Lucas 11

mkw (MKW) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Kilumbu mosi, Yesu vwandaka sambila na kisika mosi. Ntangu yandi manisaka, mosi na kati ya bilandi ya yandi zabisaka yandi: «Mfumu, longisa beto na kusambila mutindu Yowane longisaka bilandi ya yandi.»
1 Um dia, num certo lugar, estava Jesus a rezar. Terminando a oração, disse-lhe um de seus discípulos: Senhor, ensina-nos a rezar, como também João ensinou a seus discípulos.
2 Yesu vutulaka: «Ntangu beno ke sambilaka, beno tubaka:
2 Disse-lhes ele, então: Quando orardes, dizei: Pai, santificado seja o vosso nome; venha o vosso Reino;
3 Pesa beto, bilumbu nyonso, madya yina me fwanana.
3 dai-nos hoje o pão necessário ao nosso sustento;
4 Lemvokila beto masumu, samu ti beto mpe
4 perdoai-nos os nossos pecados, pois também nós perdoamos àqueles que nos ofenderam; e não nos deixeis cair em tentação.
5 Yesu zabisaka dyaka bawu: «Kana mosi na kati ya beno kwenda kutala ndiku ya yandi na kati-kati ya mpimpa samu na kuzabisa yandi: “Ndiku ya munu, defisa munu mampa tatu,
5 Em seguida, ele continuou: Se alguém de vós tiver um amigo e for procurá-lo à meia-noite, e lhe disser: Amigo, empresta-me três pães,
6 samu ti ndiku mosi ya munu yina vwandaka na nzyetolo me kwiza, mpe mu kele ve na kima ya kupesa yandi.”
6 pois um amigo meu acaba de chegar à minha casa, de uma viagem, e não tenho nada para lhe oferecer;
7 Kana ndiku ya nge yina kele na kati ya yinzo, vutula: “Kukwamisa munu ve! Mwelo ya yinzo kele ya kukangama, mpe munu na bana ya munu me lala pongi. Mu lenda kuvumbuka dyaka ve samu na kupesa nge mampa.”
7 e se ele responder lá de dentro: Não me incomodes; a porta já está fechada, meus filhos e eu estamos deitados; não posso levantar-me para te dar os pães;
8 Mu ke na kuzabisa beno, ata ti yandi vumbuka ve samu na bunkundi ya bawu na kupesa yandi yawu, yandi ke vumbuka mpe ke pesa nkundi ya yandi bima nyonso yina ke na yandi nsatu, samu ti nkundi yina ke tala ve nsoni na kutatamana na kulomba.
8 eu vos digo: no caso de não se levantar para lhe dar os pães por ser seu amigo, certamente por causa da sua importunação se levantará e lhe dará quantos pães necessitar.
9 Na yina, mu ke na kuzabisa beno: Beno lomba, mpe ba ke pesa beno. Beno sosa, mpe beno ke kuzwa. Beno konkota na mwelo, mpe ba ke zibudila beno.
9 E eu vos digo: pedi, e dar-se-vos-á; buscai, e achareis; batei, e abrir-se-vos-á.
10 Ya tsyelika, ba ke pesaka na konso muntu yina ke lombaka. Muntu yina ke sosaka, ke kuzwaka, mpe ba ke zibulaka mwelo na muntu yina ke konkotaka.
10 Pois todo aquele que pede, recebe; aquele que procura, acha; e ao que bater, se lhe abrirá.
11 Wapi tata yina na kati ya beno lenda kupesa mwana ya yandi nyoka kana mwana me lomba yandi mbisi?
11 Se um filho pedir um pão, qual o pai entre vós que lhe dará uma pedra? Se ele pedir um peixe, acaso lhe dará uma serpente?
12 To kupesa mwana ya yandi nkala-nseke kana yandi me lomba yandi diki?
12 Ou se lhe pedir um ovo, dar-lhe-á porventura um escorpião?
13 Ata ti beno kele bantu ya yimbi, kasi beno zaba kupesa bima ya mbote na bana ya beno. Na yina, samu na yinki Tata yina kele na mazulu ke manga na kupesa Mpeve ya Longo na bayina ke lombaka yandi yawu?»
