João 4

mkw (MKW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ba-Falisye kuwaka ti Yesu vwandaka lutila Yowane na kuzwa mpe kubotika bantu.
1 Os fariseus ouviram dizer que Jesus estava ganhando mais discípulos e batizava mais pessoas do que João.
2 (Na kutala mbote, Yesu vwandaka botika ve, kasi ni bilandi ya yandi.)
2 (De fato, não era Jesus quem batizava, e sim os seus discípulos.)
3 Ntangu Yesu kuwaka mambu yayi yina bantu vwandaka tuba, yandi bikaka Zude, mpe vutukaka na Ngalili.
3 Quando Jesus ficou sabendo disso, saiu da Judeia e voltou para a Galileia.
4 Samu na kukuma na Ngalili, yandi fwanaka lutila na Samaliya.
4 No caminho, ele tinha de passar pela região da Samaria.
5 Yandi kumaka na mbanza Sisale na Samaliya, pene-pene na bilanga yina Yakobi pesaka na mwana ya yandi Yosefi.
5 Ele chegou a uma cidade da Samaria, chamada Sicar, que ficava perto das terras que Jacó tinha dado ao seu filho José.
6 Ni kuna vwandaka dibulu ya maza ya Yakobi. Yesu vwandaka me lemba samu na nzyetolo, mpe vwandaka pema pene-pene ya dibulu. Ya lendaka vwanda ngunga ya midi.
6 Ali ficava o poço de Jacó. Era mais ou menos meio-dia quando Jesus, cansado da viagem, sentou-se perto do poço.
7 Kento mosi ya Samaliya kwizaka samu na kuteka maza, mpe Yesu tubilaka yandi: «Pesa munu maza ya kunwa.»
7 Uma mulher samaritana veio tirar água, e Jesus lhe disse:
8 (Bilandi ya yandi vwandaka me kwenda na mbanza samu na kusumba madya.)
8 (Os discípulos de Jesus tinham ido até a cidade comprar comida.)
9 Kasi kento ya Samaliya vutulaka: «Nge kele Zwife, mpe mu kele mu-Samaliya. Wapi mutindu nge ke na kulomba munu maza?» (Ba-Zwife vwandaka ve na kintwadi na bantu ya Samaliya.)
9 A mulher respondeu: — O senhor é judeu, e eu sou samaritana. Então como é que o senhor me pede água? (Ela disse isso porque os judeus não se dão com os samaritanos.)
10 Yesu tubaka: «Kana nge zabaka dikabu ya Nzambi, mpe nani kele muntu yina ke na kulomba nge maza ya kunwa, ni nge zolaka lomba yandi yawu, mpe yandi zolaka pesa nge maza yina ke pesaka luzingu.»
10 Então Jesus disse:
11 Kento zonzaka: «Mfumu, nge kele ata na kantini samu na kuteka maza, mpe dibulu yayi kele yinda. Na yina, wapi mutindu nge ke kuzwa maza yango yina ke pesaka luzingu?
11 Ela respondeu: — O senhor não tem balde para tirar água, e o poço é fundo. Como é que vai conseguir essa água da vida?
12 Nkooko ya beto Yakobi pesaka beto dibulu yayi, mpe yandi mosi, na bana ya yandi, mpe bibulu ya yandi kunwaka maza yayi. Nge zola kutuba ti nge me lutila yandi mfunu?»
12 Nosso antepassado Jacó nos deu este poço. Ele, os seus filhos e os seus animais beberam água daqui. Será que o senhor é mais importante do que Jacó?
13 Yesu vutulaka: «Konso muntu yina ke kunwa maza yayi ke kuzwa dyaka nsatu ya maza.
13 Então Jesus disse:
14 Kasi muntu yina ke kunwa maza yina mu ke pesa ke kuzwa dyaka ve nsatu ya maza. Maza yina mu ke pesa ke kuma na yandi mukelo yina ke pesa luzingu ya seko.»
14 mas a pessoa que beber da água que eu lhe der nunca mais terá sede. Porque a água que eu lhe der se tornará nela uma fonte de água que dará vida eterna.
