João 6

mkw (MKW) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Na manima, Yesu kwendaka na simu ya nkaka ya dyanga ya Ngalili (Ya kele dyanga ya Tibelyade).
1 Depois dessas coisas, Jesus atravessou o mar da Galileia, que é o de Tiberíades.
2 Nkonga ya nene ya bantu vwandaka landa yandi, samu ti bawu vwandaka tala bidimbu yina yandi vwandaka sala na kubelusa bambevo.
2 Uma grande multidão o seguia, porque tinham visto os sinais que ele fazia na cura dos enfermos.
3 Yesu yulukaka na mongo, mpe vwandaka kuna na bilandi ya yandi.
3 Então Jesus subiu ao monte e sentou-se ali com os seus discípulos.
4 (Paki, mukembo ya ba-Zwife, vwandaka kuma pene-pene).
4 Ora, a Páscoa, festa dos judeus, estava próxima.
5 Ntangu Yesu talaka nkonga ya nene ya bantu yina vwandaka kwiza na sika ya yandi, yandi yufulaka Filipe: «Wapi sika beto lenda sumba mampa, samu na kudikisa bantu yayi?»
5 Então Jesus, erguendo os olhos e vendo que uma grande multidão se aproximava, disse a Filipe:
6 (Yesu zabaka yinki yandi zolaka sala. Kasi yandi yufulaka kyuvu yayi samu na kutonta Filipe.)
6 Mas Jesus dizia isto para testá-lo, porque sabia o que estava para fazer.
7 Na yina, Filipe vutulaka: «Ata ti beto sumba mampa ya Badenalya bankama zole (200), konso muntu ke kuzwa ve kibuku ya dimpa.»
7 Filipe respondeu: — Nem mesmo duzentos denários de pão seriam suficientes para que cada um recebesse um pedaço.
8 Kilandi ya nkaka, Andele leki ya Simoni Pyele, tubaka:
8 Um dos discípulos, chamado André, irmão de Simão Pedro, disse a Jesus:
9 «Ya kele awa na ditoko mosi yina ke na mampa tanu ya oloze na bambisi zole. Kasi yawu lenda kulunga ata fyoti, samu ti bantu me lutila mingi.»
9 — Aqui está um menino que tem cinco pães de cevada e dois peixinhos. Mas o que é isto para tanta gente?
10 Yesu tubaka: «Beno vwandisa bawu.» Kisika yina vwandaka na matiti mingi. Bantu nyonso vwandaka na ntoto. Lutangu ya babakala yina vwandaka kuna lendaka vwanda mafunda tanu (5 000).
10 Jesus disse: Havia muita relva naquele lugar. Assim, os homens se assentaram, e eram quase cinco mil.
11 Na yina, Yesu bakaka mampa. Yandi tondaka Nzambi, mpe kabulaka yawu na bantu yina vwandaka kuna. Yandi bakaka mpe bambisi, mpe kabulaka bawu. Yandi pesaka bawu yawu mutindu konso muntu vwandaka zola.
11 Então Jesus pegou os pães e, tendo dado graças, distribuiu-os entre eles; e também igualmente os peixes, tanto quanto queriam.
12 Ntangu bawu nyonso yukutaka, Yesu tubaka na bilandi ya yandi: «Beno lokota bibuku yina me bikana samu ti yawu kubeba ve.»
12 E, quando já estavam satisfeitos, Jesus disse aos seus discípulos:
13 Bawu lokotaka yawu, mpe fulusaka bitunga kumi na zole na bibuku ya mampa yina bikanaka na mampa tanu ya oloze yina bantu kudyaka.
13 Assim, pois, o fizeram e encheram doze cestos de pedaços dos cinco pães de cevada, que sobraram depois que todos tinham comido.
14 Ntangu bantu talaka kidimbu yina Yesu vwandaka me sala, bawu tubaka: «Ya tsyelika, muntu yayi ke Mumbikudi yina fwanaka kwiza na yinza.»
14 Quando as pessoas viram o sinal que Jesus havia feito, disseram: — Este é verdadeiramente o profeta que devia vir ao mundo.
