2 Crônicas 18
mkw (MKW) vs NVI
1 Ntinu Yosafate vwandaka na bimvwama mpe nkembo ya kulutila. Yandi salaka ti mwana ya yandi ya bakala kwela mwana ya ntinu Akabe, ya kento.
1 Josafá tinha grande riqueza e honra, e aliou-se a Acabe mediante casamento.
2 Na manima ya mwa bamvula, Yosafate kwendaka na sika ya Akabe na Samaliya. Akabe kufwaka mameme na bankombo mpe bangombe ya mingi samu na kuyamba yandi na bantu ya yandi. Akabe salaka ti Yosafate kukwenda na yandi samu na kunwanisa mbanza Lamote ya Ngalaade.
2 Alguns anos depois, ele foi visitar Acabe em Samaria. Acabe abateu muitas ovelhas e bois para receber a ele e à sua comitiva, e insistiu que atacasse Ramote-Gileade.
3 Akabe, ntinu ya Isayeli, yufulaka Yosafate: «Nge ke kwenda kintwadi na munu na kunwanisa Lamote ya Ngalaade?» Yosafate vutulaka na yandi: «Nge na munu, beto kele muntu mosi, bantu ya nge kele bantu ya munu, beto ke kwenda nwana mvita na nge.»
3 Acabe, rei de Israel, perguntou a Josafá, rei de Judá: "Irás comigo lutar contra Ramote-Gileade? " Josafá respondeu: "Sou como tu, e meu povo é como o teu povo; estaremos contigo na guerra".
4 Yosafate tubaka dyaka na ntinu ya Isayeli: «Mulemvo ya nge, yufula ntete luzolo ya Yave.»
4 Mas acrescentou: "Peço-te que busques primeiro o conselho do Senhor".
5 Na manima, ntinu ya Isayeli kutikisaka keba ve mimbikudi bankama yiya (400) mpe yandi yufulaka bawu: «Mu lenda kwenda nwanisa mbanza Lamote ya Ngalaade to mu bika?» Mimbikudi yina vutulaka: «Nge lenda kwenda samu ti Nzambi ke yekula mbanza yina na maboko ya nge.»
5 Então o rei de Israel reuniu quatrocentos profetas, e lhes perguntou: "Devemos ir à guerra contra Ramote-Gileade, ou não? " Eles responderam: "Sim, pois Deus a entregará nas mãos do rei".
6 Kasi Yosafate yufulaka: «Awa kele dyaka ve na mumbikudi ya Yave yina beto lenda yufula luzolo ya Yave?»
6 Josafá, porém, perguntou: "Não existe aqui mais nenhum profeta do Senhor, a quem possamos consultar? "
7 Ntinu ya Isayeli vutulaka na Yosafate: «Mumbikudi ya nkaka kele samu na kuyufula Yave. Nkumbu ya yandi Mika, mwana ya Yimela, kasi mu ke zolaka yandi ve, samu ti yandi ke tubaka mambu ya yimbi ntangu nyonso samu na munu, kasi ya mbote ve.» Yosafate tubaka: «Ntinu, kutuba ve mutindu yina.»
7 O rei de Israel respondeu a Josafá: "Ainda há um homem por meio de quem podemos consultar o Senhor, mas eu o odeio, porque nunca profetiza coisas boas a meu respeito, mas sempre coisas ruins. É Micaías, filho de Inlá". "O rei não deveria dizer isso", Josafá respondeu.
8 Ntinu ya Isayeli tumisaka muntu mosi ya mfunu yina ke salaka na yandi na kutuba: «Kwenda bokila na nswalu Mika, mwana ya Yimela.»
8 Então o rei de Israel chamou um dos seus oficiais e disse: "Traga Micaías, filho de Inlá, imediatamente".
9 Ntinu ya Isayeli mpe Yosafate, ntinu ya Yuda, vwandaka ya kuvwanda na bakiti ya bawu ya kintinu na binkuti ya bawu ya kintinu. Bawu vwandaka na nkotolo ya mbanza Samaliya mpe mimbikudi nyonso vwandaka tutuka na mantwala ya bawu.
9 Usando vestes reais, o rei de Israel e Josafá, rei de Judá, estavam sentados em seus tronos, na eira, junto à porta de Samaria, e todos os profetas estavam profetizando em transe diante deles.
10 Sedekyawu, mwana ya Kenaana, yidikaka mampoka ya bisengo mpe yandi tubaka: «Yave ke na kutuba: “Na mampoka yayi, nge ke nunga bantu ya Alame mpe nge ke manisa na kufwa bawu nyonso.”»
10 E Zedequias, filho de Quenaaná, tinha feito chifres de ferro, e declarou: "Assim diz o Senhor: ‘Com estes chifres tu ferirás os arameus até que sejam destruídos’ ".
11 Mimbikudi nyonso vwandaka tuba mutindu mosi: «Nge lenda kwenda nwanisa bantu ya mbanza Lamote ya Ngalaade. Nge ke nunga, samu ti Yave ke yekula mbanza yina na maboko ya ntinu.»
