Gênesis 27

mkw (MKW) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Isaaki kumaka kiboba, yandi vwandaka tala dyaka mbote ve. Yandi bokilaka Esawu mwana ya yandi ya ntete mpe yandi tubaka na yandi mutindu yayi: «Mwana ya munu!» Esawu vutulaka: «Munu yandi yayi.»
1 Quando Isaque envelheceu e os seus olhos se enfraqueceram, a ponto de não mais poder ver, chamou Esaú, seu filho mais velho, e lhe disse: — Meu filho! Esaú respondeu: — Aqui estou!
2 Isaaki tubaka: «Nge mosi ke na kutala ti mu me kuma kiboba, mpe mu zaba ve kilumbu yina mu ke kufwa.
2 O pai lhe disse: — Estou velho e não sei o dia da minha morte.
3 Mu zola ti, malu-malu yayi, nge baka bisalulu ya nge ya mbingu: kinatunu ya nge ya madyonga na munani ya nge. Nge kwenda na mfinda, nge kwenda kufwa kibulu samu na munu.
3 Pegue agora as suas armas, a sua aljava e o seu arco, vá ao campo e apanhe para mim alguma caça.
4 Nge kwiza lambila munu madya ya kitoko yina mu ke zolaka. Nge natina munu yawu, mu kudya yawu, samu ti mu sakumuna nge ntete mu kufwa.»
4 Faça uma comida saborosa, como eu aprecio, e traga aqui para mim, para que eu coma e abençoe você antes que eu morra.
5 Ntangu Isaaki vwandaka zonza na mwana ya yandi Esawu, Lebeka kuwaka mambu nyonso. Esawu kwendaka na mfinda, samu na kufwa kibulu mpe kunata yawu.
5 Rebeca esteve escutando enquanto Isaque falava com Esaú, seu filho. E Esaú foi ao campo para apanhar a caça e trazê-la.
6 Lebeka tubaka na mwana ya yandi Yakobi: «Mu me kuwa mutindu tata ya nge me zabisa na mpangi ya nge Esawu:
6 Então Rebeca disse a Jacó, seu filho: — Ouvi seu pai falar com Esaú, o seu irmão. Ele disse:
7 “Natina munu kibulu mpe lambila munu madya ya kitoko. Mu ke kudya yawu mpe mu ke sakumuna nge, na ntadisi ya Yave ntete mu kufwa.”
7 “Traga uma caça e faça uma comida saborosa para mim, para que eu coma e o abençoe na presença do Senhor , antes que eu morra.”
8 Na yina, nge mwana ya munu, kuwa munu, mpe sala mutindu mu ke tumisa nge.
8 Agora, meu filho, escute as minhas palavras e faça o que lhe ordeno.
9 Kwenda bakila munu bana zole ya bankombo ya kitoko na kati ya mpaka. Mu ke lambila tata ya nge madya ya kitoko yina yandi ke zolaka.
9 Vá ao rebanho e traga-me dois bons cabritos. Deles farei uma saborosa comida para o seu pai, como ele aprecia.
10 Nge ke natina tata ya nge yawu. Yandi ke kudya yawu, samu ti yandi sakumuna nge ntete yandi kufwa.»
10 Você a levará ao seu pai, para que a coma e o abençoe, antes que ele morra.
11 Yakobi tubaka na mama ya yandi Lebeka: «Nge zaba ti mpangi ya munu Esawu ke na miika mingi na nzutu, kasi munu, mu ke ve na yawu.
11 Mas Jacó disse a Rebeca, sua mãe: — Esaú, meu irmão, é um homem peludo, e eu sou um homem de pele lisa.
12 Kuzaba ve kana tata ke simba munu na nzutu, yandi ke tala ti mu ke na kuseka yandi. Na yina, mu ke kuzwa nsiingulu kasi lusakumunu ve.»
12 Se o meu pai me apalpar, passarei a ser visto por ele como zombador e trarei sobre mim maldição e não bênção.
13 Mama ya yandi tubaka: «Mwana ya munu, bika ti nsiingulu yina kubwa na munu. Kasi kuwa kaka mambu yina mu ke na kuzabisa nge. Kwenda bakila munu bana zole ya bankombo.»