15 Na yina, kento tubaka: «Mfumu, pesa munu maza yango, samu ti mu vwanda dyaka ve na nsatu ya kunwa maza, mpe mu kwiza dyaka ve kuteka maza awa.»
15 Então a mulher pediu: — Por favor, me dê dessa água! Assim eu nunca mais terei sede e não precisarei mais vir aqui buscar água.
16 Yesu tubilaka yandi: «Kwenda bokila bakala ya nge, mpe beno kwiza awa.»
16 — Vá chamar o seu marido e volte aqui! — ordenou Jesus.
17 Kento vutulaka: «Mu kele ve na bakala.» Yesu tubaka dyaka: «Nge me zonza butsyelika na kutuba ti nge kele ve na bakala,
17 — Eu não tenho marido! — respondeu a mulher. Então Jesus disse:
18 samu ti nge kwelaka bambala tanu, mpe bakala yina ke na nge ntangu yayi kele ve bakala ya nge. Na yina, nge me tubila munu butsyelika.»
18 pois já teve cinco, e este que você tem agora não é, de fato, seu marido. Sim, você falou a verdade.
19 Kento tubaka: «Mfumu, mu ke na kutala ti nge kele mumbikudi.
19 A mulher respondeu: — Agora eu sei que o senhor é um
20 Bankooko ya beto vwandaka sambila Nzambi na mongo yayi. Kasi beno ba-Zwife, beno ke tubaka ti kisika ya kusambila Nzambi kele na Yelusalemi.»
20 Os nossos antepassados adoravam a Deus neste monte , mas vocês, judeus, dizem que Jerusalém é o lugar onde devemos adorá-lo.
21 Yesu zabisaka yandi: «Kwikila munu. Bilumbu ke kwiza ntangu bantu ke sambila dyaka ve Tata ata na mongo yayi, to na Yelusalemi.
21 Jesus disse:
22 Beno bantu ya Samaliya, beno zaba ve nani beno ke sambilaka. Kasi beto ba-Zwife, beto zaba nani beto ke sambilaka, samu ti mpulusu ke katukaka na ba-Zwife.
22 Vocês, samaritanos, não sabem o que adoram, mas nós sabemos o que adoramos porque a salvação vem dos judeus.
23 Kasi ngunga me kuma pene-pene, mpe yawu me kuma yimeni, ntangu misambidi ya tsyelika ke sambila Nzambi na kimpeve mpe na butsyelika. Ni misambidi ya mutindu yina Tata ke sosaka.
23 Mas virá o tempo, e, de fato, já chegou, em que os verdadeiros adoradores vão adorar o Pai em espírito e em verdade. Pois são esses que o Pai quer que o adorem.
24 Nzambi kele Mpeve, mpe ya me fwana ti bayina ke na kusambila yandi, sambila yandi na kimpeve mpe na butsyelika.»
24 Deus é Espírito, e por isso os que o adoram devem adorá-lo em espírito e em verdade.
25 Kento tubilaka dyaka Yesu: «Mu zaba ti Masiya, muntu yina ba ke bokilaka Klisto ke kwiza, mpe ti ntangu yandi ke kwiza, yandi ke zabisa beto mambu nyonso.»
25 A mulher respondeu: — Eu sei que o
26 Yesu vutulaka: «Ni munu, muntu yina ke na kuzonza na nge.»
26 Então Jesus afirmou:
27 Na ntangu yina, bilandi kumaka na kisika yina vwandaka Yesu na kento yina. Bawu yitukaka mingi na kutala ti Yesu vwandaka zonza na kento. Kasi, ata kilandi yufulaka: «Wapi mambu nge ke na kuyufula yandi?» To «Samu na yinki nge ke na kuzonzisa kento yayi?»
27 Naquele momento chegaram os seus discípulos e ficaram admirados, pois ele estava conversando com uma mulher. Mas nenhum deles perguntou à mulher o que ela queria. E também não perguntaram a Jesus por que motivo ele estava falando com ela.
