1 Samuel 17
mkw (MKW) vs NAA
1 Ba-Filiseti yonzikaka binwani ya bawu samu na kukwenda na muzingu. Bawu yonzamaka na mbanza Soko, na yinsi ya Yuda. Bawu yidikaka kivwandu ya bawu na Efese-Damime, na kati-kati ya mbanza Soko na mbanza Azeka.
1 Os filisteus reuniram as suas tropas para a guerra em Socó, que fica em Judá. Eles acamparam entre Socó e Azeca, em Efes-Damim.
2 Sawule na bantu ya Isayeli yonzamaka. Bawu salaka kivwandu ya bawu na mudimba ya Telembente. Bawu yilamaka na mulonga samu na kunwanisa ba-Filiseti.
2 Saul e os homens de Israel se reuniram e acamparam no vale de Elá, e ali ordenaram a batalha contra os filisteus.
3 Ba-Filiseti vwandaka na mongo mosi mpe bantu ya Isayeli vwandaka na mongo ya nkaka. Mudimba vwandaka na kati-kati ya bawu.
3 Os filisteus estavam num monte e os israelitas estavam no outro monte, ficando o vale no meio deles.
4 Muntu mosi ya ngolo basikaka na mukangu ya ba-Filiseti. Nkumbu ya yandi vwandaka Ngolyate. Yandi vwandaka muntu ya mbanza Ngate. Mutela ya yandi vwandaka keba ve Bakude sambanu mpe Epane mosi.
4 Então do arraial dos filisteus saiu um guerreiro chamado Golias. Ele era da cidade de Gate e tinha quase três metros de altura.
5 Yandi vwandaka na yimpu ya kisengo ya mbwaki na yintu. Yandi lwataka kinkuti ya makalu ya kisengo ya mbwaki, yina ke kebaka nzutu. Yawu vwandaka ya Basekele mafunda tanu (5 000).
5 Trazia na cabeça um capacete de bronze e vestia uma couraça de escamas de bronze, que pesava uns sessenta quilos.
6 Na makulu, yandi lwataka bima ya bisengo ya mbwaki, yina ke kebaka makulu. Yandi vwandaka na dyonga ya kisengo ya mbwaki na mukongo.
6 Trazia caneleiras de bronze nas pernas e um dardo de bronze sobre os ombros.
7 Yinti ya dyonga ya yandi vwandaka nene mutindu yinti yina bisadi-balele ke sadilaka. Nsongi ya dyonga ya yandi ya kisengo vwandaka na dema ya Basekele bankama sambanu (600). Kinati ya kinwanunu ya nene, yina ke kebaka ntulu, vwandaka tambula na mantwala ya yandi.
7 A haste da sua lança era como o eixo do tecelão, e a ponta da sua lança era de ferro e pesava mais de sete quilos. E diante dele ia o escudeiro.
8 Ngolyate telamaka yandi mpe lookaka na sika ya binwani ya Isayeli. Yandi tubaka na bawu: «Beno me telama samu na kunwana! Munu, mu kele ve mu-Filiseti? Mpe beno, beno kele ve bandongo ya Sawule? Beno soola muntu mosi na kati ya beno mpe yandi kwiza na mantwala ya munu!
8 Golias parou e gritou para as tropas de Israel: — Para que vocês saíram para formar a linha de batalha? Não sou eu filisteu, e vocês, servos de Saul? Escolham entre vocês um homem que venha lutar comigo.
9 Kana yandi me lutila munu ngolo ya kunwana mpe kana yandi me nunga munu, beto ke vwanda bandongo ya beno. Kasi, kana mu me lutila yandi ngolo mpe mu me nunga yandi, beno ke kuma bandongo ya beto, mpe beno ke sadila beto.»
9 Se ele puder lutar comigo e me matar, seremos servos de vocês. Mas, se eu o vencer e o matar, vocês serão nossos servos e nos servirão.
10 Mu-Filiseti yango tubaka dyaka: «Munu, bubu yayi, mu me sala ntembe na mikangu ya Isayeli: beno pesa munu muntu mosi, mu ke nwana na yandi!».
