Lucas 16
mkw (MKW) vs NVT
1 Yesu tubaka na bilandi ya yandi: «Mvwama mosi vwandaka na kibumbi-bimvwama, mpe bantu kwendaka zabisa mvwama yina: “Kibumbi-bimvwama ya nge ke na kubebisa bimvwama ya nge.”
1 Jesus contou a seguinte história a seus discípulos: “Um homem rico tinha um administrador que cuidava de seus negócios. Certo dia, foram-lhe contar que esse administrador estava desperdiçando seu dinheiro.
2 Mvwama bokilaka kisadi yina, mpe tubaka: “Mu ke na kuwa mambu mingi yina me tadila nge. Zabisa munu wapi mutindu nge me sadila bimvwama ya munu, samu ti nge ke bumba dyaka yawu ve.”
2 Então mandou chamá-lo e disse: ‘O que é isso que ouço a seu respeito? Preste contas de sua administração, pois não pode mais permanecer nesse cargo’.
3 Na yina, kisadi yina kanisaka na kati ya ntima: “Mfumu ya munu ke katula munu na kisalu. Yinki mu ke sala? Mu ke na ngolo mingi ve samu na kusala bilanga, mpe mu ke tala nsoni na kulombaka bantu mbongo.
3 “O administrador pensou consigo: ‘E agora? Meu patrão vai me demitir. Não tenho força para trabalhar no campo, e sou orgulhoso demais para mendigar.
4 Aa, mu zaba yinki mu ke sala, samu ti bantu yamba munu na bayinzo ya bawu ntangu ba ke katula munu na kisalu!”
4 Já sei como garantir que as pessoas me recebam em suas casas quando eu for despedido!’.
5 Na yina, yandi bokilaka, mosi-mosi, bantu nyonso yina vwandaka defa mfumu ya yandi. Yandi yufulaka muntu ya ntete: “Yikwa nge ke na kudefa mfumu ya munu?”
5 “Então ele convocou todos que deviam dinheiro a seu patrão. Perguntou ao primeiro: ‘Quanto você deve a meu patrão?’.
6 Muntu yina vutulaka: “Mu ke na kudefa yandi babate nkama (100) ya mafuta ya olive.” Kisadi ya mfumu zabisaka yandi: “Mukanda ya mfuka ya nge yawu yayi. Vwanda nswalu mpe sonika babate makumi tanu.”
6 O homem respondeu: ‘Devo cem tonéis de azeite’. Então o administrador lhe disse: ‘Pegue depressa sua conta e mude-a para cinquenta tonéis’.
7 Na manima, yandi yufulaka muntu ya nkaka: “Yikwa nge ke na kudefa?” Muntu yina vutulaka: “Mu ke na kudefa Bakole nkama (100) ya bambuma ya faline.” Kisadi ya mfumu zabisaka yandi: “Mukanda ya mfuka ya nge yawu yayi, mpe sonika Bakole makumi nana.”
7 “‘E quanto você deve a meu patrão?’, perguntou ao segundo. “Devo cem cestos grandes de trigo’, respondeu ele. E o administrador disse: ‘Tome sua conta e mude-a para oitenta cestos’.
8 Na yina, mfumu kembisaka kisadi yina ya mayuya samu ti yandi sadilaka mayela. Ya tsyelika, bantu ya yinza yayi ke lutilaka na kusadila mayela na mambu ya bawu na bawu kulutila bayina ke zingaka na nsemo.»
8 “O patrão elogiou o administrador desonesto por sua astúcia. E é verdade que os filhos deste mundo são mais astutos ao lidar com o mundo ao redor que os filhos da luz.
9 Yesu tubaka dyaka: «Mu ke na kuzabisa beno ti beno sosa na kuvwanda na bankundi na bimvwama ya mayuya samu ti ntangu yawu ke manisa, ba yamba beno na bisika ya seko.
9 Esta é a lição: usem a riqueza deste mundo para fazer amigos. Assim, quando suas posses se extinguirem, eles os receberão num lar eterno.
