yandi, kana ve yandi ke bika ve na kukwamisa munu konso ntangu.”»
5 Porém, como esta viúva continua me aborrecendo, vou dar a sentença a favor dela. Se eu não fizer isso, ela não vai parar de vir me amolar até acabar comigo.”
6 Na manima, Mfumu tubaka dyaka: «Beno me kuwa mambu yina me tuba mufundisi yayi ya yimbi!
6 E o Senhor continuou:
7 Beno ke na kubanza ti Nzambi ke nungisaka ve bantu ya yandi ntangu bawu ke bondilaka yandi mpimpa na ntangu? Beno ke na kubanza ti yandi ke vingila na kusadisa bawu?
7 Será, então, que Deus não vai fazer justiça a favor do seu próprio povo, que grita por socorro dia e noite? Será que ele vai demorar para ajudá-lo?
8 Ya tsyelika, mu ke na kuzabisa beno, yandi ke nungisaka bawu na nswalu nyonso. Kasi Mwana ya Muntu ke kuta bantu ya kiminu na ntoto ntangu yandi ke kwiza?»
8 Eu afirmo a vocês que ele julgará a favor do seu povo e fará isso bem depressa. Mas, quando o
9 Yesu tubaka kingana yayi samu na bayina vwandaka banza ti bawu kele ya kudedama na meso ya Nzambi, mpe vwandaka tala bantu ya nkaka mfunu ve:
9 Jesus também contou esta parábola para os que achavam que eram muito bons e desprezavam os outros:
10 «Bantu zole kwendaka na Yinzo ya Nzambi samu na kusambila. Mosi vwandaka mu-Falisye, mpe ya nkaka kilokoti-mpaku.
10 — Dois homens foram ao Templo para orar. Um era
11 Mu-Falisye telamaka mpe sambilaka mutindu yayi na kati ya ntima: “Nzambi ya munu! Mu ke na kutonda nge samu ti mu kele ve mutindu bantu ya nkaka yina kele miyibi, bantu ya yimbi, mpe ya kinsuza. Mu ke na kutonda nge dyaka samu ti mu kele ve mutindu kilokoti-mpaku yayi.
11 O fariseu ficou de pé e orou sozinho, assim: “Ó Deus, eu te agradeço porque não sou avarento, nem desonesto, nem imoral como as outras pessoas. Agradeço-te também porque não sou como este cobrador de impostos.
12 Konso lumingu, mu ke minaka nsoki bilumbu zole, mpe mu ke pesaka nge dime ya bima nyonso yina mu ke kuzwaka.”
12 Jejuo duas vezes por semana e te dou a décima parte de tudo o que ganho.”
13 Kilokoti-mpaku telamaka mwa ntama, mpe vwandaka lenda ata fyoti ve na kutala na zulu. Kasi yandi vwandaka bula maboko na ntulu, mpe vwandaka tuba: “Nzambi ya munu! Tala munu kyadi samu ti mu kele musumuki.”»
13 — Mas o cobrador de impostos ficou de longe e nem levantava o rosto para o céu. Batia no peito e dizia: “Ó Deus, tem pena de mim, pois sou pecador!”
14 Yesu tubaka dyaka: «Ya tsyelika, mu ke na kutubila beno, ntangu kilokoti-mpaku vutukaka na yinzo ya yandi, Nzambi talaka yandi mutindu muntu ya kudedama, kasi Falisye ve. Ya tsyelika, ba ke kulula muntu yina ke na kuzanguka, mpe ba ke zangula muntu yina ke na kukuluka.»
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Bantu vwandaka nata bana ya fyoti na sika ya Yesu samu ti yandi tentika bawu maboko. Na kutala mutindu yina, bilandi sembaka bawu.
15 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos viram isso e repreenderam aquelas pessoas.
16 Kasi Yesu bokilaka bana pene-pene ya yandi, mpe tubaka: «Beno bika bana kukwiza na sika ya munu! Beno yimina bawu ve samu ti Kimfumu ya Nzambi kele ya bantu yina kele mutindu bawu.
16 Então Jesus chamou as crianças para perto de si e disse:
17 Ya tsyelika, mu ke na kutubila beno, muntu yina ke ndima ve Kimfumu ya Nzambi mutindu mwana ya fyoti, ke kota kuna ve.»
17 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
18 Mfumu mosi ya ba-Zwife yufulaka Yesu: «Mulongisi ya mbote, yinki mu fwana kusala samu na kuzwa luzingu ya seko?»
18 Certo líder judeu perguntou a Jesus: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
19 Yesu zabisaka yandi: «Samu na yinki nge ke na kutuba ti mu kele mbote? Ata muntu kele mbote, kana kaka yandi mosi Nzambi ve.
19 Jesus respondeu:
20 Nge zaba misiku: “Kusala kinsuza ve, kufwa muntu ve, kulaba ve, kutuba ve kimbangi ya luvunu, zitisa tata na mama ya nge.”»
20 Você conhece os mandamentos: “Não cometa adultério, não mate, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, respeite o seu pai e a sua mãe.”
21 Bakala yina vutulaka: «Mu ke tumamaka na misiku nyonso yina katuka buntwenya ya munu.»
21 O homem respondeu: — Desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos.
22 Na kuwa mutindu yina, Yesu zabisaka yandi: «Dyambu mosi me bikana na nge: Tekisa bima nyonso yina kele na nge, mpe kabula mbongo na bamputu. Na yina, nge ke kuzwa bimvwama na mazulu. Na manima, kwiza mpe landa munu.»