15 Mutindu Yesu zabaka ti bantu zolaka kwiza kubaka yandi na ngolo samu na kusala yandi ntinu, yandi kabukaka dyaka na bawu, mpe kwendaka yandi mosi na mongo.
15 Jesus ficou sabendo que estavam para vir com a intenção de fazê-lo rei à força. Então ele se retirou outra vez, sozinho, para o monte.
16 Ntangu mpimpa kumaka, bilandi ya yandi kulumukaka na kumu ya dyanga.
16 Ao final do dia, os discípulos de Jesus desceram para o mar.
17 Bawu kotaka na bwatu samu na kukwenda na mbanza Kapenawume na lweka ya nkaka ya dyanga. Ya vwandaka me kuma mpimpa, mpe Yesu vwandaka ntete ve kintwadi na bawu.
17 E, entrando num barco, passaram para o outro lado, rumo a Cafarnaum. Já estava escuro, e Jesus ainda não tinha ido até onde eles estavam.
18 Mupepe ya ngolo vwandaka fula mpe vwandaka nanguna maza ya dyanga.
18 E o mar começava a ficar agitado, porque soprava um vento forte.
19 Ntangu bawu vwandaka me sala Basitade makumi zole na tanu to makumi tatu, bawu talaka Yesu yina vwandaka kwiza na sika ya bawu na kutambula na zulu ya maza, mpe boma kumaka na bawu.
19 Os discípulos já tinham navegado uns cinco ou seis quilômetros, quando viram Jesus andando sobre o mar, aproximando-se do barco; e ficaram com medo.
20 Kasi Yesu tubilaka bawu: «Beno tala boma ve! Ya kele munu.»
20 Mas Jesus lhes disse:
21 Na yina, bawu zolaka kotisa yandi na bwatu. Kasi, kaka na ntangu yina, bawu kumaka na kisika yina bawu vwandaka kwenda.
21 Então eles o receberam com alegria, e logo o barco chegou ao seu destino.
22 Na kilumbu yina landaka, nkonga ya bantu yina bikanaka na simu ya nkaka ya dyanga zabaka ti kaka bwatu mosi vwandaka kuna kilumbu yina lutaka. Ba zabaka mpe ti Yesu kwendaka ve kintwadi na bilandi ya yandi, kasi bilandi kwendaka bawu mosi.
22 No dia seguinte, a multidão que tinha ficado do outro lado do mar notou que ali havia apenas um pequeno barco e que Jesus não tinha entrado nele com os seus discípulos, tendo estes partido sozinhos.
23 Babwatu ya nkaka yina vwandaka me katuka na mbanza Tibeyale kumaka na kisika yina bantu kudyaka mampa na manima ya lusambulu ya matondo yina Mfumu Yesu salaka.
23 Entretanto, outros barquinhos de Tiberíades se aproximaram do lugar onde a multidão havia comido o pão depois que o Senhor deu graças.
24 Ntangu bantu talaka ti Yesu mpe bilandi ya yandi vwandaka ve kuna, bawu kotaka na babwatu, mpe kwendaka na mbanza Kapenawume samu na kusosa Yesu.
24 Quando aquela multidão viu que Jesus não estava ali nem os seus discípulos, entraram nos barcos e partiram para Cafarnaum à procura de Jesus.
25 Bawu talaka yandi na simu ya nkaka ya dyanga, mpe yufulaka yandi: «Mulongisi, wapi ntangu nge kumaka awa?»
25 E, tendo-o encontrado no outro lado do mar, lhe perguntaram: — Mestre, quando o senhor chegou aqui?
26 Yesu vutulaka: «Ya tsyelika, mu ke na kutubila beno: Beno ke na kusosa munu, samu ti beno kudyaka mampa, mpe beno yukutaka, kasi ve samu ti beno me bakula nsasa ya bidimbu ya munu.
26 Jesus respondeu:
27 Beno sala ve samu na madya yina ke bebaka, kasi beno sala samu na madya yina ke vwanda tii na luzingu ya seko. Ni Mwana ya Muntu ke pesa beno madya yina, samu ti Tata Nzambi lakisaka na pwelele nyonso ti ni yandi, yandi soolaka.»
