Gênesis 18
mkw (MKW) vs NTLH
1 Kilumbu mosi, na ntangu ya midi, Yave talanaka na Abalayami pene-pene ya bayinti ya nene ya Mamele. Abalayami vwandaka ya kuvwanda na mwelo ya yinzo ya yandi ya lele.
1 O Senhor Deus apareceu a Abraão no bosque sagrado de Manre. Era a hora mais quente do dia, e Abraão estava sentado na entrada da sua barraca.
2 Mbala mosi, yandi talaka bantu tatu ya kutelama na mwa mantwala. Na nswalu-nswalu, yandi kwendaka yamba bawu. Yandi fukamaka kizizi na ntoto.
2 Ele olhou para cima e viu três homens, de pé na sua frente. Quando os viu, correu ao encontro deles. Ajoelhou-se, encostou o rosto no chão
3 Mpe yandi zonzaka na mosi na bawu: «Mulemvo ya nge mfumu, sadila munu lemvo na kundima kukota na yinzo ya munu.
3 e disse: — Senhores, se eu mereço a sua atenção, não passem pela minha humilde casa sem me fazerem uma visita.
4 Ba ke natina beno mwa maza ya kusukudila makulu. Mpe beno pema ya beno na yisi ya yinti yayi.
4 Vou mandar trazer água para lavarem os pés, e depois os senhores descansarão aqui debaixo da árvore.
5 Mu ke natina beno mwa kima ya kudya, samu na kubwela ngolo na nzutu, tekila beno tatamana na kulanda nzila ya beno. Na yina, kulutila ya beno pene-pene ya yinzo ya munu kisyelo ya beno, kuvwanda ve ya mpamba.» Bantu yango vutulaka: «Mambu ve. Sala mutindu nge me zonza.»
5 Também vou trazer um pouco de comida, e assim terão forças para continuar a viagem. Os senhores me honraram com a sua visita; portanto, deixem que eu os sirva. Eles responderam: — Está bem, nós aceitamos.
6 Abalayami kwendaka nswalu na yinzo na kuzabisa na Saala mutindu yayi: «Baka mbangu Baseya tatu ya faline ya kitoko, nge yidika kiputi samu ti nge sala mampa.»
6 Abraão correu para dentro da barraca e disse a Sara: — Depressa! Pegue uns dez quilos de farinha e faça pão.
7 Na manima, Abalayami kwendaka mbangu na kisika yina vwandaka bibulu ya yandi, samu na kubaka mwana ya ngombe ya mbote, mpe ya mafuta. Yandi pesaka yawu na kisadi ya yandi, samu na kulamba yawu nswalu-nswalu.
7 Em seguida ele correu até onde estava o gado, escolheu um bom bezerro novo e o entregou a um dos empregados, que o preparou para ser comido.
8 Ntangu mbisi kuyaka, Abalayami bakaka yawu, na folomaze mpe miliki ya kilo, yandi kwendaka tudila bawu yawu. Ba bandaka na kudya, mpe Abalayami telamaka pene-pene ya bawu na yisi ya yinti.
8 Abraão pegou coalhada, leite e a carne preparada e pôs tudo diante dos visitantes. Ali, debaixo da árvore, ele mesmo serviu a comida e ficou olhando.
9 Bawu yufulaka yandi: «Wapi kento ya nge Saala?» Abalayami vutulaka: «Yandi kele na kati ya yinzo.»
9 Então eles perguntaram: — Onde está Sara, a sua mulher? — Está na barraca — respondeu Abraão.
10 Mosi na bawu tubaka dyaka: «Na mvula yina ke kwiza, mu ke vutuka awa kaka na ngonda yayi, mpe Saala ke buta mwana ya bakala.» Saala yango vwandaka na manima ya Abalayami, na mwelo ya yinzo, mpe yandi vwandaka kuwa.
10 Um deles disse: — No ano que vem eu virei visitá-lo outra vez. E nessa época Sara, a sua mulher, terá um filho. Sara estava atrás dele, na entrada da barraca, escutando a conversa.
11 Abalayami na Saala vwandaka me nuna mingi, bawu kumaka biboba. Na bamvula yina kumaka na Saala, yandi lendaka buta dyaka ve.