11 Todos os outros profetas estavam profetizando a mesma coisa, dizendo: "Ataca Ramote-Gileade, e serás vitorioso, pois o Senhor a entregará nas mãos do rei".
12 Ntumwa yina kwendaka bokila Mika tubaka na yandi: «Mimbikudi nyonso ke na kutuba mambu ya mbote samu na ntinu. Mulemvo ya nge, mambu yina nge ke tuba vwanda mutindu mosi na ya mimbikudi yina, nge fwana tuba mambu ya mbote.»
12 O mensageiro que tinha ido chamar Micaías lhe disse: "Veja, todos os outros profetas estão predizendo que o rei terá sucesso. Sua palavra também deve ser favorável".
13 Mika vutulaka: «Na nkumbu ya Yave, Nzambi ya moyo, mu ke tuba kaka mambu yina Nzambi ya munu ke zabisa munu na kutuba!»
13 Micaías, porém, disse: "Juro pelo nome do Senhor, que direi o que o meu Deus mandar".
14 Ntangu Mika kumaka na sika ya ntinu mpe ntinu yufulaka yandi: «Mika, beto lenda kwenda nwanisa mbanza Lamote ya Ngalaade to beto bika?»
14 Quando ele chegou, o rei lhe perguntou: "Micaías, devemos ir à guerra contra Ramote-Gileade, ou não? " Ele respondeu: "Atacai, e sereis vitoriosos, pois eles serão entregues em vossas mãos".
15 Kasi ntinu tubaka na yandi: «Bambala yikwa mu ke tuba na nge na kudya ndefi samu na kuzabisa munu kaka butsyelika na Nkumbu ya Yave?»
15 O rei lhe disse: "Quantas vezes devo fazer você jurar que me irá dizer somente a verdade em nome do Senhor? "
16 Na yina, Mika vutulaka:
16 Então Micaías respondeu: "Vi todo o Israel espalhado pelas colinas, como ovelhas sem pastor, e o Senhor dizer: ‘Estes não têm dono. Cada um volte para casa em paz’ ".
17 Ntinu ya Isayeli tubaka na Yosafate: «Mu zabisaka nge ve ti yandi ke bikulaka kaka mambu ya yimbi samu na munu? Yandi ke bikulaka ve mambu ya mbote.»
17 O rei de Israel disse a Josafá: "Não lhe disse que ele nunca profetiza nada de bom a meu respeito, mas apenas coisas ruins? "
18 Kasi Mika tubaka dyaka: «Kuwa mambu ya Yave: “Mu talaka Yave ya kuvwanda na kiti ya yandi ya kintinu mpe binwani nyonso ya mazulu vwandaka ya kutelama pene-pene ya yandi, ba ya nkaka na lubakala, ba ya nkaka na lumoso.”»
18 Micaías prosseguiu: "Ouçam a palavra do Senhor: Vi o Senhor assentado em seu trono, com todo o exército dos céus à sua direita e à sua esquerda.
19 Mpe Yave tubaka: «Nani lenda kwenda vuna Akabe; ntinu ya Isayeli, samu ti yandi kwenda na mvita ya Lamote ya Ngalaade, samu ti yandi kufwa na mvita? Mbazi mosi tubaka mutindu yayi, ya nkaka tubaka mutindu ya nkaka.»
19 E o Senhor disse: ‘Quem enganará Acabe, rei de Israel, para que ataque Ramote-Gileade e morra lá? ’ "E um sugeria uma coisa, outro sugeria outra, até que,
20 Na yina, mpeve mosi basikaka, mpe yawu kwizaka talana na mantwala ya Yave, mpe yawu tubaka: «Ni munu ke kwenda vuna yandi.» Mpe Yave tubaka: «Na wapi mutindu?»
20 finalmente, um espírito colocou-se diante do Senhor e disse: ‘Eu o enganarei’. " ‘De que maneira? ’, perguntou o Senhor.
21 Mpe mpeve yango vutulaka: «Mu ke kwenda mpe mu ke vwanda munu mosi mpeve ya luvunu na bayinwa ya mimbikudi nyonso ya Akabe.» Yave tubaka: «Nge ke vuna yandi, nge ke lenda. Kwenda mpe nge sala yawu.»
21 "Ele respondeu: ‘Irei e serei um espírito mentiroso na boca de todos os profetas do rei’. "Disse o Senhor: ‘Você conseguirá enganá-lo; vá e engane-o’.
22 Mika tubaka dyaka: «Ntangu yayi, Yave me tula mpeve ya luvunu na bayinwa ya mimbikudi ya nge nyonso. Ya tsyelika, Yave me baka lukanu ya kufidisa nge mambu ya yimbi!»
22 "E o Senhor pôs um espírito mentiroso na boca destes seus profetas. O Senhor decretou a sua desgraça".
23 Sidekya, mwana ya Kenaana, belamaka na Mika mpe bulaka yandi mbata na dibundi na kutuba: «Wapi mutindu mpeve ya Yave me basika na munu samu na kwiza tuba na nge?»
