João 7

mkw (MKW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Na manima, Yesu landaka nzyetolo ya yandi na Ngalili. Yandi vwandaka zola ve kukwenda na Zude, samu ti bamfumu ya ba-Zwife vwandaka sosa kufwa yandi.
1 Depois disso, Jesus começou a andar pela Galileia; ele não queria andar pela Judeia, pois os líderes judeus dali estavam querendo matá-lo.
2 Mukembo ya Mileba ya ba-Zwife kumaka pene-pene,
2 Aconteceu que a festa dos judeus chamada Festa das Barracas estava perto.
3 mpe bampangi ya Yesu tubilaka yandi: «Katuka awa, mpe kwenda na Zude, samu ti bilandi ya nge tala bimangu yina nge ke na kusalaka.
3 Então os irmãos de Jesus disseram a ele: — Saia daqui e vá para a Judeia a fim de que os seus seguidores vejam o que você está fazendo.
4 Ata muntu ke salaka mambu na mansweki kana yandi zola ti bantu zaba yandi. Mutindu nge ke na kusala bimangu ya nene, sala ti bantu nyonso zaba nge.»
4 Pois quem quer ser bem-conhecido não deve esconder o que está fazendo. Já que você faz essas coisas, deixe que todos o conheçam.
5 (Bampangi ya yandi mpe vwandaka kwikila yandi ve.)
5 Até os irmãos de Jesus não criam nele.
6 Yesu vutulaka: «Ntangu ya munu me lunga ntete ve. Kasi na beno, ntangu ni ntangu ke kaka ya kulunga.
6 Ele respondeu:
7 Bantu ya yinza lenda kuyina beno ve. Bawu ke na kuyina munu, samu ti mu ke na kutuba ti mavanga ya bawu kele yimbi.
7 O mundo não pode ter ódio de vocês, mas tem ódio de mim porque eu afirmo que o que o mundo faz é mau.
8 Beno lenda kukwenda ya beno na mukembo. Mu ke kwenda ve, samu ti ntangu ya munu me lunga ntete ve.»
8 Vão vocês à festa, mas eu não vou porque a minha hora ainda não chegou.
9 Na manima ya kuzabisa bawu mutindu yina, Yesu bikanaka na Ngalili.
9 Jesus disse isso e ficou na Galileia.
10 Bampangi ya yandi kwendaka na Yelusalemi na mukembo. Na manima, Yesu mpe kwendaka kuna, kasi yandi kwendaka na mansweki, ata kutalana na bantu.
10 Depois que os seus irmãos foram à festa, Jesus também foi, mas fez isso em segredo e não publicamente.
11 Kuna, bamfumu ya ba-Zwife vwandaka sosa yandi. Bawu vwandaka yufula: «Wapi kisika yandi kele?»
11 Os líderes judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde é que está aquele homem?
12 Na kati ya nkonga, bantu vwandaka zonzila yandi mingi. Bawu vwandaka tuba: «Yandi kele muntu ya mbote.» Kasi bantu ya nkaka vwandaka tuba: «Yandi ke na kuvuna bantu.»
12 Na multidão havia muita gente comentando sobre ele. Alguns diziam: — Ele é bom. — Não é não; ele engana o povo! — afirmavam outros.
13 Kasi ata muntu vwandaka zonzila Nkumbu ya Yesu na pwelele nyonso, samu ti bawu vwandaka na boma ya bamfumu ya ba-Zwife.
13 Mas ninguém falava abertamente sobre ele porque todos tinham medo dos líderes judeus.
14 Ntangu mukembo kumaka na kati-kati, Yesu kwendaka na Yinzo ya Nzambi, mpe bandaka na kulonga.
14 Quando a festa já estava no meio, Jesus foi ao Templo e começou a ensinar.
15 Na kuwa mambu yina yandi vwandaka zonza, ba-Zwife yitukaka mpe tubaka: «Wapi mutindu yandi me sala na kuzaba mbote Dibuku ya Nzambi ata kulongoka yawu?»
15 Os líderes judeus ficaram muito admirados e diziam: — Como é que ele sabe tanto sem ter estudado?
16 Yesu vutulaka: «Ndongosolo ya munu ke katukaka ve na munu mosi, kasi na Nzambi yina fidisaka munu.
16 Jesus disse:
17 Kana muntu zola kusala mambu yina Nzambi ke zolaka, yandi ke zaba kana ndongosolo ya munu ke katukaka na Nzambi, to kana mu ke zonzaka mambu yina ke katukaka na munu mosi.
17 Quem quiser fazer a vontade de Deus saberá se o meu ensino vem de Deus ou se falo em meu próprio nome.
18 Muntu yina ke zonzaka mambu na nkumbu ya yandi mosi ke sosaka nkembo ya yandi mosi. Kasi muntu yina ke sosaka na kukembisa muntu yina fidisaka yandi ke zonzaka mambu ya tsyelika, mpe ata dyambu ya luvunu ke na yandi.