10 Muntu yina kele ya kukwikama na bima ya fyoti, kele mpe ya kukwikama na bima ya nene. Muntu yina kele na mayuya na bima ya fyoti, kele mpe na mayuya na bima ya nene.
10 “Se forem fiéis nas pequenas coisas, também o serão nas grandes. Mas, se forem desonestos nas pequenas coisas, também o serão nas maiores.
11 Kana beno me vwanda ve ya kukwikama na kusadila bimvwama ya mayuya, nani ke pesa beno bimvwama ya tsyelika?
11 E, se vocês não são confiáveis ao lidar com a riqueza injusta deste mundo, quem lhes confiará a verdadeira riqueza?
12 Kana beno me vwanda ve ya kukwikama na kusadila bimvwama ya bampangi, nani ke pesa beno bimvwama ya beno mosi?
12 E, se não são fiéis com os bens dos outros, por que alguém lhes confiaria o que é de vocês?
13 «Ata kisadi lenda kusadila bamfumu zole. Kana ve, yandi ke zola mfumu mosi mpe ke yina mfumu ya nkaka, to yandi ke vwanda ya kukwikama na mosi, mpe ke zitisa ve ya nkaka. Beno lenda kusadila ve mbala mosi Nzambi mpe mbongo.»
13 “Ninguém pode servir a dois senhores, pois odiará um e amará o outro; será dedicado a um e desprezará o outro. Vocês não podem servir a Deus e ao dinheiro”.
14 Ba-Falisye vwandaka kuwa mambu nyonso yina, mpe vwandaka seka Yesu samu ti bawu vwandaka zola mbongo.
14 Os fariseus, que tinham grande amor ao dinheiro, ouviam isso tudo e zombavam de Jesus.
15 Yesu zabisaka bawu: «Beno ke zolaka kulakisa na meso ya bantu ti beno kele bantu ya kudedama. Kasi Nzambi zaba bantima ya beno, samu ti nyonso yina ke talanaka mfunu na ntwala ya bantu, kele mambu ya busafu mingi na meso ya Nzambi!»
15 Então ele disse: “Vocês gostam de parecer justos em público, mas Deus conhece o seu coração. Aquilo que este mundo valoriza é detestável aos olhos de Deus.
16 «Misiku ya Moyize mpe dibuku ya Mimbikudi vwandaka tii na ntangu ya Yowane Mubotiki. Katuka ntangu yina tii ntangu yayi, ba ke na kuzabisa Nsangu ya Mbote ya Kimfumu ya Nzambi, mpe konso muntu ke na kunwana samu na kukota na Kimfumu ya Nzambi.»
16 “Até a chegada de João, a lei de Moisés e a mensagem dos profetas eram seus guias. Agora, porém, as boas-novas do reino de Deus estão sendo anunciadas, e todos estão ansiosos para entrar.
17 Ata mwa kisono mosi ve ya kulutila fyoti na kati ya Misiku ke zimbana, kasi ya kele mpasi ve na zulu na ntoto na kuzimbana.
17 É mais fácil o céu e a terra desaparecerem que ser anulado até o menor traço da lei de Deus.
18 «Konso bakala yina ke katula kento ya yandi na makwela, mpe ke kwela kento ya nkaka, ke sala kinsuza. Bakala yina ke kwela mpe kento yina ba me katula na makwela, ke sala kinsuza.»
18 “Assim, o homem que se divorcia de sua esposa e se casa com outra mulher comete adultério. E o homem que se casa com uma mulher divorciada também comete adultério”.
19 Yesu tubaka dyaka kingana yayi: «Ya vwandaka na mvwama mosi yina vwandaka lwata bilele ya ntalu mingi mpe ya kitoko. Bilumbu nyonso, yandi vwandaka zinga na kati ya kyese mpe mikembo.
19 Jesus disse: “Havia um homem rico que se vestia de púrpura e linho fino e vivia sempre cercado de luxos.
20 Mputu mosi na nkumbu Lazale vwandaka ya kulala na ntwala ya mwelo ya yinzo ya mvwama yina. Nzutu ya yandi vwandaka ya kufuluka na bamputa.
20 À sua porta ficava um mendigo coberto de feridas chamado Lázaro.