28 Kento bikaka diyuki ya yandi kuna. Yandi vutukaka na mbanza, mpe tubaka na bantu:
28 Em seguida, a mulher deixou ali o seu pote, voltou até a cidade e disse a todas as pessoas:
29 «Beno kwiza kutala muntu yina me zabisa munu mambu nyonso yina mu salaka. Yandi lenda kuvwanda Masiya?»
29 — Venham ver o homem que disse tudo o que eu tenho feito. Será que ele é o Messias?
30 Na yina, bantu basikaka na mbanza samu na kukwiza na kisika yina Yesu vwandaka.
30 Muitas pessoas saíram da cidade e foram para o lugar onde Jesus estava.
31 Na ntangu yina, bilandi vwandaka kwamisa Yesu: «Mulongisi, kudya!»
31 Enquanto isso, os discípulos pediam a Jesus: — Mestre, coma alguma coisa!
32 Kasi Yesu zabisaka bawu: «Mu kele na madya yina beno zaba ve.»
32 Jesus respondeu:
33 Na yina, bilandi vwandaka yufula bawu na bawu: «Ya lenda kuvwanda na muntu yina me natina yandi madya?»
33 Então os discípulos começaram a perguntar uns aos outros: — Será que alguém já trouxe comida para ele?
34 Kasi Yesu zabisaka bawu: «Madya ya munu, ni kusala luzolo ya Nzambi yina fidisaka munu, mpe kumanisa mbote kisalu ya yandi.
34 — A minha comida — disse Jesus — é fazer a vontade daquele que me enviou e terminar o trabalho que ele me deu para fazer.
35 Beno ke tubaka: Bangonda yiya fwana kuluta ntete na kukuma na ntangu ya kuyonzika bambuma. Kasi mu ke na kutubila beno: Beno zibula meso, mpe beno tala bilanga. Bambuma me yela mpe ntangu ya kubuka me kuma.
35 Vocês costumam dizer: “Daqui a quatro meses teremos a colheita.” Mas olhem e vejam bem os campos: o que foi plantado já está maduro e pronto para a colheita.
36 Muntu yina me buka yawu me kuzwa yimeni difuta ya yandi, mpe yandi me yonzika bambuma samu na luzingu ya mankululu. Na yina, kikuni na kiyonziki ke na kuyangalala kintwadi.»
36 Quem colhe recebe o seu salário, e o resultado do seu trabalho é a vida eterna para as pessoas. E assim tanto o que semeia como o que colhe se alegrarão juntos.
37 Kingana yayi kele ya tsyelika: «“Muntu ya nkaka ke kunaka, mpe muntu ya nkaka ke yonzikaka.”
37 Porque é verdade o que dizem: “Um semeia, e outro colhe.”
38 Mutindu mosi, mu fidisaka beno samu na kuyonzika na bilanga yina bantu ya nkaka salaka. Bantu ya nkaka salaka, kasi beno me kuzwa ndandu na kisalu ya bawu.»
38 Eu mandei vocês colherem onde não trabalharam; outros trabalharam ali, e vocês aproveitaram o trabalho deles.
39 Bantu mingi ya mbanza yina kwikilaka Yesu samu na kimbangi yina kento salaka: «Yandi me zabisa munu mambu nyonso yina mu salaka.»
39 Muitos samaritanos daquela cidade creram em Jesus porque a mulher tinha dito: “Ele me disse tudo o que eu tenho feito.”
40 Ntangu bantu ya Samaliya kwizaka na sika ya Yesu, bawu lombaka yandi na kuvwanda kintwadi na bawu, mpe yandi lutisaka bilumbu zole kuna.
40 Quando os samaritanos chegaram ao lugar onde Jesus estava, pediram a ele que ficasse com eles, e Jesus ficou ali dois dias.
41 Bantu lutilaka dyaka mingi na kukwikila Yesu samu na mambu yina yandi vwandaka zonza.
41 E muitos outros creram por causa da mensagem dele.
42 Bawu tubaka na kento yina: «Beto ke na kukwikila yandi, kaka ve samu na mambu yina nge me zabisa beto, kasi beto mosi me kuwa mambu yina yandi me zonza, mpe beto me zaba ti ya tsyelika, yandi kele Muvuukisi ya bantu.»