11 Abraão e Sara eram muito velhos, e Sara já havia passado da idade de ter filhos.
12 Saala sekaka na yisi ya ntima. Yandi tubaka: «Munu, mu me nuna mutindu yayi, mu ke lenda dyaka kuyangalala na bakala? Awa mfumu ya munu mpe me kuma kiboba!»
12 Por isso riu por dentro e pensou assim: — Como poderei ter prazer sexual agora que eu e o meu senhor estamos velhos?
13 Yave tubaka na Abalayami: «Yinki Saala ke na kuseka? Wapi mutindu yandi lenda tuba ti: “Munu, mu me nuna mutindu yayi, mu lenda kubuta mwana”?
13 Então o Senhor perguntou a Abraão: — Por que Sara riu? Por que disse que está velha demais para ter um filho?
14 Nge ke na kubanza ti ya ke na dyambu yina Yave lenda kulembana? Ntangu mu ke vutuka awa, na mvula yina ke kwiza, kaka na ngonda yayi, Saala ke buta mwana ya bakala.»
14 Será que para o Senhor há alguma coisa impossível? Pois, como eu disse, no ano que vem virei visitá-lo outra vez. E nessa época Sara terá um filho.
15 Saala kumaka na boma, yandi tubaka: «Ve! Mu me seka ve.» Kasi Yave tubaka: «Ve! Nge me seka.»
15 Ao escutar isso, Sara ficou com medo e quis negar. — Eu não estava rindo — disse ela. Mas o — Não é verdade; você riu mesmo.
16 Na manima, bantu yango telamaka, bawu bakaka nzila ya kukwenda na Sodome. Abalayami kwendaka fidisa bawu.
16 Depois os visitantes se levantaram e foram para um lugar de onde podiam ver a cidade de Sodoma. E Abraão os acompanhou para lhes mostrar o caminho.
17 Yave vwandaka me kanisa mutindu yayi: «Mu ke bumba Abalayami mambu yina mu ke na kusala?
17 Aí o Senhor Deus disse a si mesmo: “Não vou esconder de Abraão o que pretendo fazer.
18 Ve. Abalayami fwana kuvwanda tata ya dikanda ya nene mpe ya ngolo. Mpe samu na yandi, mu ke sakumuna makanda nyonso ya ntoto.
18 Os seus descendentes se tornarão uma nação grande e poderosa, e por meio dele eu abençoarei todas as nações da terra.
19 Mu soolaka Abalayami samu ti yandi kutumisa bana ya yandi mpe bayina ke butuka na manima, na kulanda nzila ya Yave. Bawu ke sadila ludedomo na mambu ya kusungama. Ni kuna mpe, munu Yave, mu ke sadila yandi mambu yina mu sadilaka yandi nsilulu.»
19 Eu o escolhi para que ele mande que os seus filhos e os seus descendentes obedeçam aos meus ensinamentos e façam o que é correto e justo. Se eles obedecerem, farei por Abraão tudo o que prometi.”
20 Na yina, Yave tubaka na Abalayami: «Kuyawula yina ba ke na kuyawula samu na Sodome na Ngomole me lutila, masumu ya bawu kele ya nene mingi.
20 Aí o Senhor disse a Abraão: — Há terríveis acusações contra Sodoma e Gomorra, e o pecado dos seus moradores é muito grave.
21 Ni yawu yina, mu fwana kukulumuka kuna, samu na kwenda tala munu mosi, kana mambu yina ba ke na kuyawula samu na bawu kele ya tsyelika.»
21 Preciso descer até lá para ver se as acusações que tenho ouvido são verdadeiras ou não.
22 Bantu zole na kati ya bawu kwendaka na Sodome. Abalayami bikanaka kuna na ntadisi ya Yave.
22 Então dois dos visitantes saíram, indo na direção de Sodoma; porém Abraão ficou ali com Deus, o Senhor .
23 Abalayami belamaka mpe tubaka: «Mfumu, ya tsyelika nge ke kufwa kwandi muntu ya kudedama kintwadi na muntu ya yimbi?
23 Abraão chegou um pouco mais perto e perguntou: — Será que vais destruir os bons junto com os maus?
24 Kana bantu makumi tanu ya kudedama ke zingaka na mbanza yina, ya tsyelika nge ke mwangisa kwandi mbanza yango? Nge lenda lemvokila yawu ve, samu na makumi tanu ya bantu yina kele ya kudedama?
