João 8

mkw (MKW) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Yesu kwendaka na mongo ya bayinti ya olive.
1 Jesus, no entanto, foi para o monte das Oliveiras.
2 Na suka-suka ya kilumbu yina landaka, Yesu vutukaka na Yinzo ya Nzambi, mpe bantu nyonso kwizaka pene-pene ya yandi. Yandi vwandaka, mpe bandaka na kulonga bawu.
2 De madrugada, voltou novamente para o templo, e todo o povo se reuniu em volta dele; e Jesus, assentado, os ensinava.
3 Milongisi ya Misiku mpe ba-Falisye natinaka yandi kento yina ba simbaka ntangu yandi vwandaka sala kinsuza. Bawu tulaka yandi na kati-kati ya bantu nyonso,
3 Então os escribas e fariseus trouxeram à presença dele uma mulher surpreendida em adultério e, fazendo-a ficar em pé no meio de todos,
4 mpe tubaka: «Mfumu, beto me simba kento yayi ntangu yandi vwandaka sala kinsuza.
4 disseram a Jesus: — Mestre, esta mulher foi surpreendida em flagrante adultério.
5 Na Misiku ya beto, Moyize pesaka beto lutumu ya kufwa na matadi bakento ya mutindu yayi. Kasi nge, yinki nge ke na kutuba?»
5 Na Lei, Moisés nos ordenou que tais mulheres sejam apedrejadas. E o senhor, o que tem a dizer?
6 Bawu zonzaka mutindu yina samu na kutonta yandi, mpe samu na kuzwa dyambu ya kufundisa yandi. Kasi Yesu kondamaka mpe bandaka na kusonika na ntoto na musapi ya yandi.
6 Eles diziam isso tentando-o, para terem de que o acusar. Mas Jesus, inclinando-se, escrevia na terra com o dedo.
7 Mutindu bawu vwandaka tatamana na kuyufula yandi, Yesu vumbulaka yintu, mpe tubaka: «Kana na kati ya beno kele na muntu yina me salaka ntete ve disumu, yandi vwanda muntu ya ntete na kubula kento yayi ditadi.»
7 Como eles insistiam na pergunta, Jesus se levantou e lhes disse:
8 Na manima ya kuzonza yawu, yandi kondamaka mpe bandaka dyaka na kusonika na ntoto.
8 E, inclinando-se novamente, continuou a escrever no chão.
9 Ntangu bawu kuwaka mutindu yina, bawu kwendaka mosi na mosi, kubanda na bakuluntu. Yesu bikanaka yandi mosi na kento yango yina vwandaka kaka ya kutelama na ntwala ya yandi.
9 Mas eles, ouvindo essa resposta, foram saindo um por um, a começar pelos mais velhos até os últimos, ficando só Jesus e a mulher em pé diante dele.
10 Yesu vumbulaka yintu, mpe yufulaka yandi: «Wapi sika bawu me kwenda? Ata muntu me pesa nge kitumbu?»
10 Levantando-se, Jesus perguntou a ela:
11 Kento vutulaka: «Muntu ve, Mfumu.»
11 Ela respondeu: — Ninguém, Senhor! Então Jesus disse:
12 Yesu tubaka dyaka na mantwala ya bantu: «Mu kele nsemo ya yinza. Muntu yina ke landa munu ke tambula ve na mpimpa, kasi yandi ke kuzwa nsemo yina ke pesaka luzingu.»
12 De novo, Jesus lhes falou, dizendo:
13 Ntangu ba-Falisye kuwaka mutindu yina, bawu zabisaka yandi: «Nge ke na kusala kimbangi ya nge mosi. Na yina, yawu kele ya kufwanana ve.»
13 Então os fariseus lhe disseram: — Você dá testemunho de si mesmo. O testemunho que você dá não é verdadeiro.
14 Yesu vutulaka: «Ya tsyelika, mu ke na kusala kimbangi ya munu mosi. Kasi kimbangi ya munu kele ya tsyelika, samu ti mu zaba wapi kisika mu katukaka, mpe wapi kisika mu ke na kukwenda. Kasi beno zaba ve wapi kisika mu katukaka, to wapi kisika mu ke na kukwenda.