13 Se vós, pois, sendo maus, sabeis dar boas coisas a vossos filhos, quanto mais vosso Pai celestial dará o Espírito Santo aos que lho pedirem.
14 Kilumbu mosi, Yesu vwandaka bingisa mpeve ya yimbi yina kumisaka muntu mosi dibaba. Ntangu mpeve ya yimbi basikaka, dibaba bandaka na kuzonza, mpe bantu yitukaka mingi.
14 Jesus expelia um demônio que era mudo. Tendo o demônio saído, o mudo pôs-se a falar e a multidão ficou admirada.
15 Kasi bantu ya nkaka tubaka: «Ni Bezebule, mfumu ya bampeve ya yimbi, ke pesaka yandi lulendo ya kubingisa bampeve ya yimbi!»
15 Mas alguns deles disseram: Ele expele os demônios por Beelzebul, príncipe dos demônios.
16 Bantu ya nkaka na kutonta yandi, lombaka yandi na kusala kidimbu yina ke lakisa ti yandi katukaka na sika ya Nzambi.
16 E para pô-lo à prova, outros lhe pediam um sinal do céu.
17 Kasi Yesu zabaka mabanza ya bawu. Na yina, yandi zabisaka bawu: «Konso yinsi yina bantu ke na kunwana bawu na bawu ke mwangana, mpe bayinzo ke kubwa na zulu ya bayinzo ya nkaka.
17 Penetrando nos seus pensamentos, disse-lhes Jesus: Todo o reino dividido contra si mesmo será destruído e seus edifícios cairão uns sobre os outros.
18 Beno ke na kutuba ti ni Bezebule ke pesaka munu lulendo ya kubingisa bampeve ya yimbi. Kana Satana ke na kunwanisa yandi mosi, wapi mutindu kimfumu ya yandi lenda kutatamana na kuzinga?
18 Se, pois, Satanás está dividido contra si mesmo, como subsistirá o seu reino? Pois dizeis que expulso os demônios por Beelzebul.
19 Kana ni Bezebule ke pesaka munu lulendo ya kubingisa bampeve ya yimbi, nani ke pesaka bilandi ya beno lulendo ya kubingisa yawu? Ni yawu yina, bawu ke vwanda mifundisi ya beno.
19 Ora, se é por Beelzebul que expulso os demônios, por quem o expulsam vossos filhos? Por isso, eles mesmos serão os vossos juízes!
20 Kasi kana ni na lulendo ya Nzambi mu ke bingisaka bampeve ya yimbi, yawu ke na kulakisa ti Kimfumu ya Nzambi me kuma yimeni tii na sika ya beno.
20 Mas se expulso os demônios pelo dedo de Deus, certamente é chegado a vós o Reino de Deus.
21 «Ntangu muntu ya ngolo yina ke na binwanunu ya kulunga ke kebaka yinzo ya yandi, bima nyonso ya yandi ke vwandaka na nkebolo ya mbote.
21 Quando um homem forte guarda armado a sua casa, estão em segurança os bens que possui.
22 Kana muntu ya nkaka yina me lutila yandi ngolo kwiza kunwanisa mpe nunga yandi, muntu yina ke baka yandi binwanunu nyonso yina yandi ke tulaka ntima, mpe ke kabula bima nyonso yina yandi me baka yandi.
22 Mas se sobrevier outro mais forte do que ele e o vencer, este lhe tirará todas as armas em que confiava, e repartirá os seus despojos.
23 «Muntu yina kele ve kintwadi na munu, kele mbeni ya munu, mpe muntu yina ke sadisaka ve munu na kuvukisa bantu kisika mosi, ke mwangisaka.»