10 E o filisteu continuou: — Hoje eu desafio as tropas de Israel. Deem-me um homem, para que lute comigo.
11 Ntangu Sawule mpe Isayeli nyonso kuwaka mambu yina tubaka mu-Filiseti, ngolo manisaka bawu mpe bawu kumaka na boma mingi.
11 Quando Saul e todo o Israel ouviram estas palavras do filisteu, ficaram assustados e com muito medo.
12 Davidi vwandaka mwana ya Yisayi, muntu ya dikanda ya Efalata, na mbanza Betelemi, na ntoto ya Yuda. Yisayi vwandaka na bana nana ya babakala. Na ntangu ya Sawule, yandi vwandaka me nuna.
12 Davi era filho daquele efrateu de Belém de Judá cujo nome era Jessé e que tinha oito filhos. Nos dias de Saul, Jessé já era bastante idoso entre os homens.
13 Bana tatu ya ntete ya Yisayi kwendaka nwana mvita na Sawule. Nkumbu ya mwana ya ntete Elyabe, nkumbu ya mwana ya zole Abinadabe mpe nkumbu ya mwana ya tatu Sama.
13 Os três filhos mais velhos de Jessé tinham ido com Saul para a guerra. Esses três, que tinham ido para a guerra, se chamavam Eliabe, que era o primogênito; Abinadabe, que era o segundo; e Samá, que era o terceiro.
14 Ni Davidi vwandaka mwana-nsuka ya bawu. Bayaya ya yandi tatu kwendaka nwana na Sawule.
14 Davi era o mais moço; só os três mais velhos seguiram Saul.
15 Davidi vwandaka kwenda na sika ya Sawule mpe yandi vwandaka vutuka kuna na Betelemi, samu na kudikila mameme ya tata ya yandi.
15 Davi, porém, ia a Saul e voltava, para apascentar as ovelhas de seu pai, em Belém.
16 Ngolyate vwandaka na kifu ya kwendaka talana, suka na nkokila, na mantwala ya binwani ya Isayeli. Yandi salaka mutindu yina bilumbu makumi yiya.
16 O filisteu vinha de manhã e de tarde, apresentando-se durante quarenta dias.
17 Yisayi tubaka na mwana ya yandi Davidi: «Baka Efa yayi ya bambuma ya kukalinga samu na bayaya ya nge mpe mampa kumi yayi. Kwenda pesa yawu na mbangu nyonso na bayaya ya nge, na kisika ya binwani ya Isayeli.
17 Jessé disse a Davi, seu filho: — Peço que você leve para os seus irmãos uma medida deste trigo tostado e estes dez pães. Corra e leve isso para os seus irmãos, no acampamento.
18 Nata mpe ba folomaze kumi yayi na mfumu ya kikunku ya bawu. Tala kana bayaya ya nge kele mbote mpe natina munu kidimbu yina ke lakisa ti bawu kele mbote.
18 Porém estes dez queijos, leve-os para o comandante de mil. Veja como os seus irmãos estão passando e traga uma prova de que estão bem.
19 Bawu kele na Sawule mpe na bantu nyonso ya Isayeli, kuna na mudimba ya Telembente, samu na kunwanisa ba-Filiseti.»
19 Saul, eles e todos os homens de Israel estão no vale de Elá, lutando contra os filisteus.
20 Na suka-suka, Davidi vumbukaka. Yandi bikaka mameme na sika ya mukengi mosi. Yandi bakaka mufuna ya yandi mpe yandi kwendaka mutindu Yisayi pesaka yandi ntumunu. Ntangu yandi kumaka na kisika yina bawu vwandaka, nkonga ya binwani bandaka na kukwenda na kunwana, mpe bawu vwandaka sala milolo ya mvita.
20 No dia seguinte, Davi se levantou de madrugada, deixou as ovelhas com um guarda, carregou o que havia sido preparado e partiu, como Jessé lhe havia ordenado. Chegou ao acampamento quando as tropas estavam saindo para colocar-se em ordem de combate e, aos gritos, chamavam para a batalha.
