João 9

mkw (MKW) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Ntangu Yesu vwandaka tambula na nzila, yandi talaka muntu yina butukaka na meso ya kufwa.
1 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem cego de nascença.
2 Na yina, bilandi ya yandi yufulaka yandi: «Mulongisi, samu na yinki muntu yayi butukaka mpofo? Samu na masumu ya yandi to ya bibuti ya yandi?»
2 E os seus discípulos perguntaram: — Mestre, quem pecou para que este homem nascesse cego? Ele ou os pais dele?
3 Yesu vutulaka: «Ya kele ve samu na masumu ya yandi to ya bibuti ya yandi. Yandi kele mpofo, samu ti bisalu ya Nzambi talana na nzutu ya yandi.
3 Jesus respondeu:
4 Ntangu bwisi ke ntete ya kutsya, beto fwana kusala bisalu ya Nzambi yina fidisaka munu. Mpimpa ke na kukwiza, mpe na ntangu yina, ata muntu ke lenda na kusala.
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Ntangu mu ke ntete na yinza, mu kele nsemo ya yinza.»
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Na manima ya kuzonza mutindu yina, Yesu lobolaka mante na ntoto, mpe salaka mwa poto-poto na yawu. Yandi tulaka yawu na meso ya mpofo,
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu na terra, fez lama com a saliva e com a lama untou os olhos do cego.
7 mpe tubilaka yandi: «Kwenda sukula kizizi na kizinga ya Silowe.» (Nkumbu yayi zola kutuba «Muntu yina ba fidisaka».)
7 Então disse ao cego: Siloé quer dizer “Enviado”. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Bamfinangani ya yandi mpe bayina nyonso talaka yandi ntangu yandi vwandaka lomba mbongo, tubaka: «Yayi ni muntu yina vwandaka vwanda ntangu nyonso na ntoto, mpe vwandaka lomba bantu mbongo?»
8 Então os vizinhos e os que antes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: — Não é este o que ficava sentado pedindo esmolas?
9 Ndambu ya bantu tubaka: «Ni yandi». Bantu ya nkaka: «Ve, ni yandi ve. Ya ke muntu yina ke na kufwanana na yandi.» Kasi yandi mosi tubaka: «Ni munu».
9 Uns diziam: — É ele. Outros: — Não, mas se parece com ele. O homem dizia: — Sou eu.
10 Na yina, bawu yufulaka yandi: «Wapi mutindu nge me sala samu na kutala?»
10 Então lhe perguntaram: — Como foram abertos os seus olhos?
11 Yandi vutulaka: «Muntu yina ba ke bokilaka Yesu me tula munu mwa poto-poto na meso. Na manima, yandi me zabisa munu: Kwenda sukula kizizi na kizinga ya Silowe. Mu me kwenda kusukula yawu, mpe na mpamukunu, mu me tala.»
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez lama, passou nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave-se.” Então fui, lavei-me e estou vendo.
12 Na yina, bawu yufulaka yandi: «Wapi sika yandi kele?» Yandi vutulaka: «Mu zaba ve».
12 Eles perguntaram: — Onde está ele? Respondeu: — Não sei.
13 Ba nataka muntu yina vwandaka mpofo na sika ya ba-Falisye.
13 Levaram aos fariseus aquele que antes era cego.
14 Kilumbu yina Yesu salaka poto-poto na mante samu na kuzibula yandi meso vwandaka kilumbu ya saba.
14 E era sábado o dia em que Jesus fez a lama e lhe abriu os olhos.
15 Na yina, ba-Falisye yufulaka dyaka muntu yango wapi mutindu meso ya yandi vwandaka me zibuka. Muntu yango vutulaka: «Yandi tulaka munu poto-poto na meso. Na manima, mu kwendaka sukula kizizi, mpe ntangu yayi, mu ke na kutala.»
15 Então os fariseus lhe perguntaram outra vez como podia ver. Ele respondeu: — Ele pôs lama sobre os meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Ndambu ya ba-Falisye vwandaka tuba: «Muntu yayi katukaka ve na sika ya Nzambi, samu ti yandi ke zitisaka ve kilumbu ya saba.» Kasi ba-Falisye ya nkaka vwandaka tuba: «Wapi mutindu muntu ya masumu lenda kusala bidimbu ya mutindu yayi?» Na yina, ba-Falisye kabukaka na bankonga zole.
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: — Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Mas outros diziam: — Como pode um homem pecador fazer sinais como estes? E houve divisão entre eles.
17 Bawu yufulaka dyaka yandi: «Yinki nge ke na kutuba samu na muntu yina me zibula nge meso?» Yandi vutulaka: «Yandi kele mumbikudi.»
17 De novo perguntaram ao cego: — O que você diz a respeito dele, uma vez que lhe abriu os olhos? Ele respondeu: — É um profeta.
18 Kasi Bamfumu ya ba-Zwife vwandaka kwikila ve ti muntu yango butukaka mpofo, mpe ti yandi vwandaka me banda na kutala. Ni yawu yina, bawu tumisaka bibuti ya yandi.
18 Os judeus não acreditaram que ele tinha sido cego e que agora podia ver, enquanto não chamaram os pais dele
19 Bawu yufulaka bibuti: «Bakala yayi kele mwana ya beno? Ya ke ya tsyelika ti yandi butukaka mpofo? Ntangu yayi, wapi mutindu yandi me sala samu na kutala?»
19 e lhes perguntaram: — É este o filho de vocês, que vocês dizem que nasceu cego? Como é que agora ele está vendo?