14 Jesus respondeu:
15 Beno ke fundisaka na kimuntu. Kasi mu ke na kufundisa muntu ve.
15 Vocês julgam segundo a carne; eu não julgo ninguém.
16 Kana mu fundisa, lufundusu ya munu kele ya tsyelika, samu ti mu kele munu mosi ve, kasi mu kele kintwadi na Tata yina fidisaka munu.
16 E, se eu julgo, o meu juízo é verdadeiro, porque não sou só eu que julgo, mas eu e o Pai, que me enviou.
17 Ba sonikaka na Misiku ya beno ti ntangu bantu zole ke na kusala kimbangi mutindu mosi, kimbangi ya bawu kele ya tsyelika.
17 Também na Lei de vocês está escrito que o testemunho de duas pessoas é verdadeiro.
18 Mu ke na kusala kimbangi ya munu mosi, mpe Tata yina fidisaka munu ke na kusala mpe kimbangi ya munu.»
18 Eu dou testemunho de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho de mim.
19 Kasi ba-Falisye yufulaka yandi: «Wapi sika kele tata ya nge?» Yesu vutulaka: «Beno zaba munu ve, mpe beno zaba ve Tata ya munu. Kana beno zabaka munu, beno zolaka zaba mpe Tata ya munu.»
19 Então eles lhe perguntaram: — Onde está o seu Pai? Jesus respondeu:
20 Yesu zonzaka mambu yina, ntangu yandi vwandaka longa na Yinzo ya Nzambi, pene-pene ya kima yina bantu ke tulaka makabu. Ata muntu kangaka yandi, samu ti ngunga ya yandi lungaka ntete ve.
20 Jesus proferiu essas palavras perto da caixa de ofertas, quando ensinava no templo. Ninguém o prendeu, porque ainda não havia chegado a sua hora.
21 Yesu zabisaka dyaka bawu: «Mu ke kwenda, mpe beno ke sosa munu. Kasi beno ke kufwa na masumu ya beno, mpe beno lenda kukwenda ve na kisika yina mu ke kwenda.»
21 Outra vez Jesus lhes falou, dizendo:
22 Na kuwa mutindu yina, ba-Zwife vwandaka yufula bawu na bawu: «Samu na yinki yandi me tuba: beno lenda kukwenda ve na kisika yina mu ke kwenda? Yandi ke kufwa nzutu?»
22 Então os judeus diziam: — Será que ele tem a intenção de se suicidar? Porque diz: “Para onde eu vou vocês não podem ir.”
23 Yesu vutulaka: «Beno kele bantu ya ntoto, kasi mu kele muntu ya zulu. Beno kele bantu ya yinza yayi, kasi mu kele muntu ya yinza yayi ve.
23 Jesus lhes disse:
24 Ni yawu yina, mu me zabisa beno ti beno ke kufwa na masumu ya beno. Kana beno kwikila ve ti “Mu Kele”, beno ke kufwa na masumu ya beno.»
24 Por isso, eu lhes disse que vocês morrerão em seus pecados. Porque, se não crerem que
25 Na yina, bawu yufulaka yandi: «Nge kele nani?» Yesu vutulaka: «Mu kele muntu yina mu ke na kuzabisaka beno katuka mbandukulu.
25 Então lhe perguntaram: — Quem é você? Jesus respondeu:
26 Mu ke na mambu mingi ya kuzonza mpe ya kufundisa na yina me tadila beno. Kasi Tata yina fidisaka munu ke zonzaka butsyelika, mpe mu ke na kuzabisa na bantu nyonso kaka mambu yina mu longokaka na yandi.»
26 Muitas coisas tenho para falar e julgar a respeito de vocês. Porém aquele que me enviou é verdadeiro, de modo que as coisas que dele ouvi, essas digo ao mundo.
27 Ba-Zwife vwandaka bakula ve ti Yesu vwandaka zonzila bawu Tata ya yandi.
27 Eles não entenderam que Jesus lhes falava do Pai.
28 Na yina, yandi zonzaka dyaka: «Ntangu beno ke zangula Mwana ya Muntu, beno ke zaba ti “Mu Kele”. Beno ke bakula ti mu ke salaka ata dyambu na luve ya munu mosi. Kasi, mu ke zabisaka mambu yina Tata longisaka munu.
28 Então Jesus disse:
29 Muntu yina fidisaka munu kele kintwadi na munu. Yandi ke bikaka munu mosi ve, samu ti mu ke salaka kaka mambu yina yandi ke zolaka.»
