Josué 9
mkw (MKW) vs NVT
1 Ntangu nsangu ya mambu yina lutaka na mbanza Ayi kumaka na sika ya bantinu nyonso yina vwandaka na wesete ya nzadi ya Yolodani na bizunga yina kele na zulu ya myongo, na Sefela mpe na mudimba yina kele pene-pene ya mubu ya Meditelane tii na Libane. Ba-Iti, ba-Amoli, ba-Kaanani, ba-Pelizi, ba-Ivi mpe ba-Yebuse,
1 Todos os reis a oeste do rio Jordão souberam do que havia acontecido. Eram os reis dos hititas, dos amorreus, dos cananeus, dos ferezeus, dos heveus e dos jebuseus que viviam nas montanhas, nas colinas do oeste, ao longo do litoral do mar Mediterrâneo, até as montanhas do Líbano, ao norte.
2 bawu vukanaka samu na kunwanisa Yeswa mpe bantu ya Isayeli.
2 Esses reis juntaram suas tropas para lutar como um só exército contra Josué e os israelitas.
3 Ba-Ngabawone kuwaka mambu yina Yeswa salaka na bantu ya mbanza Yeliko mpe mbanza Ayi.
3 Contudo, quando os habitantes de Gibeom souberam do que Josué tinha feito com Jericó e Ai,
4 Bawu mpe sadilaka mayela, ba kitukaka na kulwata basaki ya ntama. Ba kwendaka baka basaki ya ntama samu na bambuluku ya bawu, samu na mayuki ya bawu ya ntama ya vinu yina vwandaka ya kumwangana mpe ba tungaka dyaka yawu.
4 usaram de astúcia para se salvar. Enviaram mensageiros a Josué e carregaram seus jumentos com sacos gastos e vasilhas de couro velhas e rachadas.
5 Ba lwataka mapapa ya ntama yina vwandaka me beba mpe ba tungaka dyaka yawu. Ba lwataka mpe binkuti ya ntama ya kubeba. Mampa nyonso yina ba kubikaka vwandaka ya kuyuma mpe ya bibuku na bibuku.
5 Os mensageiros calçavam sandálias gastas e remendadas e vestiam roupas esfarrapadas, e também levavam pães secos e esfarelados.
6 Ba kwendaka tala Yeswa kuna na kivwandu ya Ngilengale mpe ba zabisaka yandi mpe na bantu ya Isayeli mutindu yayi: «Beto me katuka ntama samu na kwiza kulomba na nge na kusala ngwisani na beto.»
6 Quando chegaram ao acampamento em Gilgal, disseram a Josué e aos líderes de Israel: “Viemos de uma terra distante para pedir que vocês façam um tratado de paz conosco”.
7 Kasi bantu ya Isayeli tubaka na ba-Ivi mutindu yayi: «Ya lenda vwanda ti beno ke zingaka pene-pene na beto. Wapi mutindu beto lenda sala ngwisani na beno?»
7 Os israelitas disseram a esses heveus: “Como podemos ter certeza de que não vivem aqui por perto? Pois, se for o caso, não podemos fazer tratado algum com vocês”.
8 Ba tubaka na Yeswa mutindu yayi: «Beto kele bisyelo ya nge.» Mpe Yeswa yufulaka bawu: «Beno kele ba nani mpe wapi kisika beno me katuka?»
8 Eles responderam: “Somos seus servos”. “Mas quem são vocês?”, insistiu Josué. “De onde vieram?”
9 Bawu vutulaka: «Beto bisyelo ya nge, beto me katuka na yinsi ya ntama mingi, beto me kuwa nsangu ya Yave, Nzambi ya nge, samu ti beto me kuwa bansangu ya bimangu ya yandi mpe mambu nyonso yina yandi me sala na Ngipiti
9 Eles disseram: “Seus servos vieram de uma terra muito distante. Ouvimos falar do poder do S enhor , seu Deus, e de tudo que ele fez no Egito.
10 mpe na bantinu zole ya ba-Amoli yina vwandaka na lweka ya nkaka ya nzadi ya Yolodani, na Siwone, na ntinu ya Esebone mpe Onge ntinu ya Basane yina vwandaka zinga na Asetalote.
10 Também soubemos do que ele fez aos dois reis amorreus a leste do Jordão: Seom, rei de Hesbom, e Ogue, rei de Basã, que vivia em Astarote.
11 Bakuluntu ya beto mpe bantu nyonso ya yinsi ya beto me zabisa beto na kubaka madya ya nzyetolo mpe na kwiza kutala beno. Bawu me zabisa beto na kutuba na nge ti beto kele bisyelo ya beno. Ntangu yayi, beno sala ngwisani na beto.
11 Por isso, nossos líderes e todo o nosso povo nos instruíram: ‘Levem provisões para uma viagem longa. Vão encontrar-se com os israelitas e digam-lhes: Somos seus servos; por favor, façam um tratado conosco’.
12 Beno tala mampa ya beto, yawu vwandaka ntete ya tiya ntangu yina beto bakaka yawu na bayinzo ya beto na kilumbu yina beto telamaka samu na kukwiza na sika ya beno, kasi ntangu yayi, ya me kuma ya kuyuma mpe bibuku na bibuku.
12 “Estes pães haviam acabado de sair do forno quando partimos. Agora, como podem ver, estão secos e esfarelados.
13 Mayuki yayi yina beto fulusaka vinu vwandaka ntete ya malu-malu, kasi yawu me banda na kupasuka, binkuti mpe mapapa ya beto me beba, samu ti beto me sala nzyetolo ya yinda.»
13 Estas vasilhas de couro estavam novas quando as enchemos, mas agora estão rachadas. E nossas roupas e sandálias estão gastas da viagem extremamente longa”.