21 Binwani ya Isayeli na binwani ya ba-Filiseti salaka milonga yina vwandaka talasana.
21 Os israelitas e filisteus se puseram em ordem, fileira contra fileira.
22 Davidi bikaka mufuna ya yandi na maboko ya muntu yina vwandaka keba bima ya binwani. Yandi kwendaka na mbangu nyonso na kisika yina vwandaka muzingu. Kaka na ntangu yina yandi kumaka, yandi yufulaka bayaya ya yandi kana bawu vwandaka mbote.
22 Davi deixou o que havia trazido aos cuidados do guarda da bagagem e correu para a batalha. Quando chegou lá, perguntou a seus irmãos se estavam bem.
23 Ntangu yandi vwandaka zonza na bawu, kinwani ya ngolo, na nkumbu Ngolyate, basikaka na mulonga ya ba-Filiseti. Ya vwandaka mu-Filiseti ya mbanza Ngate. Ngolyate zonzaka dyaka mambu yina yandi vwandaka zonza bantangu nyonso mpe Davidi kuwaka yandi.
23 Enquanto Davi ainda falava com eles, eis que vinha subindo do exército dos filisteus o guerreiro, cujo nome era Golias, o filisteu de Gate. E falou as mesmas coisas que havia falado anteriormente. E Davi escutou.
24 Ntangu bantu nyonso ya Isayeli talaka Ngolyate, bawu kumaka na boma mingi mpe bawu vutukaka manima.
24 Todos os israelitas, vendo aquele homem, fugiam dele, com muito medo.
25 Bantu ya Isayeli vwandaka zonza: «Beno me tala muntu yayi ke na kukwiza? Yandi ke na kukwiza samu na kusala ntembe na Isayeli. Muntu yina ke kufwa yandi, ntinu ke pesa yandi bimvwama mingi. Yandi ke kwelisa yandi mwana ya yandi ya kento mpe dikanda ya yandi ke futa dyaka mpaku ve.»
25 E diziam uns aos outros: — Vocês viram aquele homem? Ele veio para afrontar Israel. O rei dará muitas riquezas para quem matar aquele homem. Também lhe dará a filha em casamento, e à casa de seu pai isentará de impostos em Israel.
26 Davidi yufulaka bantu yina vwandaka pene-pene na yandi: «Yinki ba ke sala na muntu yina ke kufwa mu-Filiseti yayi mpe ke katula Isayeli na nsoni? Mu-Filiseti yayi yina ba zengaka ve bubakala, nani yandi kele, na kusala ntembe na binwani ya Nzambi ya moyo?»
26 Então Davi perguntou aos homens que estavam perto dele: — O que será dado ao homem que matar esse filisteu e livrar Israel de tal afronta? Quem é esse filisteu incircunciso para afrontar os exércitos do Deus vivo?
27 Binwani zonzaka na Davidi mambu kaka mosi yina: «Tala mutindu ba ke sala samu na muntu yina ke kufwa yandi.»
27 E o povo lhe repetiu as mesmas palavras, dizendo: — É isso que será dado ao homem que o matar.
28 Elyabe, yaya ya Davidi, kuwaka mutindu Davidi vwandaka zonza na binwani. Elyabe dasukaka mpe tubaka: «Samu na yinki nge me kwiza kwaku? Na nani nge me bika mwa nkonga ya mameme yina na yinsi ya kuyuma? Munu mu zaba lunangu ya nge, na ntima ya nge ya yimbi. Nge me kwiza kaka samu nge tala mvita.»
28 Eliabe, o irmão mais velho, ouviu Davi falando com aqueles homens. Ele ficou irado com Davi e disse: — Por que você veio para cá? E com quem você deixou aquelas poucas ovelhas no deserto? Sei que você é presunçoso e mau. Você veio aqui só para ver a batalha.
29 Davidi vutulaka: «Yinki mu me sala? Kaka kuzonza mu me zonza.»
29 Davi respondeu: — O que foi que eu fiz agora? Apenas fiz uma pergunta.
30 Yandi bikaka yaya ya yandi kuna na kwenda zonza na kinwani ya nkaka. Yandi yufulaka mambu kaka mosi yina. Ba vutulaka na yandi mutindu na mbala ya ntete.