23 Então Zedequias, filho de Quenaaná, aproximou-se, deu um tapa no rosto de Micaías e perguntou: "Por qual caminho foi o espírito da parte do Senhor, quando saiu de mim para falar a você? "
24 Mika vutulaka: «Ee! Nge ke zaba yawu kilumbu yina nge ke banda na kwendaka kota kivinga ni kivinga samu na kubumbama.»
24 Micaías respondeu: "Você descobrirá no dia em que estiver se escondendo de quarto em quarto".
25 Kaka na ntangu yina, ntinu ya Isayeli tubaka: «Beno kanga Mika samu na kunata yandi na sika ya Amone, mfumu ya mbanza mpe na sika Yowase, mwana ya ntinu.»
25 O rei de Israel então ordenou: "Enviem Micaías de volta a Amom, o governador da cidade, e a Joás, filho do rei,
26 Nge ke tuba na bawu ntinu me tuba mutindu yayi: «Beno tula muntu yayi na boloko, beno ke pesa yandi kaka mwa dimpa ya kuyuma na mwa maza ya kunwa tii ntangu yina mu ke vutuka na manima ya kununga mvita.»
26 e digam: Assim diz o rei: Ponham este homem na prisão a pão e água, até que eu volte em segurança".
27 Mika tubaka: «Beto ke tala, kana nge vutuka na kati ya kununga, yawu zola kutuba ti Yave tubaka ve na yinwa ya munu.» Yandi tubaka dyaka: «Bantu nyonso, beno kuwa munu.»
27 Micaías declarou: "Se você de fato voltar em segurança, o Senhor não falou por meu intermédio". E acrescentou: "Ouçam o que estou dizendo, todos vocês! "
28 Ntinu ya Isayeli mpe Yosafate, ntinu ya Yuda, bawu kwendaka nwanisa bantu ya mbanza Lamote ya Ngalaade
28 Então o rei de Israel e Josafá, rei de Judá, foram atacar Ramote-Gileade.
29 Ntinu ya Isayeli tubaka na Yosafate: «Mu ke soba mvwatulu samu ti bantu kuzaba munu ve, samu na kukwenda na mvita. Kasi nge, lwata kinkuti ya nge ya kintinu. Akabe sobaka mvwatulu samu ti bantu kuzaba yandi ve mpe yandi kwendaka na mvita.»
29 E o rei de Israel disse a Josafá: "Entrarei disfarçado em combate, mas tu, usa as tuas vestes reais". O rei de Israel disfarçou-se, e ambos foram para o combate.
30 Ntinu ya Alame pesaka ntumunu yayi na bamfumu ya binwani yina ke nataka bapusu-pusu ya mvita yandi tubaka: «Beno nwanisa ata muntu ya nkaka ve, kaka ntinu ya Isayeli.»
30 O rei da Síria havia ordenado a seus chefes dos carros de guerra: "Não lutem contra ninguém, seja soldado seja oficial, senão contra o rei de Israel".
31 Ntangu bamfumu ya binwani, bayina ke nataka bapusu-pusu ya mvita, talaka Yosafate bawu tubaka: «Ya tsyelika, yandi yayi, ni ntinu ya Isayeli.» Bawu landaka yandi samu na kunwanisa yandi, kasi Yosafate bandaka na kulooka. Yave kimisaka bambeni ya yandi ntama.
31 Quando os chefes dos carros viram Josafá, pensaram: "É o rei de Israel", e o cercaram para atacá-lo, mas Josafá clamou, e o Senhor o ajudou. Deus os afastou dele,
32 Na yina, bamfumu yango ya binwani bakulaka ti ya vwandaka ve ntinu ya Isayeli mpe bawu bikaka na kulanda yandi.
32 pois, quando os comandantes dos carros viram que não era o rei de Israel, deixaram de persegui-lo.
33 Na manima, kinwani mosi ya yinsi ya Alame kubulaka na munani ya yandi kaka mutindu yina. Dyonga ya yandi kwendaka kota ntinu ya Isayeli na kati-kati ya mwa bima ya kinwanunu yina ke kebaka ntulu. Na yina, ntinu tubaka na kinati pusu-pusu ya yandi ya mvita: «Baluka mpe basisa munu na kisika yayi ya mvita samu ti mu me lwala.»
33 De repente, um soldado disparou seu arco ao acaso, e atingiu o rei de Israel entre os encaixes da sua armadura. Então o rei disse ao condutor do seu carro: "Tire-me do combate. Fui ferido! "
34 Kasi kilumbu yina, mvita vwandaka ngolo mingi mpe ntinu vwandaka kaka na kati ya pusu-pusu ya yandi ya mvita na kisika yina vwandaka talasana na binwani ya Alame tii na nkokila. Na nkokila ya kilumbu yina, yandi kufwaka na ntangu yina ntangu ke dyamaka.
34 A batalha foi violenta durante todo o dia, e assim, o rei de Israel teve que enfrentar os arameus em pé no seu carro, até à tarde. E, ao pôr-do-sol, ele morreu.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Crônicas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.