14 Bana ya Isayeli ndimaka na kudya bima ya bantu yina ata kuyufula ntete ve Yave.
14 Os israelitas examinaram as provisões deles, mas não consultaram o S enhor a respeito.
15 Na yina, Yeswa salaka ngwisani ya kizunu na bawu. Yawu salaka ti ba zinga mbote mpe bamfumu ya mukangu kudyaka ndefi samu na yawu.
15 Josué fez um tratado de paz com aqueles homens e garantiu que pouparia a vida deles, e os líderes da comunidade confirmaram o acordo com um juramento.
16 Na manima ya bilumbu tatu yina ba salaka ngwisani yina, bantu ya Isayeli kwizaka bakula ti bantu yina vwandaka bamfinangani ya bawu yina vwandaka zinga na kati-kati ya bawu.
16 Três dias depois de fazerem esse tratado, os israelitas descobriram que, na verdade, os gibeonitas viviam ali perto.
17 Na kutala mbote, ni na kilumbu ya tatu, bana ya Isayeli kwendaka mpe kotaka na bambanza Ngabawone, Kefila, Beelote mpe Kiliyate-Yeyalime, bambanza ya bantu yina.
17 Partiram de imediato naquela direção e, em três dias, chegaram às cidades dos gibeonitas, chamadas Gibeom, Quefira, Beerote e Quiriate-Jearim.
18 Bana ya Isayeli kufwaka bawu ve, samu ti bamfumu ya mukangu kudyaka ndefi na Nkumbu ya Yave, Nzambi ya Isayeli, kasi bantu nyonso nyungutaka samu na bamfumu ya mukangu.
18 Contudo, não atacaram as cidades, pois os líderes da comunidade haviam feito um juramento em nome do S enhor , o Deus de Israel. Toda a comunidade se queixou contra seus líderes por causa do tratado,
19 Bamfumu nyonso tubaka na mukangu nyonso ya bana ya Isayeli: «Beto me kudya ndefi samu na bawu na Nkumbu ya Yave, Nzambi ya Isayeli, ti beto lenda sala dyaka bawu yimbi ve.
19 mas eles responderam: “Uma vez que fizemos um juramento na presença do S enhor , o Deus de Israel, não podemos tocar neles.
20 Kasi, tala yinki beto ke sala bawu: “beto ke bika ti ba zinga mbote, samu ti nkele ya Nzambi kubwidila beto ve, samu na ndefi yina beto me sadila bawu.”»
20 Temos de deixá-los viver, pois se quebrássemos o juramento a ira divina cairia sobre nós.
21 Samu na bawu, bamfumu ya mukangu tubaka mutindu yayi: «Bawu kuzinga!» Ba kumaka bantu yina ke pasulaka bankuni mpe bayina ke tekaka maza samu na mukangu nyonso ya bana ya Isayeli. Ni mutindu yina bamfumu ya makanda zabisaka bawu.
21 Que eles vivam!”. Assim, os israelitas os colocaram para cortar lenha e carregar água para toda a comunidade, de acordo com a decisão dos líderes.
22 Yeswa bokilaka bawu mpe tubaka na bawu mutindu yayi: «Samu na yinki beno vunaka beto na kutuba ti beno katukaka ntama, kasi beno ke zinga kaka na kati-kati ya beto?
22 Josué reuniu os gibeonitas e lhes disse: “Por que vocês mentiram para nós? Por que disseram que viviam numa terra distante da nossa quando, na verdade, vivem aqui perto?
23 Kubanda bubu yayi, beno ke vwanda ya kusiingwa mpe ata mosi na beno ke bika ve na kuvwanda mundongo, muntu yina ke pasulaka bankuni mpe yina ke tekaka maza samu na Yinzo ya Nzambi ya munu.»
23 Sejam amaldiçoados! De agora em diante, vocês serão sempre servos, encarregados de cortar lenha e carregar água para a casa do meu Deus”.
24 Ba-Ngabawone vutulaka na Yeswa mutindu yayi: «Ba zabisaka na beto bisyelo ya nge mambu yina Yave, Nzambi ya nge tumisaka na kisyelo ya yandi Moyize, ntangu yandi tubaka ti yandi ke pesa beno yinsi nyonso mpe na mantwala ya beno yandi ke manisa na kufwa bantu nyonso yina ke zingaka kuna. Beto bandaka na kutala beno boma mingi mpe ni samu na yawu beto me sala mutindu yayi.
24 Eles responderam: “Agimos desse modo porque foi anunciado a nós, seus servos, que o S enhor , seu Deus, havia ordenado a seu servo Moisés que desse a vocês toda esta terra e que destruísse todos os seus habitantes. Tememos muito por nossa vida por causa de vocês.
25 Kasi ntangu yayi, beto bawu yayi na yisi ya lutumu ya nge, sala beto yina nge ke tala ti yawu kele ya mbote mpe ya kudedama.»
25 Agora, estamos em suas mãos. Façam conosco o que lhes parecer correto”.
26 Tala wapi mutindu Yeswa salaka bawu: Na manima ya kuyimina bantu ya Isayeli na kufwa bawu.
26 Assim, Josué livrou os gibeonitas e não permitiu que os israelitas os matassem.
27 Na kilumbu yina, Yeswa kwikaka bawu kiyeko ya kupasulaka bankuni mpe ya kutekaka maza, samu na mukangu nyonso ya Isayeli, mpe samu na kiyokolo ya minkayulu ya Yave tii bubu yayi na kisika yina Nzambi ke soola.
27 Naquele dia, porém, encarregou-os de cortar lenha e carregar água para toda a comunidade de Israel e para o altar do S enhor , no lugar que o S enhor escolhesse construí-lo. Isso é o que fazem até hoje.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Josué 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.