30 Então Davi se desviou dele na direção de outro e fez a mesma pergunta. E o povo lhe deu a mesma resposta de antes.
31 Binwani kuwaka mambu yina tubaka Davidi mpe bawu kumisaka yawu na Sawule. Na yina, Sawule tumisaka ba bokila yandi.
31 Alguns homens que tinham ouvido as palavras de Davi foram anunciá-las a Saul, que mandou chamar Davi.
32 Davidi tubaka na Sawule: «Ata muntu kulemba ve samu na mu-Filiseti yayi. Munu kisadi ya nge, mu ke kwenda nwanisa yandi.»
32 Davi disse a Saul: — Que ninguém desanime por causa dele. Este seu servo irá e lutará contra esse filisteu.
33 Sawule vutulaka na Davidi: «Ve! Nge ke lenda ve na kwenda telama na mantwala ya mu-Filiseti yayi, samu na kunwana na yandi. Nge kele kaka ntwenya. Kasi yandi kele muntu ya bamvita kubanda buntwenya ya yandi.»
33 Porém Saul disse a Davi: — Você não poderá ir contra esse filisteu para lutar contra ele. Você ainda é jovem, e ele é guerreiro desde a sua mocidade.
34 Davidi tubaka na Sawule: «Kisadi ya nge vwandaka muvungi ya mameme na sika ya tata ya yandi. Ntangu nkosi to uluse vwandaka kwiza bwila dimeme na kunata yawu ntama na nkonga ya mameme, Uluse|alt="L’ours" src="lb00048b.tif" size="col" loc="1 Sam 17.34" copy="Louise Bass" ref="17.34"
34 Davi respondeu: — Este seu servo apascentava as ovelhas do pai. Quando vinha um leão ou um urso e levava um cordeiro do rebanho,
35 mu vwandaka landa yawu, kubula yawu mpe kubotola dimeme yango na yinwa ya yawu. Ntangu yawu vwandaka nwanisa munu, mu vwandaka simba yawu na mika ya laka. Mu vwandaka bula yawu mpe kufwa yawu.
35 eu saía atrás dele, batia nele e livrava o cordeiro da sua boca. Se ele se levantava contra mim, eu o agarrava pela barba e o golpeava até matá-lo.
36 Ni mutindu yina mu vwandaka kufwa nkosi mpe uluse. Mu-Filiseti yayi, yina ba zengaka ve bubakala, ke vwanda mutindu mosi na bibulu yina, samu ti yandi me sala ntembe na binwani ya Nzambi ya moyo.»
36 Este seu servo matou tanto o leão como o urso. Este filisteu incircunciso será como um deles, porque afrontou os exércitos do Deus vivo.
37 Davidi tubaka: «Yave, yina kuulaka munu na maboko ya nkosi mpe na maboko ya uluse, ni yandi ke kuula munu na maboko ya mu-Filiseti yayi.» Sawule tubaka na Davidi: «Kwenda mpe bika ti Yave kuvwanda na nge.»
37 E Davi continuou: — O Então Saul disse a Davi: — Vá, e que o
38 Sawule lwatisaka Davidi bikunti ya yandi ya mvita. Yandi tulaka na yintu ya yandi yimpu ya kisengo ya mbwaki mpe yandi lwatisaka yandi kinkuti ya kisengo yina ke kebaka ntulu.Kinwanunu yina ke kebaka ntulu|alt="La cuirasse" src="Cuirasse Gordon gt00127.tif" size="col" loc="1 Sam 17.38" copy="Gordon Thompson" ref="17.38"
38 Saul vestiu Davi com a sua própria armadura, pôs um capacete de bronze na cabeça dele, e o vestiu com uma couraça.
39 Davidi tulaka mbele ya mvita ya Sawule na singa ya luketo, na zulu ya bilele ya yandi. Yandi mekaka na kutambula, kasi yandi lendaka ve, samu ti yandi mesanaka ve. Davidi tubaka na Sawule: «Mu ke lenda ve na kutambula na bima nyonso yayi, samu ti mu me mesana ve.» Davidi katulaka yawu.
39 Davi cingiu a espada sobre a armadura e tentou andar, pois jamais a havia usado. Então Davi disse a Saul: — Não posso andar com isto, porque nunca o usei. E Davi tirou aquilo de sobre si.
