Gênesis 30
mkw (MKW) vs NVI
1 Ntangu Lasele talaka ti yandi vwandaka buta ve, yandi kumaka na kimbanda na mpangi ya yandi Leya. Na yina, yandi tubaka na Yakobi: «Pesa munu bana, kana ve mu ke kufwa.»
1 Quando Raquel viu que não dava filhos a Jacó, teve inveja de sua irmã. Por isso disse a Jacó: "Dê-me filhos ou morrerei! "
2 Yakobi dasukilaka Lasele mpe yandi tubaka: «Ni munu Nzambi yina me yimina nge mabuta?»
2 Jacó ficou irritado e disse: "Por acaso estou no lugar de Deus, que a impediu de ter filhos? "
3 Lasele tubaka dyaka: «Tala, kisadi ya munu Bila yandi yayi. Kwenda vukisa mfulu na yandi, samu ti yandi butila munu bana. Na mutindu yina, munu mpe mu ke vwanda na bana.»
3 Então ela respondeu: "Aqui está Bila, minha serva. Deite-se com ela, para que tenha filhos em meu lugar e por meio dela eu também possa formar família".
4 Lasele pesaka kisadi ya yandi ya kento Bila, na sika ya Yakobi. Yakobi vukisaka mfulu na Bila.
4 Por isso ela deu a Jacó sua serva Bila por mulher. Ele deitou-se com ela,
5 Bila kuzwaka kivumu mpe yandi butilaka Yakobi mwana ya bakala.
5 Bila engravidou e deu-lhe um filho.
6 Na yina, Lasele tubaka: «Nzambi me baka nzengolo ya mbote samu na munu. Yandi me kuwa lusambulu ya munu, mpe yandi me pesa munu mwana ya bakala.» Ni yawu yina, Lasele pesaka mwana nkumbu Dane.
6 Então Raquel disse: "Deus me fez justiça, ouviu o meu clamor e deu-me um filho". Por isso deu-lhe o nome de Dã.
7 Bila, kisadi ya kento ya Lasele kuzwaka dyaka kivumu, mpe yandi butilaka Yakobi mwana ya zole ya bakala.
7 Bila, serva de Raquel, engravidou novamente e deu a Jacó o segundo filho.
8 Lasele tubaka: «Mu me nwana mvita ya ngolo na mpangi ya munu na lulendo ya Nzambi mpe mu me nunga.» Lasele pesaka mwana yina nkumbu Nafetali.
8 Então disse Raquel: "Tive grande luta com minha irmã e venci". Pelo que o chamou Naftali.
9 Ntangu Leya talaka ti yandi vwandaka buta dyaka ve, yandi bakaka kisadi ya yandi ya kento Zilepa, yandi pesaka Zilepa na sika ya Yakobi, samu ti yandi kuvwanda kento ya yandi.
9 Quando Lia viu que tinha parado de ter filhos, tomou sua serva Zilpa e a deu a Jacó por mulher.
10 Zilepa, kisadi ya Leya, butaka na Yakobi mwana ya bakala.
10 Zilpa, serva de Lia, deu a Jacó um filho.
11 Leya tubaka: «Yayi kele bweso!» Mpe yandi pesaka mwana nkumbu Ngade.
11 Então disse Lia: "Que grande sorte! " Por isso o chamou Gade.
12 Zilepa, kisadi ya Leya, butaka dyaka na Yakobi mwana ya zole ya bakala.
12 Zilpa, serva de Lia, deu a Jacó mais um filho.
13 Leya tubaka: «Kyese mingi samu na munu! Bakento nyonso ke tuba ti mu kele kento ya kyese.» Mpe Leya pesaka mwana nkumbu Asele.
13 Então Lia exclamou: "Como sou feliz! As mulheres dirão que sou feliz". Por isso lhe deu o nome de Aser.
14 Kilumbu mosi, na ntangu yina ba ke lokotaka bambuma ya faline, Lubene kwendaka na bilanga mpe yandi kuzwaka bambuma yina ba ke bokilaka mandalangone. Yandi nataka yawu na sika ya mama ya yandi, Leya. Lasele tubaka na Leya: «Pesa munu mwa ndambu ya mandalangone ya mwana ya nge.»