18 Quem fala em seu próprio nome está procurando ser elogiado. Mas quem quer conseguir louvores para aquele que o enviou, esse é honesto, e não há falsidade nele.
19 Moyize pesaka beno Misiku, kasi ata muntu na kati ya beno ke zitisaka yawu. Na yina, samu na yinki beno ke na sosa kufwa munu?»
19 Foi Moisés quem deu a
20 Nkonga vutulaka: «Nge ke na mpeve ya yimbi! Nani ke na sosa kufwa nge?»
20 A multidão respondeu: — Você está dominado por um demônio! Quem é que está querendo matá-lo?
21 Yesu zonzaka dyaka: «Mu me sala kaka kimangu mosi, mpe beno nyonso me yituka?
21 Então Jesus disse:
22 Moyize pesaka beno lutumu ya kuzengisa bana bubakala (ya tsyelika, lutumu yayi katukaka ve na Moyize, kasi na bankooko ya beno ya ntete), mpe beno ke zengisaka bana bubakala na kilumbu ya Saba mpe.
22 Vocês
23 Kana beno ke zengisaka bana bubakala na kilumbu ya Saba samu na kuzitisa Misiku ya Moyize, samu na yinki beno dasukaka na munu ntangu mu belusaka muntu na kilumbu ya Saba?
23 Para não deixarem de cumprir a Lei de Moisés, vocês circuncidam um menino, mesmo no sábado. Então por que ficam com raiva de mim quando eu curo completamente uma pessoa no sábado?
24 Beno fundisa ve na kulanda kaka mambu yina ke talanaka na meso ya beno. Kasi, beno fundisa na kulanda butsyelika.»
24 Parem de julgar pelas aparências e julguem com justiça.
25 Ndambu ya bantu ya Yelusalemi vwandaka tuba: «Ni muntu yayi ve ba ke na sosa kufwa?
25 Algumas pessoas que moravam em Jerusalém perguntavam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 Beno tala! Yandi ke na kuzonza na ntwala ya bantu nyonso, mpe ata muntu ke na kuyimina yandi. Na yina, bamfumu ya beto me ndima ya tsyelika ti yandi kele Masiya?
26 Vejam! Ele está falando em público, e ninguém diz nada contra ele! Será que as autoridades sabem mesmo que ele é o Messias ?
27 Ntangu Masiya ke kwiza, ata muntu ke zaba wapi kisika yandi ke katuka. Kasi yandi yayi, beto nyonso zaba wapi kisika yandi katukaka.»
27 No entanto, quando o Messias vier, ninguém saberá de onde ele é; e nós sabemos de onde este homem vem.
28 Yesu vwandaka longa na Yinzo ya Nzambi. Na yina, yandi zonzaka na ngolo: «Beno zaba nani mu kele, mpe wapi sika mu katukaka? Mu kwizaka na ngolo ya munu mosi ve, kasi muntu yina fidisaka munu kele muntu ya kusadila kivuvu, kasi beno zaba yandi ve.
28 Quando estava ensinando no pátio do Templo, Jesus disse bem alto:
29 Mu zaba yandi, samu ti mu katukaka na sika ya yandi, mpe ni yandi fidisaka munu.»
29 Mas eu o conheço porque venho dele e fui mandado por ele.
30 Na yina, bawu sosaka na kukanga Yesu, kasi ata muntu simbaka yandi, samu ti ngunga ya yandi lungaka ntete ve.
30 Então quiseram prender Jesus, mas ninguém fez isso porque a sua hora ainda não tinha chegado.
31 Na kati ya nkonga, bantu mingi kwikilaka yandi, mpe vwandaka tuba: «Ntangu Masiya ke kwiza, bidimbu yina yandi ke sala ke lutila yina muntu yayi ke na kusalaka?»
31 Porém muitas pessoas que estavam na multidão creram nele e perguntavam: — Quando o Messias vier, será que vai fazer milagres maiores do que este homem tem feito?
32 Ba-Falisye kuwaka mambu yina bantu vwandaka nyunguta samu na Yesu. Na yina, kintwadi na bamfumu ya banganga-Nzambi, bawu fidisaka mikengi na Yinzo ya Nzambi samu na kukanga Yesu.
32 Os fariseus ouviram a multidão comentando essas coisas sobre Jesus, e por isso eles e os chefes dos sacerdotes mandaram guardas para o prenderem.
33 Yesu tubaka: «Mu ke ntete na beno mwa bilumbu. Na manima, mu ke vutuka na sika ya muntu yina fidisaka munu.
33 Jesus disse:
34 Beno ke sosa munu, mpe beno ke tala munu ve, samu ti beno lenda kukwiza ve na kisika yina mu ke vwanda.»
34 Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou.
35 Na yina, ba-Zwife vwandaka yufula bawu na bawu: «Wapi sika yandi ke kwenda, kisika yina beto lenda kutala yandi ve? Yandi ke kwenda na sika ya ba-Zwife yina ke zingaka na kati ya ba-Ngeleke? To yandi ke kwenda kulonga ba-Ngeleke?
