Ester 9

mkw (MKW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Na kilumbu ya kumi na tatu, na ngonda ya kumi na zole, yina ba ke bokilaka Adale, ya vwandaka kilumbu yina ba zolaka sadila lutumu na nzengolo ya ntinu. Ni kilumbu yina mpe, bambeni ya ba-Zwife vwandaka na kivuuvu ya kununga na mantwala ya ba-Zwife. Kasi, mambu balukaka samu ti, ni ba-Zwife nungaka bambeni ya bawu.
1 Chegou o dia treze do décimo segundo mês, o mês de adar , o dia em que deveria ser cumprida a ordem do rei. Era o dia em que os inimigos dos judeus esperavam dominá-los; mas o que aconteceu foi o contrário: os judeus derrotaram os seus inimigos.
2 Ba-Zwife vwandaka yonzama na bambanza ya bawu na kati ya bizunga nyonso ya yinsi ya ntinu Zelezese. Bawu vwandaka nwanisa bantu nyonso yina vwandaka sosa kusala bawu yimbi. Na yina, ata muntu lendaka na kuvibidila na mantwala ya bawu samu ti, bantu nyonso vwandaka na boma ya kulutila na ba-Zwife.
2 Em todas as cidades do reino onde havia judeus, eles se reuniram para atacar os que queriam matá-los. Ninguém podia resistir aos seus ataques, pois todos estavam com medo deles.
3 Bakalaka ya nene, bamfumu ya luyalu, bamfumu ya bizunga mpe bantu ya mfunu yina ke salaka na ntinu, sadisaka ba-Zwife samu ti bawu vwandaka na boma ya kulutila ya Maadose.
3 Todos os oficiais das províncias , isto é, os chefes dos vários povos, os representantes do rei e os governadores das províncias, ajudaram os judeus, pois tinham medo de Mordecai.
4 Ya tsyelika, Maadose kumaka muntu ya mfunu mingi na yinzo ya ntinu mpe nkumbu ya yandi kumaka nsangu na bizunga nyonso. Ya tsyelika, Maadose vwandaka tatamana na kukuma muntu ya nene.
4 A fama dele se havia espalhado pelo reino inteiro, e todos sabiam que ele tinha muita autoridade no governo. E o poder de Mordecai ia aumentando cada vez mais.
5 Ba-Zwife nwanisaka bambeni ya bawu na bambele ya muzingu. Bawu kufwaka bawu, bawu zimbisaka mpe bawu nyokolaka bantu yina vwandaka yina bawu mutindu bawu zolaka.
5 Portanto, os judeus fizeram com os seus inimigos o que queriam. Mataram todos com as suas espadas; não deixaram ninguém escapar.
6 Kuna na Suze, mbanza ya kintinu, ba-Zwife kufwaka bantu. Bawu zimbisaka bankama tanu (500) ya babakala.
6 Em Susã, a capital, eles mataram quinhentos homens. Mataram também os dez filhos de Hamã, filho de Hamedata, o inimigo dos judeus. Os nomes deles eram Parsandata, Dalfão, Aspatá, Porata, Adalias, Aridata, Parmasta, Arisai, Aridai e Vaizata. Mas os judeus não ficaram com os bens deles.
7 Ba kufwaka mpe Palesandata, Dalefone, Asepata,
7 — ausente —
8 Polata, Adalya mpe Alidata.
8 — ausente —
9 Palemaseta, Alisayi mpe Wayizata.
9 — ausente —
10 Yina ni bana kumi ya Amane bawu kufwaka, Amane, mwana ya Amedata, mbeni ya ba-Zwife. Kasi ba sosaka ve na kutula maboko na bimvwama.
10 — ausente —
11 Kaka na kilumbu yina mpe, ba zabisaka na ntinu lutangu ya bantu yina kufwaka na Suze, mbanza ya kintinu.
11 Naquele mesmo dia, o rei foi informado de quantas pessoas haviam sido mortas em Susã.
12 Ntinu tubaka dyaka na ntinu Esetele, kento ya yandi: «Kaka na Suze, mbanza ya kintinu, ba-Zwife me kufwa bantu. Bawu me sala ti bambeni bankama tanu (500) ya babakala mpe bana kumi ya Amane kuzimbana. Yikwa bawu me kufwa na bizunga ya nkaka ya kintinu? Yinki nge ke na kulomba? Ba ke pesa nge yawu. Yinki nge ke dyaka na yawu nsatu? Ba ke pesa nge yawu.»
12 Então disse a Ester: — Aqui em Susã os judeus mataram quinhentos homens e também os dez filhos de Hamã. E, nas províncias, quantos eles terão matado? O que é que você quer agora? É só pedir. Se quiser mais alguma coisa, eu lhe darei.