14 Durante a colheita do trigo, Rúben saiu ao campo, encontrou algumas mandrágoras e as trouxe a Lia, sua mãe. Então Raquel disse a Lia: "Dê-me algumas mandrágoras do seu filho".
15 Leya vutulaka: «Nge bakaka bakala ya munu, ya me lunga ve? Nge zola kubaka mpe mandalangone ya mwana ya munu?» Na yina, Lasele tubaka: «Pesa munu mwa ndambu ya bamandalangone ya mwana ya nge, mpe Yakobi ke lala na nge na mpimpa ya bubu yayi.»
15 Mas ela respondeu: "Não lhe foi suficiente tomar de mim o marido? Vai tomar também as mandrágoras que o meu filho trouxe? " Então disse Raquel: "Jacó se deitará com você esta noite, em troca das mandrágoras trazidas pelo seu filho".
16 Na nkokila, ntangu Yakobi katukaka na bilanga, Leya kwendaka bwabana yandi. Mpe Leya tubaka na Yakobi: «Bubu yayi nge ke lala na munu, samu ti mu me pesa bamandalangone ya mwana ya munu samu na kuzwa nge. Na mpimpa yina, Yakobi lalaka na Leya.»
16 Quando Jacó chegou do campo naquela tarde, Lia saiu ao seu encontro e lhe disse: "Hoje você me possuirá, pois eu comprei esse direito com as mandrágoras do meu filho". E naquela noite ele se deitou com ela.
17 Nzambi kuwaka lusambulu ya Leya. Yandi kuzwaka kivumu mpe yandi butaka mwana ya tanu ya bakala na Yakobi.
17 Deus ouviu Lia, e ela engravidou e deu a Jacó o quinto filho.
18 Leya tubaka: «Nzambi me pesa munu difuta, samu ti mu pesaka bakala ya munu na sika ya kisadi ya munu ya kento.» Leya pesaka mwana nkumbu Isakale.
18 Disse Lia: "Deus me recompensou por ter dado a minha serva ao meu marido". Por isso deu-lhe o nome de Issacar.
19 Leya kuzwaka dyaka kivumu mpe yandi butaka mwana ya bakala na Yakobi.
19 Lia engravidou de novo e deu a Jacó o sexto filho.
20 Leya tubaka: «Nzambi me pesa munu dikabu ya kitoko. Na mbala yayi, bakala ya munu ke zitisa munu, samu ti mu me buta na yandi bana sambanu ya babakala.» Na yina, yandi pesaka mwana nkumbu Zabulone.
20 Disse Lia: "Deus presenteou-me com uma dádiva preciosa. Agora meu marido me tratará melhor; afinal já lhe dei seis filhos". Por isso deu-lhe o nome de Zebulom.
21 Na manima, Leya butaka mwana ya kento mpe yandi pesaka yandi nkumbu Dina.
21 Algum tempo depois, ela deu à luz uma menina a quem chamou Diná.
22 Nzambi bambukilaka Lasele moyo, yandi kuwaka lusambulu ya Lasele mpe yandi fungulaka yandi mabuta.
22 Então Deus lembrou-se de Raquel. Deus ouviu o seu clamor e a tornou fértil.
23 Lasele kuzwaka kivumu mpe yandi butaka mwana ya bakala. Yandi tubaka: «Nzambi me kuula munu na dyambu yina vwandaka talisa munu nsoni.»