35 Então os líderes judeus começaram a comentar: — Para onde será que ele vai que não o poderemos achar? Será que ele vai morar com os judeus que moram no estrangeiro? Será que vai ensinar os não judeus?
36 Yinki zola kutuba mambu yayi yina yandi me zonza: Beno ke sosa munu, mpe beno ke tala munu ve, samu ti beno lenda kukwiza ve na kisika yina mu ke vwanda.»
36 O que será que ele quis dizer quando afirmou: “Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou”?
37 Na kilumbu ya nsuka ya mukembo, kilumbu ya kulutila mfunu, Yesu telamaka na ntwala ya nkonga, mpe tubaka na ngolo: «Kana muntu ke na nsatu ya kunwa maza, yandi kwiza na sika ya munu, mpe yandi kunwa.
37 O último dia da festa era o mais importante. Naquele dia Jesus se pôs de pé e disse bem alto:
38 Mutindu ba sonikaka na Dibuku ya Nzambi: Kana muntu kwikila munu, “banzadi ya maza yina ke pesaka luzingu ke basika na ntima ya yandi.”»
38 Como dizem as
39 (Yesu vwandaka zonzila Mpeve ya Longo yina fwanaka kulumuka na bayina vwandaka kwikila yandi. Kasi na ntangu yina, Nzambi vwandaka me pesa ntete Mpeve ve, samu ti yandi vwandaka me kembisa ntete Yesu ve.)
39 Jesus estava falando a respeito do Espírito Santo, que aqueles que criam nele iriam receber. Essas pessoas não tinham recebido o Espírito porque Jesus ainda não havia voltado para a presença gloriosa de Deus.
40 Ntangu nkonga kuwaka mambu yina Yesu zonzaka, ndambu ya bantu vwandaka tuba: «Ya tsyelika, muntu yayi kele Mumbikudi.»
40 Muitas pessoas que ouviram essas palavras afirmavam: — De fato, este homem é o
41 Ndambu ya nkaka ya bantu vwandaka tuba: «Yandi kele Masiya.» Bantu ya nkaka dyaka vwandaka tuba: «Masiya ke butuka ve na Ngalili.
41 Outros diziam: — Ele é o E ainda outras pessoas perguntavam: — Mas será que o Messias virá da Galileia?
42 Kasi Dibuku ya Nzambi ke tubaka: Masiya ke vwanda muntu ya dikanda ya Davidi, mpe yandi ke butuka na Betelemi, mbanza yina Davidi zingaka.»
42 As Escrituras Sagradas dizem que o Messias será descendente de Davi e vai nascer em Belém, onde Davi morou.
43 Na yina, nkonga kabukaka samu na yandi.
43 Então o povo se dividiu por causa dele.
44 Bantu ya nkaka vwandaka zola kukanga yandi, kasi ata muntu simbaka yandi.
44 Alguns queriam prender Jesus, mas ninguém fez isso.
45 Ntangu mikengi vutukaka, bamfumu ya banganga-Nzambi mpe ba-Falisye yufulaka bawu: «Samu na yinki beno me nata yandi ve?»
45 Os guardas voltaram para o lugar onde estavam os chefes dos sacerdotes e os fariseus , e eles perguntaram: — Por que vocês não trouxeram aquele homem?
46 Bawu vutulaka: «Ata muntu me zonzaka mutindu yandi.»
46 Eles responderam: — Nunca ninguém falou como ele!
47 Na yina, ba-Falisye tubilaka bawu: «Beno mpe, beno me kwikila yandi?
47 Então os fariseus disseram aos guardas: — Será que vocês também foram enganados?
48 Beno zaba mfumu mosi ya beto to mu-Falisye mosi yina ke na kukwikila muntu yayi?
48 Por acaso alguma autoridade ou algum fariseu creu nele?
49 Bantu yina ke na kulanda yandi zaba ve Misiku ya Moyize. Bawu kele bantu ba singaka.»
49 Essa gente que não conhece a Lei está amaldiçoada por Deus.
50 Nikodeme, mosi na kati ya kimvuka ya ba-Falisye, yina na ntama kwendaka tala Yesu, tubilaka bawu:
50 Mas Nicodemos, que era um deles e que certa ocasião havia falado com Jesus, disse:
51 «Mutindu Misiku ya beto ke zabisaka, beto lenda ve kupesa muntu kitumbu mutindu yayi. Beto fwana kuwa ntete yandi, mpe kuzaba yinki yandi me sala.»
51 — De acordo com a nossa Lei não podemos condenar um homem sem ouvi-lo primeiro e descobrir o que ele fez.
52 Bawu zabisaka yandi: «Nge kele mpe muntu ya Ngalili? Tanga mbote Dibuku ya Nzambi, mpe nge ke zaba ti ata mumbikudi ke basika na Ngalili.» [
52 — Por acaso você também é da Galileia? — perguntaram eles. — Estude as Escrituras Sagradas e verá que da Galileia nunca surgiu nenhum profeta .
53 Na manima, konso muntu vutukaka na yinzo ya yandi.
53 — ausente —

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.