29 E aquele que me enviou está comigo, não me deixou só, porque eu faço sempre o que lhe agrada.
30 Ntangu Yesu zonzaka mambu yina, bantu mingi kwikilaka yandi.
30 Quando Jesus disse isto, muitos creram nele.
31 Na yina, Yesu tubaka na ba-Zwife yina kwikilaka yandi: «Kana beno sala mambu yina mu me zabisa beno, beno ke vwanda ya tsyelika bilandi ya munu.
31 Então Jesus disse aos judeus que haviam crido nele:
32 Beno ke zaba butsyelika, mpe butsyelika ke pesa beno kimpwanza.»
32 conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Bawu vutulaka: «Beto kele bana ya Abalayami, mpe ata mbala mosi, beto me vwandaka bandongo ya muntu. Wapi mutindu nge lenda kutuba ti beto ke kuzwa kimpwanza?»
33 Eles responderam: — Somos descendência de Abraão e jamais fomos escravos de ninguém. Como você pode dizer que seremos livres?
34 Yesu zabisaka bawu: «Ya tsyelika, mu ke na kutubila beno: Konso muntu yina ke salaka disumu kele mundongo ya disumu.
34 Jesus respondeu:
35 Mwana ke vwandaka bantangu nyonso na dikanda ya yandi, kasi mundongo ve.
35 O escravo não fica sempre na casa; o filho, sim, fica para sempre.
36 Kana Mwana pesa beno kimpwanza, beno ke vwanda ya tsyelika bantu ya kimpwanza.
36 Se, pois, o Filho os libertar, vocês serão verdadeiramente livres.
37 Mu zaba ti beno kele bana ya Abalayami. Kasi beno ke na sosa kufwa munu, samu ti beno ke na kundima ve ndongosolo ya munu.
37 Bem sei que vocês são descendência de Abraão; no entanto, estão querendo me matar, porque a minha palavra não está em vocês.
38 Mu ke na kuzonzila beno mambu yina mu talaka na sika ya Tata ya munu. Kasi beno ke na kusala mambu yina tata ya beno zabisaka beno.»
38 Eu falo das coisas que vi junto de meu Pai; vocês, porém, fazem o que ouviram do pai de vocês.
39 Bawu vutulaka: «Tata ya beto, ni Abalayami.» Yesu zabisaka dyaka bawu: «Ya tsyelika, kana beno vwandaka bana ya Abalayami, beno zolaka sala mutindu yandi.
39 Então lhe disseram: — Nosso pai é Abraão. Mas Jesus respondeu:
40 Mu me zabisa beno butsyelika yina Nzambi tubilaka munu. Kasi beno ke na sosa kufwa munu. Abalayami salaka ve mutindu yina.
40 Mas agora vocês estão querendo me matar, a mim que lhes falei a verdade que ouvi de Deus; Abraão não fez isso.
41 Beno ke na kusala mutindu tata ya beno.» Kasi ba-Zwife vutulaka: «Beto kele ve bana ya makangu. Beto ke kaka na Tata mosi, ni Nzambi.»
41 Vocês fazem as obras do pai de vocês. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos. Temos um pai, que é Deus.
42 Yesu zabisaka bawu: «Ya tsyelika, kana Nzambi vwandaka Tata ya beno, beno zolaka zola munu. Mu katukaka na sika ya Nzambi, mpe mu kele awa samu na yandi. Mu kwizaka ve na luzolo ya munu mosi, kasi ni yandi fidisaka munu.
42 Jesus disse:
43 Beno ke na kuvisa ve mambu yina mu ke na kutuba, samu ti beno lenda ve kuwa ndongosolo ya munu.
43 Por que vocês não compreendem a minha linguagem? É porque vocês são incapazes de ouvir a minha palavra.
44 «Tata ya beno, ni Satana, mpe beno ke zolaka na kusala mambu yina yandi ke zolaka. Katuka mbandukulu, yandi kele muntu yina ke kufwaka bantu, mpe yandi ke lendaka ve na kuzinga na butsyelika, samu ti yandi ke na butsyelika ve. Ntangu yandi ke zonzaka, yandi ke basisaka kaka mambu ya luvunu, samu ti yandi kele muntu ya luvunu, mpe tata ya luvunu.
44 Vocês são do diabo, que é o pai de vocês, e querem satisfazer os desejos dele. Ele foi assassino desde o princípio e jamais se firmou na verdade, porque nele não há verdade. Quando ele profere mentira, fala do que lhe é próprio, porque é mentiroso e pai da mentira.