42 Eles diziam à mulher: — Agora não é mais por causa do que você disse que nós cremos, mas porque nós mesmos o ouvimos falar. E sabemos que ele é, de fato, o Salvador do mundo.
43 Na manima ya bilumbu zole yina, Yesu bikaka mbanza yina, mpe kwendaka na Ngalili,
43 Depois de ficar dois dias ali, Jesus foi para a região da Galileia.
44 samu ti yandi mosi vwandaka me zonza: «Ba ke zitisaka ve mumbikudi na mbanza ya yandi.»
44 Pois, como ele mesmo disse: “Um profeta não é respeitado na sua própria terra.”
45 Ntangu yandi kumaka na Ngalili, bantu yambaka yandi mbote, samu ti bawu mpe vwandaka na Yelusalemi na mukembo ya Paki. Bawu vwandaka me tala bimangu nyonso yina yandi vwandaka me sala kuna.
45 Quando chegou à Galileia, os moradores dali o receberam bem. É que eles tinham ido à Festa da Páscoa , em Jerusalém, e tinham visto tudo o que Jesus havia feito lá.
46 Na manima, yandi vutukaka na mbanza Kaana na Ngalili, kisika yandi kitulaka maza na vinu. Kalaka ya luyalu vwandaka kuna. Mwana ya yandi ya bakala vwandaka na kimbevo kuna na mbanza Kapenawume.
46 Jesus voltou a Caná da Galileia, onde havia transformado água em vinho. Estava ali um alto funcionário público que morava em Cafarnaum. Ele tinha em casa um filho doente.
47 Ntangu yandi kuwaka ti Yesu bikaka Zude samu na kukwiza na Ngalili, yandi kwendaka na sika ya Yesu, mpe lombaka yandi na kwiza kubelusa mwana ya yandi yina vwandaka pene-pene na lufwa.
47 Quando ouviu dizer que Jesus tinha vindo da Judeia para a Galileia, foi pedir a ele que fosse a Cafarnaum e curasse o seu filho, que estava morrendo.
48 Yesu zabisaka yandi: «Kana beno tala ve bidimbu mpe mambu ya ngitukulu, beno lenda kukwikila ve.»
48 Jesus disse ao funcionário:
49 Kasi kalaka ya luyalu vwandaka tatamana, mpe tubaka: «Mfumu, kwiza na yinzo ya munu ntete mwana ya munu kufwa.»
49 Ele respondeu: — Senhor, venha depressa, antes que o meu filho morra!
50 Yesu zabisaka yandi: «Vutuka na yinzo. Mwana ya nge kele moyo.» Bakala yina kwikilaka na mambu yina Yesu zabisaka yandi, mpe vutukaka na yinzo ya yandi.
50 — Volte para casa! O seu filho vai viver! — disse Jesus. Ele creu nas palavras de Jesus e foi embora.
51 Na nzila, ntangu yandi vwandaka vutuka na yinzo, bisadi ya yandi kwizaka bwabana yandi, mpe tubaka: «Mwana ya nge kele moyo.»
51 No caminho encontrou-se com os seus empregados, que disseram: — O seu filho está vivo!
52 Yandi yufulaka bawu: «Na wapi ngunga mwana belukaka?» Bisadi vutulaka: «Dibawu manisaka yandi mazono na ngunga ya ntete ya manima ya midi.»
52 Então ele perguntou a que horas o filho havia começado a melhorar. Os empregados responderam: — Ontem, à uma da tarde, a febre passou.
53 Na yina, tata ya mwana bambukaka moyo ti ni na ngunga yina Yesu zabisaka yandi: «Mwana ya nge kele moyo.» Katuka ntangu yina, yandi mpe dikanda ya yandi nyonso kwikilaka.
53 Aí o pai lembrou que havia sido naquela mesma hora que Jesus tinha dito: “O seu filho vai viver.” Então ele e toda a família creram em Jesus.
54 Yayi ni kidimbu ya zole yina Yesu salaka na Ngalili, ntangu yandi katukaka na Zude.
54 Esse foi o segundo milagre que Jesus fez depois de ter ido da Judeia para a Galileia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.