13 Esetele vutulaka: «Kana ntinu me tala yawu mbote, bika ti yandi pesa muswa na ba-Zwife ya Suze, na kunwana dyaka mbasi, mutindu lutumu ke na kutuba yawu samu na kilumbu ya bubu yayi mpe ti ba ledika bavumbi kumi ya bana ya Amane na dikunzu.»
13 Ester respondeu: — Se for do agrado do rei, dê autorização aos judeus de Susã para fazerem amanhã o mesmo que tinham ordem para fazer hoje. E peço também que os corpos dos dez filhos de Hamã sejam pendurados em forcas.
14 Ntinu ndimaka mpe pesaka lutumu. Ba mwangisaka dyaka nsangu na Suze mpe ba ledikaka bavumbi kumi ya bana ya Amane.
14 O rei concordou e mandou ler a autorização em público em Susã. E os corpos dos dez filhos de Hamã foram pendurados em forcas.
15 Ba-Zwife ya Suze vukanaka dyaka kilumbu ya kumi na yiya ya ngonda ya Adale. Ba kufwaka bankama tatu (300) ya babakala, kasi, ba bakaka ve bima ya bawu.
15 No dia catorze do mês de adar, os judeus de Susã se reuniram e mataram mais trezentos homens na cidade. Mas não ficaram com os bens deles.
16 Ba-Zwife ya nkaka, yina vwandaka zinga na kati ya bizunga ya nkaka ya ntinu, vukanaka samu na kunwanina luzingu ya bawu. Bawu kuzwaka kizunu samu ti ba vwandaka dyaka ve na bambeni, mpe bawu kufwaka mafunda makumi nsambwadi na tanu (75 000) ya bantu yina vwandaka yina bawu, kasi ba bakaka ve bima ya bawu.
16 — ausente —
17 Mambu nyonso yina, salamaka na kilumbu ya kumi na tatu ya ngonda Adale. Bawu pemaka na kilumbu ya kumi na yiya, mpe ba salaka ti kilumbu yango, kuvwanda kilumbu ya mukembo mpe ya kyese.
17 — ausente —
18 Kasi, ba-Zwife ya Suze, yina nwanisaka bambeni ya bawu na bilumbu kumi na tatu, mpe kumi na yiya ya ngonda Adale, pemaka na kilumbu ya kumi na tanu mpe ba salaka ti kilumbu yango kuvwanda kilumbu ya mukembo mpe ya kyese.
18 Mas em Susã os judeus comemoraram no dia quinze do mês, pois nos dias treze e catorze eles mataram os seus inimigos e só no dia quinze descansaram.
19 Ni yawu yina, ba-Zwife yina ke zingaka na babwala, salaka ti kilumbu yina ya kumi na yiya, ya ngonda Adale, kuvwanda kilumbu ya mukembo mpe ya kuyangalala. Ba salaka mukembo na kyese ya kusakana ve mpe bawu vwandaka pesana madya bawu na bawu.
19 É por isso que os judeus que vivem em vilas e povoados comemoram o dia catorze de adar com banquetes e festas e mandam comida uns aos outros.
20 Maadose sonikaka mambu nyonso yina salamaka mpe yandi fidisaka mikanda na sika ya ba-Zwife yina vwandaka zinga na bizunga yina vwandaka pene-pene, mpe yina vwandaka ntama na mbanza ya ntinu, Zelezese.
20 Mordecai escreveu tudo o que havia acontecido e mandou cartas a todos os judeus que moravam em todas as províncias do reino, tanto aos de perto como aos de longe.
21 Yandi tumisaka bawu na kusalaka mukembo konso mvula, na kilumbu ya kumi na yiya, mpe ya kumi na tanu, na ngonda ya Adale.
21 Nas cartas ele ordenou que todos os anos eles comemorassem os dias catorze e quinze do mês de adar ,
22 Na kati ya bilumbu yina, ba-Zwife vwandaka dyaka ve na bambeni. Na ngonda yina, manyongo ya bawu kumaka kyese mpe kyadi ya bawu kumaka kuyangalala. Bawu salaka ti yawu kuvwanda bilumbu ya mikembo mpe ya kyese. Na bilumbu yango, konso muntu vwandaka fidisa makabu na bampangi mpe kukabula na bamputu.
22 pois foi nestes dias que os judeus se livraram dos seus inimigos, e foi neste mês que a tristeza e o luto se transformaram em alegria e festa. Portanto, que dessem banquetes e festas, mandassem comida uns aos outros e distribuíssem presentes aos pobres.
23 Na mukembo yina ya ntete, yawu kumaka kifu ya ba-Zwife ya kusalaka mukembo yina. Na kusala mutindu yina, yawu lakisaka ti bawu ndimaka mambu yina Maadose sonikaka samu na mukembo yina.