23 Ela engravidou, e deu à luz um filho e disse: "Deus tirou de mim a minha humilhação".
24 Lasele pesaka mwana nkumbu Yosefi. Samu ti yandi tubaka: «Bika ti Yave kubwela munu mwana ya nkaka ya bakala.»
24 Deu-lhe o nome de José e disse: "Que o Senhor me acrescente ainda outro filho".
25 Ntangu Lasele butaka Yosefi, Yakobi tubaka na Labane: «Bika munu, mu vutuka na yinsi ya munu.
25 Depois que Raquel deu à luz José, Jacó disse a Labão: "Deixe-me voltar para a minha terra natal.
26 Pesa munu bakento mpe bana ya munu samu ti mu kwenda ya munu. Ni samu na bawu mu sadilaka nge. Nge mosi, nge me zaba mbote kisalu yina mu sadilaka nge.»
26 Dê-me as minhas mulheres, pelas quais o servi, e os meus filhos, e partirei. Você bem sabe quanto trabalhei para você".
27 Labane vutulaka na Yakobi: «Kana nge tala yawu mbote, kukwenda ntete ve. Banzambi ya munu me zabisa munu ti, Yave me sakumuna munu samu na nge.»
27 Mas Labão lhe disse: "Se mereço sua consideração, peço-lhe que fique. Por meio de adivinhação descobri que o Senhor me abençoou por sua causa".
28 Labane tubaka dyaka: «Zabisa munu yikwa mu ke futa nge, mpe mu ke futa nge.»
28 E acrescentou: "Diga o seu salário, e eu lhe pagarei".
29 Yakobi vutulaka: «Nge mosi, nge zaba wapi mutindu mu me sadila nge. Nge me zaba mpe wapi mutindu me kuma bibulu ya nge samu na munu.
29 Jacó lhe respondeu: "Você sabe quanto trabalhei para você e como os seus rebanhos cresceram sob os meus cuidados.
30 Ntete mu kuma na sika ya nge, bimvwama ya nge vwandaka ndambu. Kasi, yawu me kuma mingi samu na munu. Yave me sakumuna nge kubanda kilumbu yina mu tulaka makulu ya munu na yinzo ya nge. Kasi, wapi ntangu mu ke banda na kusala samu na dikanda ya munu mosi?»
30 O pouco que você possuía antes da minha chegada aumentou muito, pois o Senhor o abençoou depois que vim para cá. Contudo, quando farei algo em favor da minha própria família? "
31 Labane tubaka: «Wapi difuta mu ke pesa nge?» Yakobi vutulaka: «Nge ke pesa munu kima ve. Kasi, kana nge ndima mambu yina mu ke zabisa nge, mu ke vutukila na kudikila mpe kukeba mameme na bankombo ya nge.»
31 Então Labão perguntou: "Que você quer que eu lhe dê? " "Não me dê coisa alguma", respondeu Jacó. "Voltarei a cuidar dos seus rebanhos se você concordar com o seguinte:
32 Bubu yayi mu ke luta na kati-kati ya bibulu ya nge nyonso, mu ke katula konso dimeme ya ndombe, yina kele na matodi-matodi mpe yina kele na banzila-nzila. Mu ke katula mpe konso nkombo ya nkento yina kele na matodi-matodi mpe yina kele na banzila-nzila. Ni yawu ke vwanda difuta ya munu.
32 Hoje passarei por todos os seus rebanhos e tirarei do meio deles todas as ovelhas salpicadas e pintadas, todos os cordeiros pretos e todas as cabras pintadas e salpicadas. Eles serão o meu salário.
33 Na bilumbu yina ke kwiza, nge ke kwiza tala munu samu na kuzaba kana mu me sadila ludedomo na difuta yina mu me kuzwa. Kana nge kwiza tala mameme ya ndombe yina kele ve na matodi-matodi mpe yina kele ve na banzila-nzila na sika ya munu, zaba ti mu me laba yawu. Kana nge tala mpe bankombo ya nkento yina kele ve na matodi-matodi mpe yina kele ve na banzila-nzila, zaba ti mu me laba yawu.