27 Trabalhem, não pela comida que se estraga, mas pela que permanece para a vida eterna, a qual o Filho do Homem dará a vocês; porque Deus, o Pai, o confirmou com o seu selo.
28 Bawu yufulaka dyaka yandi: «Yinki beto fwana kusala samu na kusala bisalu yina Nzambi ke zolaka?»
28 Então lhe perguntaram: — Que faremos para realizar as obras de Deus?
29 Yesu vutulaka: «Kisalu yina Nzambi ke zolaka ti beno sala ni kukwikila muntu yina yandi fidisaka.»
29 Jesus respondeu:
30 Na yina, bawu zabisaka yandi: «Wapi kidimbu nge ke lakisa beto samu ti beto kwikila nge? Yinki nge ke sala?
30 Então eles disseram: — Que sinal o senhor fará para que vejamos e creiamos no senhor? O que o senhor pode fazer?
31 Na yinsi ya kuyuma, bankooko ya beto kudyaka madya yina ba ke bokilaka mane, mutindu ba sonikaka na Dibuku ya Nzambi: “Yandi pesaka bawu mampa yina katukaka na zulu.”»
31 Nossos pais comeram o maná no deserto, como está escrito: “Deu-lhes a comer pão do céu.”
32 Kasi Yesu vutulaka: «Ya tsyelika, mu ke na kutubila beno: Ni Moyize ve pesaka beno dimpa yina katukaka na zulu, kasi ni Tata ya munu ke pesaka beno dimpa ya tsyelika yina ke katukaka na zulu.
32 Jesus lhes disse:
33 Dimpa ya Nzambi, ni yina katukaka na zulu, mpe yina ke pesaka luzingu na bantu nyonso.»
33 Porque o pão de Deus é o que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 Na yina, bawu tubaka: «Mfumu, pesa beto dimpa yina ntangu nyonso.»
34 Então lhe disseram: — Senhor, dê-nos sempre desse pão.
35 Yesu zabisaka bawu: «Mu kele dimpa yina ke pesaka luzingu. Muntu yina ke kwiza na sika ya munu ke vwanda dyaka ve na nsatu, mpe muntu yina ke kwikila munu ke vwanda dyaka ve na nsatu ya maza.
35 Jesus respondeu:
36 Kasi, mu me tubilaka beno yawu: Beno me tala, kasi beno ke na kukwikila ve.
36 Porém eu já disse que vocês não creem, embora estejam me vendo.
37 «Bantu nyonso yina Tata ke na kupesa munu ke kwiza na sika ya munu, mpe mu ke bingisa ve muntu yina ke kwiza na sika ya munu.
37 Todo aquele que o Pai me dá, esse virá a mim; e o que vem a mim, de modo nenhum o lançarei fora.
38 Mu katukaka na zulu samu na kusala luzolo ya Tata yina fidisaka munu, kasi luzolo ya munu mosi ve.
38 Porque eu desci do céu, não para fazer a minha própria vontade, mas a vontade daquele que me enviou.
39 Luzolo ya Tata yina fidisaka munu kele ti mu zimbisa muntu ve na bayina nyonso yandi pesaka munu, kasi mu vumbula bawu na lufwa na kilumbu ya nsuka.
39 E a vontade de quem me enviou é esta: que eu não perca nenhum de todos os que ele me deu; pelo contrário, eu o ressuscitarei no último dia.
40 Ya tsyelika, luzolo ya Tata ya munu kele ti konso muntu yina ke na kutala Mwana ya Nzambi, mpe ke na kukwikila yandi, kuzwa luzingu ya seko. Na kilumbu ya nsuka, mu ke vumbula yandi na lufwa.»
40 De fato, a vontade de meu Pai é que todo aquele que vir o Filho e nele crer tenha a vida eterna; e eu o ressuscitarei no último dia.
