Atos 13

El Nuevo Testamento en el Mixteco de Ayutla (MIY) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Te̱ te̱i̱n ne̱ nduuꞌ kuenta Jesús ñu̱u̱ Antioquía ndii, ni̱ yoo̱ te̱ kaꞌán tiakú tu̱ꞌu̱n Ndiosí, te̱ ni̱ yoo̱ tu̱ te̱ sanakuachiꞌ a̱. Te̱ ja̱a̱nꞌ ndii, i̱i̱n ra̱ nduuꞌ Bernabé, te̱ i̱nga̱ ra̱ na̱niꞌ Simón, te̱ kaꞌán tu̱ ne̱ yivi̱ꞌ te̱ tu̱unꞌ xiinꞌ ra̱, te̱ i̱nga̱ ka̱ ra̱ na̱niꞌ Lucio, te̱ ñu̱u̱ Cirene, te̱ i̱nga̱ ka̱ ra̱ na̱niꞌ Manaén, te̱ ni̱ xa̱ꞌnu̱ ingaꞌ xiinꞌ Herodes, te̱ i̱nga̱ ka̱ ra̱ nduuꞌ Saulo.
1 Havia na igreja de Antioquia profetas e mestres: Barnabé, Simeão, por sobrenome Níger, Lúcio de Cirene, Manaém, colaço de Herodes, o tetrarca, e Saulo.
2 Untaꞌ kii̱ꞌ ni̱ yoo̱ ndi̱ti̱a̱ ne̱ ja̱a̱nꞌ, te̱ xakaꞌnuꞌ tu̱ ni̱a̱ xto̱ꞌo̱ e̱ꞌ Ndiosí ndii, ni̱ kaꞌa̱n Espíritu Santo xiinꞌ ni̱a̱ ndii:
2 E, servindo eles ao Senhor e jejuando, disse o Espírito Santo: Separai-me, agora, Barnabé e Saulo para a obra a que os tenho chamado.
3 Te̱ kii̱ꞌ ndi̱ꞌi̱ ni̱ yoo̱ ndi̱ti̱a̱ ne̱ ja̱a̱nꞌ, te̱ ni̱ kaꞌa̱n tu̱ ni̱a̱ xiinꞌ Ndiosí ndii, ni̱ tondi̱a̱ nda̱ꞌaꞌ ni̱a̱ uvi̱ sa̱aꞌ te̱ ja̱a̱nꞌ kaꞌán ni̱a̱ xiinꞌ Ndiosí xaꞌa̱ꞌ ra̱. Ndi̱ꞌi̱ ja̱a̱nꞌ, te̱ ni̱ nde̱iꞌ ña̱ꞌaꞌ ni̱a̱.
3 Então, jejuando, e orando, e impondo sobre eles as mãos, os despediram.
4 Sa̱kanꞌ na kuiiꞌ ni̱ ti̱a̱nu̱ꞌ ña̱ꞌaꞌ Espíritu Santo, te̱ ni̱ na̱kaa̱ꞌ ra̱ ñu̱u̱ Seleucia, te̱ i̱kanꞌ ni̱ ko̱ꞌni̱ ra̱ tundo̱oꞌ, te̱ kuaꞌa̱n ra̱ nde̱e̱ nuu̱ꞌ ñu̱ꞌuꞌ ña̱ naá i̱ꞌnu̱ ña̱ naniꞌ Chipre.
4 Enviados, pois, pelo Espírito Santo, desceram a Selêucia e dali navegaram para Chipre.
5 Te̱ kii̱ꞌ ni̱ xaa̱ ra̱ ñu̱u̱ Salamina, ña̱ kanduꞌu̱ꞌ miiꞌ xaá tundo̱oꞌ ja̱a̱nꞌ ndii, ni̱ kaꞌa̱n ndo̱so̱ꞌ ra̱ tu̱ꞌu̱n Ndiosí ti̱xi̱n kiꞌinꞌ vi̱ꞌe̱ miiꞌ nakayá ne̱ judío. Te̱ ni̱ xika̱ tu̱ Juan chindieeꞌ ña̱ꞌaꞌ ra̱.