13 A mãe respondeu: — Caia sobre mim essa maldição, meu filho. Faça somente o que eu digo: vá e traga os cabritos para mim.
14 Yakobi kwendaka baka bana yango ya bankombo mpe yandi nataka yawu na sika ya mama ya yandi. Mama lambaka madya ya kitoko yina Isaaki vwandaka zola.
14 Ele foi, pegou os cabritos e os trouxe a sua mãe, que fez uma saborosa comida, como o pai dele apreciava.
15 Na manima, Lebeka bakaka binkuti ya mwana ya yandi ya ntete Esawu. Yandi soolaka na yinzo, binkuti yina lutilaka kitoko. Yandi lwatisaka yawu mwana ya yandi Yakobi, leki ya Esawu.
15 Depois, Rebeca pegou a melhor roupa de Esaú, seu filho mais velho, roupa que tinha consigo em casa, e vestiu Jacó, seu filho mais novo.
16 Yandi kangaka Yakobi mpusu ya mwana ya nkombo na maboko mpe na laka, bisika yina vwandaka ve na miika.
16 Com a pele dos cabritos cobriu-lhe as mãos e a lisura do pescoço.
17 Lebeka pesaka mwana ya yandi Yakobi madya ya kitoko na mampa yina yandi lambaka.
17 Então entregou a Jacó, seu filho, a comida saborosa e o pão que havia preparado.
18 Yakobi kwendaka na sika ya tata ya yandi mpe yandi tubaka: «Tata!» Tata vutulaka: «Ee mwana ya munu! Nge ni nani?»
18 Jacó foi a seu pai e disse: — Meu pai! Ele respondeu: — Fale! Quem é você, meu filho?
19 Yakobi tubaka na tata ya yandi: «Ni munu Esawu, mwana ya nge ya ntete. Mu me sala mutindu nge tumisaka munu. Mulemvo ya nge, vumbuka, vwanda nge kudya kibulu yina mu me kufwa, samu ti nge sakumuna munu.»
19 Jacó respondeu a seu pai: — Sou Esaú, seu filho primogênito. Fiz o que o senhor ordenou. Levante-se, por favor; sente-se e coma da minha caça, para que depois o senhor me abençoe.
20 Isaaki yufulaka mwana ya yandi: «Wapi mutindu nge me sala na kuzwa yawu malu-malu yayi?» Yakobi vutulaka: «Yave, Nzambi ya nge me tudila munu yawu na nzila.»
20 Isaque perguntou a seu filho: — Como foi que você conseguiu achar a caça tão depressa, meu filho? Ele respondeu: — Porque o
21 Na yina, Isaaki tubaka na Yakobi: «Mwana ya munu, belama awa mu simba nge, samu ti mu zaba kana ni nge mwana ya munu Esawu to ve.»
21 Então Isaque disse a Jacó: — Chegue mais perto, para que eu o apalpe, meu filho, e veja se você é meu filho Esaú ou não.
22 Yakobi belamaka na tata ya yandi Isaaki yina simbaka yandi mpe yandi tubaka: «Ndinga yayi mu ke na kuwa kele ya Yakobi, kasi maboko kele ya Esawu!»
22 Jacó se aproximou de Isaque, seu pai, que o apalpou e disse: — A voz é de Jacó, mas as mãos são de Esaú.
23 Isaaki zabaka ve ti ya vwandaka Yakobi, samu ti maboko ya Yakobi vwandaka na miika mingi mutindu maboko ya mpangi ya yandi Esawu. Mpe Isaaki sakumunaka Yakobi.
23 E não o reconheceu, porque as mãos realmente estavam peludas como as de seu irmão Esaú. E o abençoou.
24 Isaaki yufulaka: «Ya tsyelika yayi ni nge mwana ya munu Esawu?» Yakobi vutulaka: «Ee, ni munu.»
24 Então perguntou: — Você é mesmo o meu filho Esaú? Ele respondeu: — Eu sou.
25 Isaaki tubaka: «Sadila munu madya, mu kudya kibulu yina mwana ya munu me kuzwa, samu ti mu sakumuna nge. Yakobi pesaka tata ya yandi madya mpe Isaaki kudyaka. Yandi pesaka mpe yandi vinu, Isaaki kunwaka.»