40 Yandi bakaka yinti ya yandi, mpe yandi soolaka na kisika yina ke lutilaka maza matadi tanu yina vwandaka na lengo-lengo. Yandi tulaka matadi yango na nkutu ya yandi ya muvungi. Yandi simbaka kizukumununu ya matadi na diboko mpe yandi kwendaka na mantwala ya Ngolyate.
40 Pegou o seu cajado na mão, escolheu cinco pedras lisas do ribeiro, e as pôs no alforje de pastor, que trazia consigo. E, com a sua funda na mão, foi na direção do filisteu.
41 Mu-Filiseti belamaka fyoti-fyoti na sika ya Davidi. Kinati ya kinwanunu ya nene, yina ke kebaka ntulu, vwandaka na mantwala ya yandi.
41 O filisteu também vinha caminhando e se aproximava de Davi, tendo à frente dele o seu escudeiro.
42 Ntangu mu-Filiseti talaka Davidi, yandi talaka yandi mutindu kima ya mpamba, kaka mwa mwana ya mbwaki, na kizizi ya kitoko.
42 O filisteu olhou e, vendo Davi, o desprezou, porque era apenas um moço ruivo e de boa aparência.
43 Mu-Filiseti tubaka na Davidi: «Mu kele yimbwa samu ti nge kwiza nwanisa munu na bayinti?» Mu-Filiseti singaka Davidi na nkumbu ya banzambi ya yandi.
43 O filisteu disse a Davi: — Será que eu sou um cachorro, para que você venha contra mim com pedaços de pau? E, pelos seus deuses, o filisteu amaldiçoou Davi.
44 Yandi tubaka na Davidi: «Kwiza awa, mu pesa nzutu ya nge na bandeke ya mazulu mpe na bibulu ya musitu.»
44 E disse mais a Davi: — Venha aqui, que eu darei a sua carne às aves dos céus e aos animais do campo.
45 Davidi vutulaka na mu-Filiseti: «Nge me kwiza na mbele ya mvita, na madyonga samu na kunwanisa munu. Kasi munu, mu me kwiza nwanisa nge na Nkumbu ya Yave, Nzambi ya Binwani, Nzambi ya bankonga ya binwani ya Isayeli, yina nge me sadila ntembe.
45 Davi, porém, disse ao filisteu: — Você vem contra mim com espada, com lança e com escudo. Eu, porém, vou contra você em nome do
46 Bubu yayi, Yave ke yekula nge na maboko ya munu. Mu ke kufwa nge mpe mu ke zenga nge yintu. Bubu yayi, mu ke pesa bamvumbi ya binwani ya ba-Filiseti na bandeke ya mazulu mpe na bibulu ya ntoto. Ntoto nyonso ke bakula ti Isayeli kele na Nzambi.
46 Hoje mesmo o Senhor entregará você nas minhas mãos. Eu o matarei, cortarei a sua cabeça e hoje mesmo darei os cadáveres do arraial dos filisteus às aves dos céus e às feras da terra. E toda a terra saberá que há Deus em Israel.
47 Bantu nyonso yayi ke bakula ti Yave ke nungisaka ve na bambele ya mvita mpe na madyonga. Kasi Yave, kele mfumu ya mvita, mpe yandi ke yekula beno na maboko ya beto.»
47 Toda esta multidão saberá que o Senhor salva, não com espada, nem com lança. Porque do Senhor é a guerra, e ele entregará todos vocês nas nossas mãos.
48 Ntangu mu-Filiseti vwandaka kwenda pene-pene na Davidi, Davidi mpe kimaka na mbangu nyonso na kwenda bwabana yandi.
48 E aconteceu que, quando o filisteu se levantou e começou a se aproximar de Davi, este se apressou e, deixando as suas fileiras, correu de encontro ao filisteu.
49 Davidi kotisaka diboko na nkutu ya yandi na kubaka ditadi. Yandi zukumunaka yawu na kizukumununu ya yandi ya matadi. Ditadi yango kuzwaka mu-Filiseti na mbunzu mpe kotaka yandi. Mu-Filiseti kubwaka kizizi na ntoto.