5 Chegados a Salamina, anunciavam a palavra de Deus nas sinagogas judaicas; tinham também João como auxiliar.
6 Te̱ kii̱ꞌ ndi̱ꞌi̱ ni̱ xi̱nuꞌni̱ ra̱ ka̱niiꞌ nuu̱ꞌ ñu̱ꞌuꞌ Chipre, ña̱ naá i̱ꞌnu̱ ja̱a̱nꞌ ndii, ni̱ xaa̱ ra̱ nde̱e̱ ñu̱u̱ Pafos. Te̱ i̱kanꞌ ni̱ xi̱ni̱ taꞌanꞌ ra̱ xiinꞌ i̱i̱n te̱ tu̱ꞌva̱, te̱ na̱niꞌ Barjesús. Te̱ ja̱a̱nꞌ ndii, i̱i̱n te̱ judío, te̱ kaꞌán tiakú tu̱n vixi̱, nduuꞌ ra̱.
6 Havendo atravessado toda a ilha até Pafos, encontraram certo judeu, mágico, falso profeta, de nome Barjesus,
7 Te̱ nduꞌu̱ꞌ ra̱ vi̱ꞌe̱ i̱i̱n te̱ xaꞌndia chuunꞌ, te̱ na̱niꞌ Sergio Paulo. Sergio ja̱a̱nꞌ ndii, i̱i̱n te̱ kuuꞌ kaxiꞌ va̱ nduuꞌ ra̱, te̱ ni̱ kuni̱ va̱ ra̱ ku̱ni̱ so̱ꞌo̱ ra̱ tu̱ꞌu̱n Ndiosí, sa̱kanꞌ na ni̱ ka̱na̱ ra̱ Bernabé xiinꞌ Saulo.
7 o qual estava com o procônsul Sérgio Paulo, que era homem inteligente. Este, tendo chamado Barnabé e Saulo, diligenciava para ouvir a palavra de Deus.
8 (Te̱ Elimas naniꞌ te̱ tu̱ꞌva̱ ja̱a̱nꞌ tu̱ꞌu̱n griego.) Te̱ ni̱ xika̱ ra̱ na̱ka̱si̱ ra̱ Bernabé xiinꞌ Saulo, sa̱kanꞌ ña̱ nï̱ kuni̱ ra̱ ña̱ kui̱ni̱ te̱ xaꞌndia chuunꞌ ja̱a̱nꞌ ku̱ni̱ ra̱ Jesús.
8 Mas opunha-se-lhes Elimas, o mágico (porque assim se interpreta o seu nome), procurando afastar da fé o procônsul.
9 Te̱ Saulo, te̱ na̱niꞌ tu̱ Pablo ndii, chituꞌ nimá ra̱ xiinꞌ Espíritu Santo. Te̱ ni̱ xi̱to̱ ndiꞌe̱ꞌ ra̱ te̱ tu̱ꞌva̱ ja̱a̱nꞌ.
9 Todavia, Saulo, também chamado Paulo, cheio do Espírito Santo, fixando nele os olhos, disse:
10 Te̱ ni̱ kaꞌa̱n ra̱ xiinꞌ te̱ ja̱a̱nꞌ ndii:
10 Ó filho do diabo, cheio de todo o engano e de toda a malícia, inimigo de toda a justiça, não cessarás de perverter os retos caminhos do Senhor?
11 Te̱ vi̱ti̱n ndii, ka̱ni̱ xto̱ꞌo̱ e̱ꞌ Ndiosí yoꞌó, te̱ na̱ndu̱u̱ u̱nꞌ te̱ kuiꞌe nuu̱ꞌ, te̱ ni̱ nde̱e̱ ñu̱ꞌu̱ kü̱vi̱ ku̱ni̱ ka̱ u̱nꞌ ndiaꞌviꞌ kivi̱ꞌ ―ni̱ kachi̱ Pablo.
11 Pois, agora, eis aí está sobre ti a mão do Senhor, e ficarás cego, não vendo o sol por algum tempo. No mesmo instante, caiu sobre ele névoa e escuridade, e, andando à roda, procurava quem o guiasse pela mão.
12 Sa̱kanꞌ na kuiiꞌ, kii̱ꞌ ni̱ xi̱ni̱ te̱ xaꞌndia chuunꞌ ja̱a̱nꞌ ña̱ ni̱ yoo̱ ja̱a̱nꞌ ndii, ni̱ i̱ni̱ ra̱ xi̱ni̱ ra̱ xto̱ꞌo̱ e̱ꞌ, te̱ nandani̱ va̱ ra̱ xaꞌa̱ꞌ ña̱ ni̱ sa̱niaꞌá Pablo ja̱a̱nꞌ.