23 Quem não está comigo, está contra mim; quem não recolhe comigo, espalha.
24 «Ntangu mpeve ya yimbi ke basikaka na nzutu ya muntu, yandi ke kwendaka sosa kisika ya kuvwanda na bisika ya kuyuma. Kana yandi me kuzwa yawu ve, yandi ke tubaka: “Mu ke vutuka na yinzo ya munu kisika mu basikaka.”
24 Quando um espírito imundo sai do homem, anda por lugares áridos, buscando repouso; não o achando, diz: Voltarei à minha casa, donde saí.
25 Yandi ke vutukaka mpe ke kutaka yinzo ya kukombola mpe ya kuyilama mbote.
25 Chegando, acha-a varrida e adornada.
26 Na yina, yandi ke kwenda baka bampeve nsambwadi yina me lutila yandi yimbi. Bawu ke vutuka na yinzo yina, mpe ke vwanda kuna. Ni yawu yina, mavimpi ya muntu yina ke lutila dyaka yimbi na mavimpi yina vwandaka ntete na yandi.»
26 Vai então e toma consigo outros sete espíritos piores do que ele e entram e estabelecem-se ali. E a última condição desse homem vem a ser pior do que a primeira.
27 Ntangu Yesu manisaka na kuzonza mambu yina, kento mosi na kati ya nkonga tubaka: «Kyese na kento yina butaka nge, mpe nwikisaka nge mabene!»
27 Enquanto ele assim falava, uma mulher levantou a voz do meio do povo e lhe disse: Bem-aventurado o ventre que te trouxe, e os peitos que te amamentaram!
28 Kasi Yesu vutulaka: «Kyese na bantu yina ke kuwaka Mambu ya Nzambi mpe ke sadilaka yawu!»
28 Mas Jesus replicou: Antes bem-aventurados aqueles que ouvem a palavra de Deus e a observam!
29 Ntangu bantu vwandaka kutakana na lweka ya Yesu, yandi tubaka: «Bantu ya ntangu yayi kele bantu ya yimbi! Bawu ke na kulomba kidimbu. Kasi bawu ke tala dyaka ve kidimbu ya nkaka, bawu ke tala kaka kidimbu yina salamaka na Yonase.
29 Afluía o povo e ele continuou: Esta geração é uma geração perversa; pede um sinal, mas não se lhe dará outro sinal senão o sinal do profeta Jonas.
30 Ya tsyelika, mutindu Yonase vwandaka kidimbu samu na bantu ya mbanza Ninive, mutindu mosi mpe, Mwana ya Muntu ke vwanda kidimbu samu na bantu ya ntangu yayi.
30 Pois, como Jonas foi um sinal para os ninivitas, assim o Filho do Homem o será para esta geração.
31 Na kilumbu yina Nzambi ke fundisa bantu, ntinu ya kento ya yinsi ya Sude ke telama na ntwala ya bantu ya ntangu yayi, mpe ke funda bawu samu ti yandi katukaka na bizunga yina kele ntama samu na kwiza kuwa mambu ya kufuluka na ndwenga yina Salomoni vwandaka zabisa. Kasi awa kele na muntu yina me lutila Salomoni mfunu!
31 A rainha do meio-dia levantar-se-á no dia do juízo para condenar os homens desta geração, porque ela veio dos confins da terra ouvir a sabedoria de Salomão! Ora, aqui está quem é mais que Salomão.
32 Na kilumbu yina Nzambi ke fundisa bantu, bantu ya mbanza Ninive ke telama na ntwala ya bantu ya ntangu yayi, mpe ke funda bawu samu ti bantu ya mbanza Ninive sobaka nkadulu ntangu bawu kuwaka mambu ya Yonase. Kasi awa kele na muntu yina me lutila Yonase mfunu!»
32 Os ninivitas levantar-se-ão no dia do juízo para condenar os homens desta geração, porque fizeram penitência com a pregação de Jonas. Ora, aqui está quem é mais do que Jonas.