33 E a minha honestidade dará testemunho de mim no futuro, toda vez que você resolver verificar o meu salário. Se estiver em meu poder alguma cabra que não seja salpicada ou pintada, e algum cordeiro que não seja preto, poderá considerá-los roubados. "
34 Labane tubaka: «Mambu ve! Beto ke sala mutindu nge me tuba.»
34 E disse Labão: "De acordo. Seja como você disse".
35 Kaka na kilumbu yina, Labane katulaka bankombo ya mbakala yina vwandaka na matodi-matodi mpe yina vwandaka na banzila-nzila. Yandi katulaka mpe bankombo ya nkento ya matodi-matodi mpe yina vwandaka na banzila-nzila ya mpembe. Yandi katulaka mpe mameme nyonso ya ndombe mpe yandi pesaka yawu na bana ya yandi.
35 Naquele mesmo dia Labão separou todos os bodes que tinham listras ou manchas brancas, todas as cabras que tinham pintas ou manchas brancas, e todos os cordeiros pretos e os colocou aos cuidados de seus filhos.
36 Na manima, Labane bikaka Yakobi, yandi kwendaka ntama na kisika yina ba lenda sala bilumbu tatu na kukuma. Yakobi vwandaka dikila bibulu ya Labane yina bikanaka.
36 Afastou-se então de Jacó, à distância equivalente a três dias de viagem, e Jacó continuou a apascentar o resto dos rebanhos de Labão.
37 Yakobi zengaka bintala ya maza ya mu-pepeli, ya mu-amande na ya pelatane. Yandi yubulaka ndambu ya bampusu ya yawu, samu ti yawu kuvwanda na banzila-nzila ya mpembe.
37 Jacó pegou galhos verdes de estoraque, amendoeira e plátano e neles fez listras brancas, descascando-os parcialmente e expondo assim a parte branca interna dos galhos.
38 Yandi bakaka bintala yina yandi yubulaka bampusu. Yandi tulaka yawu na mantwala ya bibulu, na kati ya bima yina ba vwandaka tudila bibulu maza ya kunwa. Samu ti bibulu vwandaka sala makwela ya bawu na ntangu ya kwiza kunwa maza.
38 Depois fixou os galhos descascados junto aos bebedouros, na frente dos rebanhos, no lugar onde costumavam beber água. Na época do cio, os rebanhos vinham beber e
39 Bibulu vwandaka sala makwela ya bawu na mantwala ya bintala yina. Mpe bawu vwandaka buta bana yina vwandaka na banzila-nzila mpe ya matodi-matodi ya fyoti na ya nene.
39 se acasalavam diante dos galhos. E geravam filhotes listrados, salpicados e pintados.
40 Yakobi katulaka mameme. Yandi talisaka yawu na lweka ya bibulu yina vwandaka na banzila-nzila mpe bibulu nyonso yina vwandaka ya ndombe na kati ya bibulu ya Labane.
40 Jacó separava os filhotes do rebanho dos demais, e fazia com que esses ficassem juntos dos animais listrados e pretos de Labão. Assim foi formando o seu próprio rebanho que separou do de Labão.
41 Konso ntangu yina bibulu ya nene vwandaka sala makwela ya bawu, Yakobi vwandaka tula bintala na mantwala ya bawu, na kati ya bima yina ba vwandaka tudila bawu maza. Mpe bawu vwandaka sala makwela ya bawu na mantwala ya bintala yina.
41 Toda vez que as fêmeas mais fortes estavam no cio, Jacó colocava os galhos nos bebedouros, em frente dos animais, para que estes se acasalassem perto dos galhos;
42 Kasi samu na bibulu yina vwandaka ya kukonda, Yakobi vwandaka tula ve bintala. Na yina, bibulu ya kukonda vwandaka ya Labane, mpe bibulu ya nene vwandaka ya Yakobi.
42 mas, se os animais eram fracos, não os colocava ali. Desse modo, os animais fracos ficavam para Labão e os mais fortes para Jacó.
43 Yakobi kumaka na bimvwama mingi ya kulutila. Yandi kumaka na mameme mpe bankombo mingi. Yandi kumaka mpe na bisadi ya bakento na ya babakala, basamo mpe bambuluku.
43 Assim o homem ficou extremamente rico, tornando-se dono de grandes rebanhos e de servos e servas, camelos e jumentos.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 30, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.