12 Então, o procônsul, vendo o que sucedera, creu, maravilhado com a doutrina do Senhor.
13 Te̱ Pablo xiinꞌ i̱nga̱ te̱ kuaꞌa̱n xiinꞌ ra̱ ndii, ni̱ ko̱ꞌni̱ ra̱ tundo̱oꞌ ñu̱u̱ Pafos ja̱a̱nꞌ, te̱ kuaꞌa̱n ra̱ nde̱e̱ ñu̱u̱ Perge, ña̱ naá nuu̱ꞌ ñu̱ꞌuꞌ Panfilia. Ndisu̱ kii̱ꞌ ni̱ xa̱a̱ ra̱ ñu̱u̱ Perge ja̱a̱nꞌ ndii, ni̱ na̱ko̱o̱ ña̱ꞌaꞌ Juan, te̱ ni̱ na̱ndi̱koꞌ ra̱ ñu̱u̱ Jerusalén.
13 E, navegando de Pafos, Paulo e seus companheiros dirigiram-se a Perge da Panfília. João, porém, apartando-se deles, voltou para Jerusalém.
14 Te̱ ñu̱u̱ Perge ja̱a̱nꞌ ni̱ ki̱e̱e̱ ra̱, te̱ ni̱ xa̱a̱ ra̱ ñu̱u̱ Antioquía, ña̱ naá nuu̱ꞌ ñu̱ꞌuꞌ Pisidia. Te̱ kivi̱ꞌ sábado, ña̱ xina̱ndiee̱ꞌ ne̱ judío ndii, ni̱ ko̱ꞌni̱ ra̱ xiinꞌ ni̱a̱ vi̱ꞌe̱ miiꞌ nakayá ni̱a̱, te̱ ni̱ xi̱ku̱ndiee̱ ra̱ i̱kanꞌ.
14 Mas eles, atravessando de Perge para a Antioquia da Pisídia, indo num sábado à sinagoga, assentaram-se.
15 Te̱ kii̱ꞌ ndi̱ꞌi̱ ni̱ ka̱ꞌvi̱ i̱i̱n te̱ yivi̱ꞌ tu̱ꞌu̱n nde̱iꞌ Ndiosí xiinꞌ ña̱ ni̱ ke̱ꞌi̱ te̱ ni̱ kaꞌa̱n tiakú tu̱ꞌu̱n a̱ ndii, ni̱ ti̱ꞌviꞌ te̱ kuuꞌ nu̱uꞌ xaꞌa̱ꞌ vi̱ꞌe̱ ja̱a̱nꞌ i̱i̱n te̱ yivi̱ꞌ, te̱ ni̱ kaꞌa̱n ra̱ xiinꞌ Pablo xiinꞌ Bernabé ndii:
15 Depois da leitura da lei e dos profetas, os chefes da sinagoga mandaram dizer-lhes: Irmãos, se tendes alguma palavra de exortação para o povo, dizei-a.
16 Sa̱kanꞌ te̱ ni̱ ndo̱ndi̱chi̱ Pablo, te̱ ni̱ ka̱ta̱ni̱ nda̱ꞌaꞌ ra̱ te̱ ko̱o̱ taxi̱nꞌ yu̱ꞌuꞌ ni̱a̱. Te̱ ni̱ kaꞌa̱n ra̱ ndii:
16 Paulo, levantando-se e fazendo com a mão sinal de silêncio, disse: Varões israelitas e vós outros que também temeis a Deus, ouvi.
17 Ndiosí yooꞌ, ne̱ vi̱ꞌe̱ Israel, ni̱ na̱ka̱xi̱n ne̱ i̱chiꞌ ya̱taꞌ e̱ꞌ, te̱ ni̱ xa̱kuaꞌa̱ꞌ xa̱va̱ꞌa̱ ña̱ꞌaꞌ a̱ kii̱ꞌ ni̱ nduu̱ ni̱a̱ ne̱ ndi̱va̱ꞌa̱ nuu̱ꞌ ñu̱ꞌuꞌ Egipto. Te̱ xiinꞌ ña̱ ndi̱e̱eꞌ a̱ ni̱ ta̱va̱ꞌ ña̱ꞌaꞌ a̱ nuu̱ꞌ ñu̱ꞌuꞌ Egipto ja̱a̱nꞌ.