23 Assim os judeus, de acordo com o que Mordecai tinha escrito, começaram o costume de comemorar esses dias.
24 Ya tsyelika, mukembo yina vwandaka salama samu ti: Amane, mwana ya Amedata, muntu ya dikanda ya Angange, mbeni ya ba-Zwife nyonso, vwandaka na nsatu ya kuzimbisa ba-Zwife. Yandi bulaka dzeke yina ba ke bokilaka Pulime, samu na kukotisa mvwanzi na kati ya bawu mpe na kuzimbisa ba-Zwife.
24 Hamã, filho de Hamedata, descendente de Agague e inimigo dos judeus, tinha planejado acabar com eles e tinha mandado tirar a sorte (chama-se isso de “purim”) para resolver em que dia ia matá-los.
25 Kasi, ntangu dyambu yayi kumaka na sika ya ntinu, ntinu salaka ti, ba sonika lutumu na kutuba ti, mambu ya yimbi yina Amane me kubika samu na ba-Zwife, fwana kubwa na yandi mosi, mpe ba ke ledika yandi na dikunzi na bana ya yandi.
25 Mas Ester foi falar com o rei, e ele ordenou por escrito que o mal que Hamã havia planejado contra os judeus caísse sobre o próprio Hamã. Portanto, enforcaram Hamã e os seus filhos.
26 Ni yawu yina, ba ke bokilaka bilumbu yina ya mikembo«Pulime», samu ti, Pule zola kutuba «dzeke». Ba-Zwife landaka mbote mambu yina Maadose sonikaka. Bawu zimbanaka ve mambu nyonso yina ba talaka bawu mosi, mpe mpasi yina kuminaka bawu.
26 É por isso que esses dias feriados são chamados de “Purim”, que é o plural da palavra “pur” . Como resultado da carta de Mordecai e de tudo o que os judeus tinham visto e das coisas que aconteceram,
27 Bawu kumisaka mikembo yina, kifu yina lenda kumanisa ve samu na bawu, samu na bana ya bawu mpe ya bayina ke kuma ba-Zwife. Ba bakaka lukanu ya kusalaka mukembo na konso mvula, na bilumbu zole, na ntangu yina ba zengaka mutindu Maadose tumisaka bawu yawu.
27 eles resolveram que eles mesmos, os seus descendentes e os que se convertessem ao Judaísmo seguiriam o costume de comemorar todos os anos esses dois dias, conforme Mordecai havia escrito.
28 Ba fwana kusala mukembo ya bilumbu yayi na bambandu nyonso, na konso dikanda, na konso kizunga mpe na konso mbanza. Ba-Zwife lenda ve kubika na kukembilaka bilumbu yayi ya Pulime, samu ti bawu kubambukaka moyo na mambu yina lutaka.
28 Ficou resolvido que daí em diante toda família judaica, em todas as cidades das províncias do reino, comemoraria a Festa de Purim, para que os judeus lembrassem sempre do que havia acontecido. Nunca, em qualquer época, deixariam de comemorar essa festa.
29 Esetele, kento ya ntinu, mwana ya Aviyayile, sonikaka dyaka mukanda ya zole kintwadi na mu-Zwife Maadose, samu na kupesa ngolo na lutumu ya bawu na mambu yina me tadila mikembo ya Pulime.
29 A rainha Ester, filha de Abiail, também escreveu uma carta junto com o judeu Mordecai, dando todo o seu apoio à carta que Mordecai já havia escrito a respeito da Festa de Purim.
30 Bawu fidisaka mikanda yango na ba-Zwife nyonso, na nkama na makumi zole na nsambwadi (127) ya bizunga ya yinsi ya kintinu ya ntinu Zelezese. Mikanda yango, vwandaka na mambu ya kizunu mpe kivuuvu ya lukengolo.
30 Cópias da carta foram mandadas a todos os judeus das cento e vinte e sete províncias do reino, desejando-lhes paz e prosperidade
31 Mikanda yina, ba fidisaka yawu samu na kutumisa ba-Zwife na kusalaka mikembo ya Pulime na bilumbu yina ba zenganga samu na yawu mpe na mutindu yina mu-Zwife Maadose na Esetele, kento ya ntinu, tumisaka yawu. Lukanu yayi, bakamaka samu na ba-Zwife bawu mosi, samu na bana ya bawu, mutindu bawu salaka yawu samu na bilumbu ya kumina-nsoki mpe ya manyongo.
31 e confirmando que a Festa de Purim devia ser comemorada nos dias marcados. Assim como haviam marcado para si mesmos e para os seus descendentes dias de festas e de jejum, eles deveriam seguir essas ordens do judeu Mordecai e da rainha Ester.
32 Na yina, ntumunu ya Esetele salaka ti, dyambu yina me tadila mikembo ya Pulime, kukota na kinkulu ya ba-Zwife. Ni yawu yina, ba sonikaka yawu na kati ya dibuku yayi.
32 A ordem de Ester, confirmando as instruções para a comemoração de Purim, foi escrita num livro.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Ester 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.