22 Quando Jesus ouviu isso, disse:
23 Kasi ntangu bakala yina kuwaka mutindu yina, yandi kumaka ya kufuluka na kyadi samu ti yandi vwandaka na bimvwama mingi.
23 Quando o homem ouviu isso, ficou muito triste, pois era riquíssimo.
24 Ntangu Yesu talaka ti bakala yina kumaka na kyadi, yandi tubaka: «Ya kele mpasi mingi na bayina kele na bimvwama na kukota na Kimfumu ya Nzambi!
24 Vendo a tristeza dele, Jesus disse:
25 Ya kele mpasi na kibulu yina ba ke bokilaka samo na kukota na dibulu ya ntumbu. Kasi ya me lutila mpasi mingi na mvwama na kukota na Kimfumu ya Nzambi.»
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Bayina vwandaka kuwa Yesu, tubaka: «Na yina, nani lenda kuzwa mpulusu?»
26 Os que ouviram isso perguntaram: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Yesu vutulaka: «Nzambi ke salaka mambu yina bantu ke lendaka ve na kusala.»
27 Jesus respondeu:
28 Na yina, Pyele tubaka: «Kasi beto, beto me bika bima nyonso ya beto mpe me landa nge.»
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos a nossa família e seguimos o senhor.
29 Yesu zabisaka bawu: «Ya tsyelika, mu ke na kutubila beno, kana muntu me bika yinzo ya yandi, kento ya yandi, bampangi ya yandi, bibuti ya yandi, mpe bana ya yandi samu na Kimfumu ya Nzambi,
29 Jesus respondeu:
30 yandi ke kuzwa na ntangu yayi bima ya kulutila, mpe luzingu ya mankululu na yinza yina ke kwiza.»
30 receberá ainda nesta vida muito mais e, no futuro, receberá a vida eterna.
31 Yesu nataka bilandi kumi na zole ya yandi na lweka, mpe zabisaka bawu: «Beno kuwa! Beto ke kwenda na Yelusalemi, mpe mambu nyonso yina mimbikudi sonikaka na yina me tadila Mwana ya Muntu ke salama.
31 Jesus levou os doze discípulos para um lado e disse:
32 Ba ke yekula yandi na sika ya bayina kele ve ba-Zwife. Bawu ke seka yandi, ke finga yandi, mpe ke lobola yandi mante.
32 Ele será entregue aos não judeus, e estes vão zombar dele, insultá-lo, cuspir nele
33 Na manima ya kubula yandi bikoti, ba ke kufwa yandi. Kasi na kilumbu ya tatu, yandi ke vumbuka na lufwa.»
33 e bater nele; e depois o matarão. Mas no terceiro dia ele ressuscitará.
34 Kasi bilandi bakulaka ata dyambu na mambu yina. Nsasa ya mambu yina vwandaka ya kubumbama, mpe bawu vwandaka zaba ve yinki Yesu vwandaka tuba.
34 Os discípulos não entenderam nada do que Jesus disse. O que essas palavras queriam dizer estava escondido deles, e eles não sabiam do que Jesus estava falando.
35 Yesu kumaka pene-pene ya mbanza Yeliko. Mpofo mosi vwandaka ya kuvwanda na lweka ya nzila, mpe vwandaka lomba bantu mbongo.
35 Jesus já estava chegando perto da cidade de Jericó. Acontece que um cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
36 Yandi kuwaka makelele ya nkonga ya bantu yina vwandaka luta, mpe yufulaka: «Wapi mambu kele awa?»
36 Quando ouviu a multidão passando, ele perguntou o que era aquilo.
37 Ba zabisaka yandi ti Yesu ya Nazaleti ke na kuluta.
37 — É Jesus de Nazaré que está passando! — responderam.
38 Na yina, yandi lookaka: «Yesu, Mwana ya Davidi, tala munu kyadi!»
38 Aí o cego começou a gritar: — Jesus,
39 Bayina vwandaka tambula na mantwala vwandaka semba yandi samu ti yandi vwanda swi. Kasi yandi lutilaka dyaka na kulooka ngolo: «Mwana ya Davidi, tala munu kyadi!»
39 As pessoas que iam na frente o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca. Mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
40 Yesu telamaka mpe tumisaka ti ba nata yandi. Ntangu yandi kumaka na ntwala ya Yesu, Yesu yufulaka yandi:
40 Jesus parou e mandou que trouxessem o cego. Quando ele chegou perto, Jesus perguntou:
41 «Yinki nge zola ti mu sala samu na nge?» Mpofo vutulaka: «Mfumu, sala ti mu tala dyaka.»
41 — O que é que você quer que eu faça? — Senhor, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
42 Yesu zabisaka yandi: «Tala! Kiminu ya nge me belusa nge.»
42 Então Jesus disse:
43 Kaka na ntangu yina, yandi talaka dyaka, mpe landaka Yesu na kukembila Nzambi. Na kutala mambu yina salamaka, nkonga nyonso ya bantu kembilaka mpe Nzambi.
43 No mesmo instante o homem começou a ver e, dando glória a Deus, foi seguindo Jesus. E todos os que viram isso começaram a louvar a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.