45 Kasi munu, mu ke tubaka butsyelika. Ni yawu yina, beno ke na kukwikila munu ve.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 Nani na kati ya beno lenda kulakisa ti mu me sala disumu? Kana mu ke na kutuba mambu ya tsyelika, samu na yinki beno ke na kukwikila munu ve?
46 Quem de vocês me convence de pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Muntu ya Nzambi ke kuwaka mambu ya Nzambi. Kasi beno ke kuwaka yawu ve, samu ti beno kele bantu ya Nzambi ve.»
47 Quem é de Deus ouve as palavras de Deus; por isso, vocês não me ouvem, porque não são de Deus.
48 Na yina, ba-Zwife zabisaka Yesu: «Beto zonzaka ve butsyelika na kutuba ti nge ke muntu ya Samaliya, mpe nge ke na mpeve ya yimbi?»
48 Os judeus disseram a Jesus: — Será que não temos razão em dizer que você é samaritano e tem demônio?
49 Yesu vutulaka: «Mu ke na mpeve ya yimbi ve. Mu ke na kuzitisa Tata ya munu, kasi beno ke na kuyina munu.
49 Jesus respondeu:
50 Mu ke sosaka ve nkembo ya munu mosi. Kasi ya kele na muntu yina ke sosilaka munu yawu, mpe ni yandi ke fundisa beno.
50 Eu não procuro a minha própria glória; há quem a busque e julgue.
51 Ya tsyelika, mu ke na kuzabisa beno: Muntu yina ke tumama na ndongosolo ya munu ke kufwa ve.»
51 Em verdade, em verdade lhes digo que, se alguém guardar a minha palavra, não verá a morte eternamente.
52 Na yina, ba-Zwife tubaka: «Ntangu yayi, beto me zaba ti ya tsyelika, nge ke na mpeve ya yimbi. Abalayami mpe mimbikudi kufwaka. Kasi nge ke na kutuba ti muntu yina ke tumama na ndongosolo ya nge ke kufwa ve!
52 Então os judeus disseram: — Agora estamos certos de que você tem demônio. Abraão morreu, e também os profetas, e você diz: “Se alguém guardar a minha palavra, não provará a morte eternamente.”
53 Nge banza ti nge me lutila mfunu na tata ya beto Abalayami? Yandi mpe mimbikudi kufwaka. Na yina, nge ni nani? Nge zola kulakisa yinki?»
53 Você não está querendo dizer que é maior do que Abraão, o nosso pai, que morreu? Também os profetas morreram. Quem você pensa que é?
54 Yesu vutulaka: «Kana mu ke na kusosa nkembo ya munu mosi, yawu kele mpamba. Muntu yina ke na kukembisa munu ni Tata ya munu yina beno ke na kubokila Nzambi ya beno.
54 Jesus respondeu:
55 Beno zaba yandi ve, kasi munu, mu zaba yandi. Kana mu tubaka ti mu zaba yandi ve, mu zolaka vwanda muntu ya luvunu mutindu beno. Kasi mu zaba yandi, mpe mu ke tumamaka na mambu ya yandi.
55 Entretanto, vocês não o conhecem; eu, porém, o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei como vocês: mentiroso; mas eu o conheço e guardo a sua palavra.
56 Tata ya beno Abalayami yangalalaka, samu ti yandi fwanaka tala nkwizulu ya munu. Yandi talaka yawu, mpe nsayi ya yandi lutilaka.»
56 Abraão, o pai de vocês, alegrou-se por ver o meu dia; e ele viu esse dia e ficou alegre.
57 Ba-Zwife tubilaka yandi: «Nge me lungisa ntete ve bamvula makumi tanu, mpe nge ke na kutuba ti nge talaka Abalayami!»
57 Então os judeus lhe perguntaram: — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão?
58 Yesu vutulaka: «Ya tsyelika, mu ke na kutubila beno: Ntete Abalayami butuka, “Mu Kele”.»
58 Jesus respondeu:
59 Na yina, bawu lokotaka matadi samu na kubula yandi yawu. Kasi Yesu bumbamaka mpe basikaka na Yinzo ya Nzambi.
59 Então pegaram pedras para atirar nele, mas Jesus se ocultou e saiu do templo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.