49 Davi meteu a mão no alforje, tirou dali uma pedra e, com a sua funda, a atirou contra o filisteu, atingindo-o na testa. A pedra se encravou na testa, e ele caiu com o rosto no chão.
50 Na yina, kaka na kizukumununu mpe ditadi, Davidi lutilaka mu-Filiseti na ngolo. Yandi kufwaka mu-Filiseti ata mbele ya mvita na maboko.
50 Assim Davi derrotou o filisteu, com uma funda e com uma pedra. Ele o derrubou e o matou. Não havia nenhuma espada na mão de Davi.
51 Davidi kimaka mpe kwendaka telama pene-pene ya mu-Filiseti. Yandi bakaka mbele ya mvita ya mu-Filiseti. Yandi basisaka yawu na nkutu ya yawu. Yandi kufwaka mu-Filiseti mpe zengaka yintu ya yandi na mbele yango ya mvita. Ntangu ba-Filiseti talaka ti kinwani ya bawu ya ngolo me kufwa, bawu kimaka ya bawu.
51 Por isso, Davi correu e, lançando-se sobre o filisteu, pegou a espada dele, tirou-a da bainha e o matou, cortando com ela a cabeça dele. Quando os filisteus viram que o seu herói estava morto, fugiram.
52 Binwani ya Isayeli na bantu ya Yuda telamaka na kusala milolo. Bawu landaka ba-Filiseti tii na nkotolo ya mudimba mpe tii na myelo ya mbanza Ekelone. Bamvumbi ya ba-Filiseti fulukaka na nzila ya Saalayime tii na mbanza Ngate mpe tii na mbanza Ekelone.
52 Então os homens de Israel e Judá se levantaram, deram um grito e perseguiram os filisteus até Gate e até os portões de Ecrom. E os filisteus caíram feridos pelo caminho, de Saaraim até Gate e até Ecrom.
53 Na manima ya kulanda ba-Filiseti na kibakala nyonso, bana ya Isayeli vutukaka. Bawu botolaka bima nyonso yina vwandaka na kisika ya binwani ya ba-Filiseti.
53 Então os filhos de Israel voltaram da perseguição aos filisteus e saquearam os acampamentos deles.
54 Davidi bakaka yintu ya mu-Filiseti mpe yandi nataka yawu na Yelusalemi. Yandi tulaka binwanunu ya mu-Filiseti na yinzo ya lele ya yandi mosi Davidi.
54 Davi pegou a cabeça do filisteu e a levou para Jerusalém. Porém as armas dele Davi colocou em sua própria tenda.
55 Ntangu Sawule talaka Davidi na kwenda kunwanisa mu-Filiseti, Sawule yufulaka Abinele, kuluntu ya binwani: «Abinele, yayi mwana ya nani?» Abenele vutulaka: «Ya tsyelika, ntinu, mu zaba ve.»
55 Quando Saul viu Davi saindo para encontrar-se com o filisteu, perguntou a Abner, o comandante do exército: — Abner, aquele jovem é filho de quem? Abner respondeu: — Juro pela sua vida, ó rei, que não sei.
56 Ntinu tubaka: «Kwenda yufula na kuzaba, ditoko yayi kele mwana ya nani.»
56 E o rei disse: — Então pergunte de quem esse jovem é filho.
57 Ntangu Davidi vutukaka na manima ya kufwa mu-Filiseti, Abinele bakaka yandi samu na kunata yandi na mantwala ya Sawule. Davidi vwandaka na yintu ya mu-Filiseti na maboko.
57 Quando Davi voltou, depois de matar o filisteu, Abner o tomou e o levou à presença de Saul. Davi ainda trazia na mão a cabeça do filisteu.
58 Sawule tubaka na yandi: «Mwana ya munu, nge ke mwana ya nani?» Davidi vutulaka: «Mu kele mwana ya kisadi ya nge Yisayi, muntu ya Betelemi.»
58 Então Saul lhe perguntou: — Meu jovem, de quem você é filho? Davi respondeu: — Sou filho de seu servo Jessé, o belemita.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Samuel 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.