24 Talvez haja cinquenta pessoas direitas na cidade. Nesse caso, vais destruir a cidade? Será que não a perdoarias por amor aos cinquenta bons?
25 Ve! Nge lenda kusala mutindu yina ve. Muntu ya kudedama kufwa mutindu mosi na muntu ya yimbi? Zuzi ya yinza nyonso lenda kusala ve lufundusu na ludedomo nyonso?»
25 Não é possível que mates os bons junto com os maus, como se todos tivessem cometido os mesmos pecados. Não faças isso! Tu és o juiz do mundo inteiro e por isso agirás com justiça.
26 Yave vutulaka: «Kana mu tala bantu makumi tanu ya kudedama na Sodome, mu ke lemvokila mbanza nyonso samu na bantu yina.»
26 O Senhor Deus respondeu: — Se eu achar cinquenta pessoas direitas em Sodoma, perdoarei a cidade inteira por causa delas.
27 Abalayami tubaka dyaka: «Mfumu, mulemvo ya nge, mu zola kuzonza na nge, munu yina kele kaka ntoto, mpe bombi ya mpamba.
27 Abraão voltou a dizer: — Perdoa o meu atrevimento de continuar falando contigo, pois tu és o Senhor, e eu sou um simples mortal.
28 Kana bantu tanu me kondwa na kati ya makumi tanu yina, nge ke mwangisa kwandi mbanza nyonso samu na bantu tanu?» Mfumu vutulaka: «Ve, mu ke mwangisa ve mbanza yina, kana mu me tala bantu makumi yiya na tanu ya kudedama.»
28 Pode acontecer que haja apenas quarenta e cinco pessoas direitas. Destruirás a cidade por causa dessa diferença de cinco? Deus respondeu: — Se eu achar quarenta e cinco, não destruirei a cidade.
29 Abalayami tubaka dyaka: «Kana bantu kaka makumi yiya kele ya kudedama kuna.» Mfumu tubaka: «Ve, samu na makumi yiya ya bantu, mu ke mwangisa ve mbanza.»
29 Abraão continuou: — E se houver somente quarenta bons? — Por amor a esses quarenta, não destruirei a cidade — Deus respondeu.
30 Abalayami tubaka dyaka: «Mulemvo ya nge Mfumu, kudasuka ve kana mu tubaka dyaka. Ya lenda vwanda ti, kaka makumi tatu ya bantu ya kudedama kele kuna.» Mfumu tubaka: «Kana mu tala bantu makumi tatu ya kudedama kuna, mu ke sala kima ve.»
30 Abraão disse: — Não fiques zangado comigo, Senhor, por eu continuar a falar. E se houver só trinta? Deus respondeu: — Se houver trinta, eu perdoarei a cidade.
31 Abalayami tubaka: «Mulemvo ya nge Mfumu, bika ti mu tuba dyaka. Kana ba kele kaka makumi zole.» Mfumu vutulaka: «Mu ke mwangisa ve mbanza samu na makumi zole ya bantu yina.»
31 Abraão tornou a insistir: — Estou sendo atrevido, mas me perdoa, Senhor. E se houver somente vinte? — Por amor a esses vinte, não destruirei a cidade — Deus respondeu.
32 Abalayami tubaka: «Mulemvo ya nge Mfumu, kudasuka ve. Mu ke zonza ya mbala ya nsuka. Kana ba kele kaka kumi.» Mfumu vutulaka: «Mu ke mwangisa ve mbanza samu na kumi ya bantu.»
32 Finalmente Abraão disse: — Não fiques zangado, Senhor, pois esta é a última vez que vou falar. E se houver só dez? — Por causa desses dez, não destruirei a cidade — Deus respondeu.
33 Na manima ya kusolola na Abalayami, Yave kwendaka, mpe Abalayami vutukaka ya yandi na yinzo.
33 Quando o Senhor Deus acabou de falar com Abraão, ele foi embora, e Abraão voltou para casa.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.