21 Yandi vwandaka zola kudya ata bibuku yina vwandaka kubwa na yisi ya mesa ya mvwama. Kasi ni bayimbwa vwandaka kwiza kupela yandi bamputa.
21 Ele ansiava comer o que caía da mesa do homem rico, e os cachorros vinham lamber suas feridas abertas.
22 Mputu kufwaka, mpe bambazi nataka yandi na sika ya Abalayami. Mvwama mpe kufwaka, mpe ba zikaka yandi.
22 “Por fim, o mendigo morreu, e os anjos o levaram para junto de Abraão. O rico também morreu e foi sepultado,
23 Yandi vwandaka tala mpasi mingi na yinza ya bantu ya kufwa. Yandi nangunaka meso, mpe talaka na ntama Abalayami mpe Lazale ya kuvwanda pene-pene ya yandi.
23 e foi para o lugar dos mortos. Ali, em tormento, ele viu Abraão de longe, com Lázaro ao seu lado.
24 Na yina, yandi lookaka: “Tata ya munu Abalayami, tala munu kyadi, mpe fidisa Lazale na kutula musapi ya yandi na maza samu na kubolisa ludimi ya munu samu ti mu ke na kutala mpasi mingi na kati ya tiya yayi.”
24 “O rico gritou: ‘Pai Abraão, tenha compaixão de mim! Mande Lázaro aqui para que molhe a ponta do dedo em água e refresque minha língua. Estou em agonia nestas chamas!’.
25 «Kasi Abalayami tubaka: “Mwana ya munu, bambuka moyo ti nge kuzwaka bimvwama mingi ntangu nge vwandaka moyo, kasi Lazale talaka mpasi mingi. Ntangu yayi, bampasi ya yandi me manisa, mpe nge ke na kutala mpasi.
25 “Abraão, porém, respondeu: ‘Filho, lembre-se de que durante a vida você teve tudo que queria e Lázaro não teve coisa alguma. Agora, ele está aqui sendo consolado, e você está em agonia.
26 Dyaka, dibenga ya nene kele na kati-kati ya beto na beno. Na yina, bayina zola kukatuka awa samu na kukwenda kisika yina beno kele, lenda kusala yawu ve. Mutindu mosi mpe, ata muntu lenda kukatuka kisika yina beno kele samu na kukwiza awa.”
26 Além do mais, há entre nós um grande abismo. Ninguém daqui pode atravessar para o seu lado, e ninguém daí pode atravessar para o nosso’.
27 «Mvwama tubaka: “Mulemvo ya nge Tata! Mu ke na kubondila nge na kufidisa Lazale na yinzo ya tata ya munu,
27 “Então o rico disse: ‘Por favor, Pai Abraão, pelo menos mande Lázaro à casa de meu pai,
28 kisika mu ke na bampangi tanu. Yandi kwenda kukebisa bawu samu ti bawu mpe kwiza ve awa na kisika yayi ya mpasi.”
28 pois tenho cinco irmãos e quero avisá-los para que não terminem neste lugar de tormento’.
29 Abalayami vutulaka: “Bawu kele na Misiku ya Moyize mpe dibuku ya Mimbikudi. Bawu fwana kuwa yawu!”
29 “‘Moisés e os profetas já os avisaram’, respondeu Abraão. ‘Seus irmãos podem ouvir o que eles disseram.’
30 Mvwama tubaka: “Ya me lunga ve tata Abalayami! Kana muntu katuka awa na yinza ya bantu ya kufwa, mpe kwenda kuzabisa bawu, bawu ke soba nkadulu.”
30 “Então o rico disse: ‘Não, Pai Abraão! Mas, se alguém dentre os mortos lhes fosse enviado, eles se arrependeriam!’.
31 Kasi Abalayami zabisaka yandi: “Kana bawu kuwa ve Moyize mpe mimbikudi, bawu lenda ve kukwikila ata ti muntu vumbuka na lufwa.”»
31 “Abraão, porém, disse: ‘Se eles não ouvem Moisés e os profetas, não se convencerão, mesmo que alguém ressuscite dos mortos’”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.