25 Então disse: — Traga isso para perto de mim, para que eu coma da caça de meu filho e o abençoe. Jacó a levou até ele e o pai comeu. Trouxe-lhe também vinho, e ele bebeu.
26 Tata ya yandi Isaaki tubaka na yandi: «Mwana ya munu, belama awa mpe nge fiba munu.»
26 Então Isaque, seu pai, lhe disse: — Venha cá e me dê um beijo, meu filho.
27 Yakobi belamaka mpe fibaka tata ya yandi Isaaki. Isaaki kuwaka nsunga ya binkuti ya yandi mpe Isaaki sakumunaka yandi na kutuba: «Ya tsyelika, nsunga ya mwana ya munu kele mutindu nsunga ya bilanga yina Yave me sakumuna.
27 Ele se aproximou e o beijou. Então o pai aspirou o cheiro da roupa dele e o abençoou. Ele disse: Eis que o cheiro do meu filho é como o cheiro do campo, que o
28 «“Bika ti Nzambi kupesa nge kinoko ya mazulu,
28 Deus lhe dê do orvalho do céu, e da exuberância da terra, e fartura de trigo e de vinho.
29 Bika ti makanda ya bantu kusadila nge,
29 Que povos sirvam você, e nações o reverenciem. Que você seja senhor de seus irmãos, e os filhos de sua mãe se curvem diante de você. Maldito seja quem o amaldiçoar, e bendito quem o abençoar.
30 Isaaki manisaka na kusakumuna Yakobi. Kaka na ntangu yina Yakobi bikaka tata ya yandi, mpangi ya yandi Esawu, yina katukaka na mbingu kwizaka kuma.
30 E aconteceu que, depois que Isaque abençoou Jacó e este tinha acabado de sair da presença de seu pai, chegou Esaú, seu irmão, vindo da sua caçada.
31 Esawu mpe lambaka madya ya kitoko. Yandi natinaka yawu tata ya yandi, mpe yandi tubaka ya yandi: «Tata ya munu, vumbuka nge kudya kibulu yina mwana ya nge me kuzwa, samu ti nge sakumuna munu.»
31 Ele também fez uma comida saborosa e a levou ao seu pai. E lhe disse: — Levante-se, meu pai, e coma da caça de seu filho, para que o senhor me abençoe.
32 Tata ya yandi Isaaki yufulaka: «Nge ni nani?» Yandi vutulaka: «Ni munu Esawu, mwana ya nge ya ntete.»
32 Então Isaque, o pai dele, perguntou: — Quem é você? Ele respondeu: — Sou o seu filho, o seu primogênito; sou Esaú.
33 Isaaki bandaka na kutekita mingi mpe yandi tubaka: «Nani me kwenda kubula kibulu mpe me natina munu yawu? Mu me kudya yawu ntete nge kwiza. Mu me sakumuna yandi, mpe yandi ke vwanda na lusakumunu.»
33 Isaque estremeceu, sentindo uma violenta comoção. E disse: — Mas então quem foi aquele que apanhou a caça e trouxe para mim? Eu comi tudo, antes que você chegasse, e o abençoei, e ele será abençoado.
34 Ntangu Esawu kuwaka mambu yina tata ya yandi zonzaka, yandi lookaka na ngolo mpe ya salaka yandi mpasi mingi na ntima. Yandi tubaka na tata ya yandi: «Tata, sakumuna munu mpe.»
34 Ao ouvir tais palavras de seu pai, Esaú deu um grito cheio de amargura e disse: — Abençoe também a mim, meu pai!
35 Isaaki vutulaka: «Mpangi ya nge vwandaka me kwiza vuna munu awa, mpe yandi me baka lusakumunu ya nge.»
35 Mas Isaque respondeu: — Seu irmão veio e, com astúcia, tomou a bênção que era sua.
36 Esawu tubaka: «Nkumbu ya Yakobi me bonga na yandi samu ti, yandi me vuna munu bambala zole! Ya ntete, yandi bakaka munu bukuluntu. Na mbala yayi, yandi me laba lusakumunu ya munu!» Esawu tubaka dyaka: «Tata, nge me bikana ve na lusakumunu ya nkaka samu na munu?»