33 «Ata muntu ke namisaka mwinda samu na kubumba yawu to kutula yawu na yisi ya kantini. Kasi ba ke tulaka yawu na zulu ya kitentokolo ya mwinda, samu ti bantu yina ke na kukota na yinzo tala nsemo.
33 Ninguém acende uma lâmpada e a põe em lugar oculto ou debaixo da amassadeira, mas sobre um candeeiro, para alumiar os que entram.
34 Meso ya nge kele mutindu mwinda ya nzutu ya nge. Kana meso ya nge kele na mavimpi ya mbote, nzutu ya nge nyonso kele na kati ya nsemo. Kana meso ya nge kele na mavimpi ya yimbi, nzutu ya nge nyonso kele na kati ya mpimpa.
34 O olho é a lâmpada do corpo. Se teu olho é são, todo o corpo será bem iluminado; se, porém, estiver em mau estado, o teu corpo estará em trevas.
35 Na yina, nge fwana kusala keba samu ti nsemo yina kele na nge kukuma ve mpimpa.
35 Vê, pois, que a luz que está em ti não sejam trevas.
36 Kana nzutu nyonso ya nge kele na kati ya nsemo ata kinama mosi kuvwanda na kati ya mpimpa, nzutu nyonso ke vwanda na kati ya nsemo mutindu mwinda ke kyenzulaka nge na nsemo ya yawu.»
36 Se, pois, todo o teu corpo estiver na luz, sem mistura de trevas, ele será inteiramente iluminado, como sob a brilhante luz de uma lâmpada.
37 Ntangu Yesu manisaka na kuzonza, Falisye mosi bokilaka yandi na kwenda kudya na yinzo ya yandi. Yesu kotaka na yinzo, mpe vwandaka na mesa.
37 Enquanto Jesus falava, pediu-lhe um fariseu que fosse jantar em sua companhia. Ele entrou e pôs-se à mesa.
38 Falisye yina yitukaka ntangu yandi talaka ti Yesu sukulaka ve maboko ntete na kudya.
38 Admirou-se o fariseu de que ele não se tivesse lavado antes de comer.
39 Na yina, Mfumu Yesu zabisaka yandi: «Beno ba-Falisye, beno ke sukulaka ngaanda ya bambungu mpe bandonga ya beno. Kasi na kati ya bantima ya beno, beno kele ya kufuluka na bansatu ya kulaba mpe ya myangu.
39 Disse-lhe o Senhor: Vós, fariseus, limpais o que está por fora do vaso e do prato, mas o vosso interior está cheio de roubo e maldade!
40 Beno kele na mayela ve! Nzambi yina yidikaka ngaanda, yidikaka mpe kati.
40 Insensatos! Quem fez o exterior não fez também o conteúdo?
41 Na yina, beno pesa na bamputu bima yina kele na kati ya bambungu mpe bandonga ya beno, mpe nyonso ke vwanda ya kuvedila na beno.
41 Dai antes em esmola o que possuís, e todas as coisas vos serão limpas.
42 «Kyadi na beno ba-Falisye! Beno ke pesaka na Nzambi dime ya bima yina beno ke kunaka mutindu manzulu, musoso, mpe bandunda ya mutindu na mutindu. Kasi beno ke bikaka na kusadila ludedomo mpe luzolo ya Nzambi. Ni mambu yina beno fwanaka sadila, ata kubika mambu ya nkaka.
42 Ai de vós, fariseus, que pagais o dízimo da hortelã, da arruda e de diversas ervas e desprezais a justiça e o amor de Deus. No entanto, era necessário praticar estas coisas, sem contudo deixar de fazer aquelas outras coisas.
43 «Kyadi na beno ba-Falisye! Beno ke zolaka na kuvwanda na bakiti ya ntete na kati ya bayinzo ya lusambulu, mpe beno ke zolaka ti bantu pesa beno bambote ya buzitu na bisika yina bantu ke vukanaka.