41 Na yina, ba-Zwife bandaka na kunyunguta, samu ti Yesu tubaka: «Mu kele dimpa yina katukaka na zulu.»
41 Então os judeus começaram a murmurar contra ele, porque tinha dito: “Eu sou o pão que desceu do céu.”
42 Bawu vwandaka tuba: «Bakala yayi kele Yesu, mwana ya Yosefi. Beto zaba tata mpe mama ya yandi. Wapi mutindu yandi lenda kutuba ti yandi katukaka na zulu?»
42 E diziam: — Este não é Jesus, o filho de José? Por acaso não conhecemos o pai e a mãe dele? Como é que ele agora diz: “Desci do céu”?
43 Yesu zabisaka bawu: «Beno bika na kunyunguta.
43 Jesus respondeu:
44 Muntu ve lenda kukwiza na sika ya munu kana Tata yina fidisaka munu me bokila yandi ve. Kasi muntu yina ke kwiza na sika ya munu, mu ke vumbula yandi na lufwa na kilumbu ya nsuka.
44 Ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o trouxer; e eu o ressuscitarei no último dia.
45 Mimbikudi sonikaka: “Nzambi ke longisa bantu nyonso.”
45 Está escrito nos Profetas: “E todos serão ensinados por Deus.” Portanto, todo aquele que ouviu e aprendeu do Pai, esse vem a mim.
46 Muntu ve me talaka Tata, kasi kaka Mwana yina katukaka na sika ya Nzambi me talaka Tata.
46 Não que alguém tenha visto o Pai, a não ser aquele que vem de Deus; este já viu o Pai.
47 Ya tsyelika, mu ke na kutubila beno: Muntu yina ke kwikilaka ke na luzingu ya seko.
47 — Em verdade, em verdade lhes digo: quem crê em mim tem a vida eterna.
48 Mu kele dimpa yina ke pesaka luzingu.
48 Eu sou o pão da vida.
49 Na yinsi ya kuyuma, bankooko ya beno kudyaka dimpa yina ba ke bokilaka mane, kasi bawu kufwaka.
49 Os pais de vocês comeram o maná no deserto e morreram.
50 Kasi, awa kele dimpa yina me katuka na zulu. Muntu yina ke kudya yawu ke kufwa ve.
50 Este é o pão que desce do céu, para que todo o que dele comer não pereça.
51 Ni munu kele dimpa yina me katuka na zulu, mpe yina ke pesaka luzingu. Kana muntu kudya dimpa yina, yandi ke zinga seko. Dimpa yina ni musuni ya munu. Mu ke pesa yawu samu ti bantu nyonso kuzwa luzingu.»
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu; se alguém comer deste pão, viverá eternamente. E o pão que eu darei pela vida do mundo é a minha carne.
52 Ntangu ba-Zwife kuwaka mambu yina, bawu bandaka na kuswana na ngolo nyonso bawu na bawu. Bawu vwandaka tuba: «Wapi mutindu muntu yayi lenda kupesa beto nzutu ya yandi samu na kudya yawu?»
52 Então os judeus começaram a discutir entre si, dizendo: — Como é que este pode nos dar a sua própria carne para comer?
53 Na yina, Yesu zabisaka bawu: «Ya tsyelika, mu ke na kutubila beno: Kana beno kudya ve nzutu ya Mwana ya Muntu, mpe kana beno kunwa ve menga ya yandi, beno ke kuzwa ve luzingu.
53 Jesus respondeu:
54 Muntu yina ke kudya musuni ya munu, mpe yina ke kunwa menga ya munu ke kuzwa luzingu ya seko. Na kilumbu ya nsuka, mu ke vumbula yandi na lufwa,
54 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue tem a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 samu ti musuni ya munu kele madya ya tsyelika, mpe menga ya munu malafu ya tsyelika.
55 Pois a minha carne é verdadeira comida, e o meu sangue é verdadeira bebida.
56 Muntu yina ke kudya musuni ya munu, mpe yina ke kunwa menga ya munu ke zinga na munu, mpe mu ke zinga na yandi.
56 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue permanece em mim, e eu permaneço nele.
57 Tata yina kele moyo fidisaka munu, mpe mu ke zingaka samu na yandi. Mutindu mosi, muntu yina ke kudya nzutu ya munu ke zinga mpe samu na munu.