36 Esaú disse: — Não é com razão que ele se chama Jacó? Pois já duas vezes me enganou: tirou-me o direito de primogenitura e agora tomou a bênção que era minha. E perguntou: — Então o senhor não reservou nenhuma bênção para mim?
37 Isaaki tubaka na Esawu: «Tala, mu me tula yandi mfumu ya nge, bampangi ya yandi nyonso ke vwanda bisadi ya yandi. Mu me pesa yandi bambuma ya faline na vinu ya malu-malu. Nge mwana ya munu, yinki dyaka mu ke sala samu na nge?»
37 Isaque respondeu a Esaú: — Eis que o constituí senhor sobre você, e fiz com que todos os parentes sejam servos dele; de trigo e de vinho o supri. Assim, o que posso fazer por você, meu filho?
38 Esawu tubaka na tata ya yandi: «Tata, lusakumunu nyonso vwandaka na nge kaka ni yina? Tata, sakumuna munu mpe.» Mpe Esawu bandaka na kudila na ngolo.
38 Esaú disse a seu pai: — Será que o senhor, meu pai, tem somente uma bênção? Abençoe também a mim, meu pai. E, levantando Esaú a voz, chorou.
39 Na yina, tata ya yandi Isaaki tubaka na yandi:
39 Então Isaque, seu pai, disse: Sua habitação será longe dos lugares férteis da terra, longe do orvalho que cai do alto.
40 Nge ke banda na kuzwaka madya ya nge na mbele ya nge ya mvita.
40 Você viverá da sua espada e servirá o seu irmão; quando, porém, você se libertar, sacudirá do seu pescoço o jugo dele.
41 Esawu bandaka na kuyina Yakobi samu na lusakumunu yina Yakobi kuzwaka na sika ya tata ya bawu. Na yina, yandi tubaka na yisi ya ntima: «Kilumbu ya lufwa ya tata ya munu ke dyaka ntama ve. Mpe na manima, mu ke kufwa Yakobi.»
41 Esaú passou a odiar Jacó por causa da bênção com que seu pai o tinha abençoado. E disse em seu íntimo: — Os dias de luto por meu pai se aproximam; então matarei meu irmão Jacó.
42 Ba zabisaka Lebeka mambu yina mwana ya yandi ya ntete Esawu vwandaka tuba. Na yina, Lebeka bokilaka Yakobi, mwana ya yandi ya zole, mpe yandi tubaka na yandi: «Yaya ya nge Esawu zola kuvutula nge yimbi, yandi ke na kusosa na kufwa nge.
42 Chegaram aos ouvidos de Rebeca estas palavras de Esaú, seu filho mais velho. Então ela mandou chamar Jacó, seu filho mais moço, e lhe disse: — Eis que o seu irmão Esaú se consola fazendo planos para matá-lo.
43 Mwana ya munu kuwa munu! Kima malu-malu yayi na sika ya nkazi ya munu Labane, na mbanza Alane.
43 Agora, pois, meu filho, ouça bem o que vou dizer: levante-se e fuja para a casa de Labão, meu irmão, em Harã.
44 Nge ke zinga kuna tii ntangu nkele ya yaya ya nge ke manisa.
44 Fique com ele alguns dias, até que passe o furor de seu irmão,
45 Ntangu nkele ya yaya ya nge ke manisa mpe yandi ke zimbana mambu yina nge me sala yandi, mu ke fidisa muntu na kwiza baka nge kuna. Mu zola ve kuwombisa bana ya munu nyonso zole na kilumbu mosi.»
45 e cesse o rancor dele contra você, e se esqueça do que você lhe fez. Quando isso acontecer, enviarei alguém para trazer você de volta. Não posso perder os meus dois filhos num só dia!
46 Lebeka tubaka na Isaaki: «Mu ke dyaka ve na kilengi ya luzingu samu na babokilo ya munu yayi ya ba-Iti. Luzingu ke vwanda dyaka ve mfunu samu na munu, kana Yakobi mpe kwela kento na kati ya bandumba ya yinsi ya ba-Iti mutindu bawu yayi.»
46 Então Rebeca disse a Isaque: — Estou aborrecida da vida por causa das filhas de Hete. Se Jacó tomar esposa dentre as filhas de Hete, tais como estas, as filhas desta terra, de que me servirá a vida?

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.