43 Ai de vós, fariseus, que gostais das primeiras cadeiras nas sinagogas e das saudações nas praças públicas!
44 Kyadi na beno! Beno kele mutindu bandyamu yina ke na kutalana ve, mpe yina bantu ke na kutambula na zulu ya yawu ata kuzaba.»
44 Ai de vós, que sois como os sepulcros que não aparecem, e sobre os quais os homens caminham sem o saber.
45 Na yina, mulongisi mosi ya Misiku tubaka na Yesu: «Mulongisi, na kuzonza mutindu yina, nge ke na kufinga beto mpe!»
45 Um dos doutores da lei lhe disse: Mestre, falando assim também a nós outros nos afrontas.
46 Yesu vutulaka: «Kyadi mpe na beno milongisi ya Misiku! Beno ke pesaka bantu bifunda ya kilo na kunata. Kasi beno mosi ke mekaka ve na kunanguna yawu ata na musapi.
46 Ele respondeu: Ai também de vós, doutores da lei, que carregais os homens com pesos que não podem levar, mas vós mesmos nem sequer com um dedo vosso tocais os fardos.
47 Kyadi na beno! Beno ke tungaka bandyamu samu na mimbikudi yina bankooko ya beno kufwaka!
47 Ai de vós, que edificais sepulcros para os profetas que vossos pais mataram.
48 Na kusala mutindu yina, beno ke lakisaka ti beno ke ndimaka mavanga ya bankooko ya beno samu ti bawu kufwaka mimbikudi, mpe beno ke na kutunga bandyamu ya bawu.
48 Vós servis assim de testemunhas das obras de vossos pais e as aprovais, porque em verdade eles os mataram, mas vós lhes edificais os sepulcros.
49 Ni yawu yina, Nzambi na ndwenga ya yandi tubaka: “Mu ke fidisa bawu mimbikudi mpe bantumwa. Bawu ke kufwa ba ya nkaka, mpe ke talisa ba ya nkaka mpasi.”
49 Por isso, também disse a sabedoria de Deus: Enviar-lhes-ei profetas e apóstolos, mas eles darão a morte a uns e perseguirão a outros.
50 Ni yawu yina, bantu ya ntangu yayi ke kuzwa kitumbu samu na mimbikudi nyonso yina bantu kufwaka katuka mbandukulu ya yinza,
50 E assim se pedirá conta a esta geração do sangue de todos os profetas derramado desde a criação do mundo,
51 mpe katuka lufwa ya Abele tii na lufwa ya Zakali yina ba kufwaka na kati-kati ya kiyokolo ya minkayulu na kivinga ya longo. Ee, mu ke na kuzabisa beno yawu, bantu ya ntangu yayi ke kuzwa kitumbu samu na mimbikudi nyonso yina bantu kufwaka.
51 desde o sangue de Abel até o sangue de Zacarias, que foi assassinado entre o altar e o templo. Sim, declaro-vos que se pedirá conta disso a esta geração!
52 «Kyadi na beno milongisi ya Misiku! Beno me katula fungula ya mwelo ya yinzo yina bantu lenda kuzwa mayela. Beno mosi me kota ve na kati, mpe beno ke na kuyimina bayina ke na nsatu ya kukota kuna.»
52 Ai de vós, doutores da lei, que tomastes a chave da ciência, e vós mesmos não entrastes e impedistes aos que vinham para entrar.
53 Ntangu Yesu basikaka na yinzo yina, milongisi ya Misiku mpe ba-Falisye kumaka na nkele ya kulutila na yandi, mpe vwandaka yufula yandi byuvu ya mutindu na mutindu.
53 Depois que Jesus saiu dali, os escribas e fariseus começaram a importuná-lo fortemente e a persegui-lo com muitas perguntas,
54 Bawu vwandaka pesa yandi byuvu yina vwandaka na mitambu samu na kuzwa dyambu ya yimbi yina bawu ke funda yandi.
54 armando-lhe desta maneira ciladas, e procurando surpreendê-lo nalguma palavra de sua boca.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.