57 Assim como o Pai, que vive, me enviou, e igualmente eu vivo por causa do Pai, também quem de mim se alimenta viverá por mim.
58 Nzutu ya munu, ni dimpa yina me katuka na zulu. Yawu kele mutindu mosi ve na dimpa yina kudyaka bankooko ya beno yina me kufwaka. Muntu yina ke kudya dimpa yayi ke zinga seko.»
58 Este é o pão que desceu do céu, em nada semelhante àquele que os pais de vocês comeram e, mesmo assim, morreram; quem comer este pão viverá eternamente.
59 Yesu tubaka mambu yina ntangu yandi vwandaka longa bantu na yinzo ya lusambulu ya ba-Zwife na mbanza Kapenawume.
59 Jesus disse essas coisas quando ensinava na sinagoga de Cafarnaum.
60 Na manima ya kuwa mambu yina Yesu zonzaka, bilandi mingi ya yandi tubaka: «Ndongosolo yayi me lutila ngolo. Ata muntu lenda kundima yawu.»
60 Muitos dos seus discípulos, tendo ouvido tais palavras, disseram: — Duro é este discurso; quem pode suportá-lo?
61 Yesu zabaka ti bilandi ya yandi vwandaka nyunguta samu na mambu yina yandi vwandaka me zonza. Ni yawu yina, yandi yufulaka bawu: «Mambu yayi ke na kusala beno mpasi na ntima?
61 Mas Jesus, sabendo por si mesmo que os seus discípulos murmuravam a respeito do que ele havia falado, disse-lhes:
62 Na yina, yinki beno ke tuba ntangu beno ke tala Mwana ya Muntu kuvutuka na kisika yina yandi vwandaka ntete?
62 Que acontecerá, então, se virem o Filho do Homem subir para o lugar onde primeiro estava?
63 Mpeve ke pesaka luzingu, kasi nzutu kele kima ya mpamba. Mambu yina mu me zabisa beno kele Mpeve mpe luzingu.
63 O Espírito é o que vivifica; a carne para nada aproveita. As palavras que eu lhes tenho falado são espírito e são vida.
64 Kasi, na kati ya beno kele na bayina ke na kukwikila ve.» (Katuka mbandukulu, Yesu zabaka bayina vwandaka kwikila yandi ve, mpe nani zolaka yekula yandi.)
64 Mas há descrentes entre vocês. Ora, Jesus sabia, desde o princípio, quais eram os que não criam e quem iria traí-lo.
65 Yandi zonzaka dyaka: «Ni samu na yawu, mu zabisaka beno ti muntu ve lenda kukwiza na sika ya munu kana Tata me pesa yandi ve luve ya kukwiza.»
65 E prosseguiu:
66 Katuka ntangu yina, bilandi mingi bikaka yandi, mpe vwandaka tambula dyaka ve kintwadi na yandi.
66 Diante disso, muitos dos seus discípulos o abandonaram e já não andavam com ele.
67 Na yina, Yesu tubaka na bilandi kumi na zole ya yandi: «Beno mpe, beno zola kukwenda?»
67 Então Jesus perguntou aos doze:
68 Kasi Simoni Pyele tubaka: «Mfumu, na sika ya nani beto ke kwenda? Nge ke na mambu yina ke pesaka luzingu ya seko.
68 Simão Pedro respondeu: — Senhor, para quem iremos? O senhor tem as palavras da vida eterna,
69 Ntangu yayi, beto ke na kukwikila, mpe beto zaba ti nge kele Muntu ya Longo yina Nzambi fidisaka.»
69 e nós temos crido e conhecido que o senhor é o Santo de Deus.
70 Yesu tubilaka dyaka bawu: «Mu soolaka beno kumi na zole, kasi mosi na kati ya beno kele mwana ya Satana.»
70 Então Jesus lhes disse:
71 Na kutuba mutindu yina, Yesu vwandaka zonzila Yuda, mosi ya bilandi kumi na zole, mwana ya Simoni Isekayote, yina fwanaka yekula Yesu.
71 Ele se referia a Judas, filho de Simão Iscariotes, porque este, sendo um dos doze, era quem o haveria de trair.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.