20 Bibuti vutulaka: «Ya tsyelika, beto zaba ti yandi kele mwana ya beto, mpe ti yandi butukaka mpofo.
20 Então os pais responderam: — Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego,
21 Kasi beto zaba ve wapi mutindu yandi me sala samu na kutala, to nani me zibula yandi meso. Beno yufula yandi. Yandi kele kuluntu, mpe yandi mosi lenda kupesa beno mvutu na byuvu yayi.»
21 mas não sabemos como agora está vendo. E também não sabemos quem lhe abriu os olhos. Perguntem a ele, pois já tem idade e poderá falar por si mesmo.
22 Bibuti ya yandi zonzaka mutindu yina, samu ti bawu vwandaka na boma ya bamfumu ya ba-Zwife yina vwandaka me baka lukanu ya kubingisa na yinzo ya lusambulu ya ba-Zwife konso muntu yina ke tuba ti Yesu kele Masiya.
22 Os pais dele disseram isso porque estavam com medo dos judeus, pois estes já tinham combinado que, se alguém confessasse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 Ni samu na yawu bibuti ya mpofo vwandaka me tuba: «Yandi kele kuluntu. Beno yufula yandi beno mosi.»
23 Foi por isso que os pais dele disseram: “Ele já tem idade e poderá falar por si mesmo.”
24 Na yina, ba-Falisye tumisaka na mbala ya zole muntu yina butukaka mpofo, mpe tubilaka yandi: «Kembisa Nzambi na kuzonza butsyelika. Beto zaba ti muntu yina me zibula nge meso kele musumuki.»
24 Então chamaram, pela segunda vez, o homem que tinha sido cego e lhe disseram: — Diga a verdade diante de Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Yandi vutulaka: «Mu zaba ve kana yandi kele musumuki. Kasi mu zaba kaka dyambu mosi: Mu vwandaka mpofo, kasi ntangu yayi, mu ke na kutala.»
25 Ele respondeu: — Se é pecador, não sei. Uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 Bawu yufulaka dyaka yandi: «Yinki yandi me sala nge? Wapi mutindu yandi me sala samu na kuzibula nge meso?»
26 Perguntaram-lhe outra vez: — O que ele fez a você? Como lhe abriu os olhos?
27 Yandi vutulaka: «Mu me zabisa ntete beno yawu, kasi beno ke na kundima munu ve. Samu na yinki beno zola kuwa dyaka yawu? Beno mpe, beno zola kuvwanda bilandi ya yandi?»
27 Ele respondeu: — Já lhes disse, mas vocês não ouviram. Por que querem ouvir outra vez? Por acaso vocês também querem se tornar discípulos dele?
28 Na yina, bawu bandaka na kufinga yandi, mpe tubilaka yandi: «Ni nge kele kilandi ya yandi. Beto kele bilandi ya Moyize.
28 Então o insultaram e lhe disseram: — Discípulo dele é você! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Beto zaba ti Nzambi zonzaka na Moyize, kasi muntu yayi, beto zaba ve wapi kisika yandi katukaka.»
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas este nem sabemos de onde é.
30 Muntu yina vutulaka: «Ya kele mambu ya ngitukulu! Yandi me zibula munu meso, kasi beno zaba ve wapi kisika yandi katukaka!
30 O homem respondeu: — É estranho que vocês não saibam de onde ele é, mas ele me abriu os olhos.
31 Bantu nyonso zaba ti Nzambi ke kuwaka ve lusambulu ya misumuki. Kasi yandi ke kuwaka lusambulu ya muntu yina ke zitisaka yandi, mpe ke tumamaka na luzolo ya yandi.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores. Pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Katuka mbandukulu ya yinza yayi, beto me kuwaka ntete ve ti muntu me zibula meso ya muntu yina butukaka mpofo.
32 Desde que o mundo existe, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Kana muntu yayi katukaka ve na sika ya Nzambi, yandi zolaka sala kimangu ve.»
33 Se este homem não fosse de Deus, não poderia ter feito nada.
34 Ba-Falisye zabisaka yandi: «Nge butukaka na masumu, mpe nge zola kulongisa beto!» Na yina, bawu bingisaka yandi.
34 Mas eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e quer nos ensinar? E o expulsaram.
35 Yesu kuwaka ti ba-Falisye bingisaka muntu yina. Yesu talaka yandi, mpe yufulaka yandi: «Nge ke na kukwikila Mwana ya Muntu?»
35 Jesus ouviu que eles tinham expulsado o homem. Ao encontrá-lo, perguntou:
36 Yandi vutulaka: «Mfumu, zabisa munu ya kele nani, samu ti mu kwikila yandi.»
36 Ele respondeu: — Quem é, Senhor, para que eu creia nele?
37 Yesu tubilaka yandi: «Nge ke na kutala yandi. Ni muntu yina ke na kuzonza na nge ntangu yayi.»
37 E Jesus lhe disse:
38 Na yina, yandi vutulaka: «Mfumu, mu ke na kukwikila.» Mpe yandi fukamaka na ntwala ya Yesu.
38 Então ele afirmou: — Eu creio, Senhor! E o adorou.
39 Yesu tubilaka yandi: «Mu me kwiza na yinza samu na kusala lufundusu yayi: Bampofo ke tala, mpe bayina ke talaka, ke kuma bampofo.»
39 Jesus continuou: —
40 Ndambu ya ba-Falisye yina vwandaka kuna kuwaka mambu yina Yesu zonzaka, mpe yufulaka yandi: «Beto mpe kele bampofo?»
40 Alguns dos fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: — Por acaso também nós somos cegos?
41 Yesu vutulaka: «Kana beno vwandaka bampofo, beno zolaka vwanda ve na masumu. Kasi mutindu beno ke na kutuba ti beno ke talaka, masumu ya beno kele kaka na beno.»
41 Jesus respondeu:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.