17 O Deus deste povo de Israel escolheu nossos pais e exaltou o povo durante sua peregrinação na terra do Egito, donde os tirou com braço poderoso;
18 Te̱ niiꞌ uvi̱ xi̱ko̱ kuiya̱ ni̱ ku̱ndi̱e̱ni a̱ xaꞌa̱ꞌ ña̱ ni̱ xa̱a̱ ne̱ ja̱a̱nꞌ miiꞌ i̱chi kaaꞌ.
18 e suportou-lhes os maus costumes por cerca de quarenta anos no deserto;
19 Te̱ kii̱ꞌ ni̱ xkaꞌndi̱a̱ ña̱ ja̱a̱nꞌ ndii, ni̱ chi̱ndi̱e̱eꞌ Ndiosí ne̱ i̱chiꞌ ya̱taꞌ e̱ꞌ ja̱a̱nꞌ, te̱ ni̱ sa̱ndo̱ñuꞌuꞌ ni̱a̱ uxa̱ taꞌan nuu̱ꞌ ne̱ yivi̱ꞌ, ne̱ ni̱ ndiee̱ nuu̱ꞌ ñu̱ꞌuꞌ Canaán, te̱ ni̱ ta̱xi̱ a̱ ñu̱ꞌuꞌ ja̱a̱nꞌ ku̱ndu̱u̱ ña̱ꞌa̱ ne̱ i̱chiꞌ ya̱taꞌ e̱ꞌ ja̱a̱nꞌ.
19 e, havendo destruído sete nações na terra de Canaã, deu-lhes essa terra por herança,
20 Te̱ sa̱kuuꞌ ña̱ ja̱a̱nꞌ ni̱ xkaꞌndi̱a̱ yatinꞌ ku̱miꞌ ciento uvi̱ xi̱ko̱ uxi̱ kuiya̱.
20 vencidos cerca de quatrocentos e cinquenta anos. Depois disto, lhes deu juízes, até o profeta Samuel.
21 Ndi̱ꞌi̱ ja̱a̱nꞌ, te̱ ni̱ xika̱n ni̱a̱ i̱i̱n rey te̱ ka̱ꞌndi̱a̱ chuunꞌ nuu̱ꞌ ni̱a̱. Te̱ ni̱ na̱ka̱xi̱n Ndiosí Saúl, siꞌe̱ Cís, te̱ nduuꞌ si̱a̱niꞌ xikaꞌ Benjamín. Te̱ ni̱ xa̱ꞌndi̱a̱ chuunꞌ ra̱ uvi̱ xi̱ko̱ kuiya̱.
21 Então, eles pediram um rei, e Deus lhes deparou Saul, filho de Quis, da tribo de Benjamim, e isto pelo espaço de quarenta anos.
22 Te̱ kii̱ꞌ ndi̱ꞌi̱ ni̱ xta̱ꞌniꞌ ña̱ꞌaꞌ Ndiosí ndii, ni̱ sa̱kuisoꞌ chuunꞌ a̱ David, te̱ ku̱ndu̱u̱ ra̱ rey, te̱ ka̱ꞌndi̱a̱ chuunꞌ nuu̱ꞌ ni̱a̱. Te̱ ja̱a̱nꞌ nduuꞌ te̱ xa̱ ni̱ kaꞌa̱n a̱ xaꞌa̱ꞌ ndii: “Xa̱ ni̱ xi̱ni̱ i̱ ña̱ David, siꞌe̱ Isaí ndii, i̱i̱n te̱ xtani̱ va̱ nimá i̱ nduuꞌ ra̱, te̱ ja̱a̱nꞌ sa̱xinú sa̱kuuꞌ ña̱ kuní yuꞌu̱”, ni̱ kachi̱ a̱.
22 E, tendo tirado a este, levantou-lhes o rei Davi, do qual também, dando testemunho, disse: Achei Davi, filho de Jessé, homem segundo o meu coração, que fará toda a minha vontade.
23 ’Ni̱ ta̱xi̱ Ndiosí kuento a̱ ña̱ te̱i̱n si̱a̱niꞌ xikaꞌ David ja̱a̱nꞌ ke̱ta̱ i̱i̱n ña̱ sa̱kakú yooꞌ, ne̱ vi̱ꞌe̱ Israel, nuu̱ꞌ kua̱chi̱ e̱ꞌ, ña̱ ja̱a̱nꞌ nduuꞌ Jesús.
23 Da descendência deste, conforme a promessa, trouxe Deus a Israel o Salvador, que é Jesus,
24 Te̱ ña̱ kuní ka̱ ki̱xi̱n ña̱ ja̱a̱nꞌ ndii, ni̱ kaꞌa̱n ndo̱so̱ꞌ Juan nuu̱ꞌ sa̱kuuꞌ ne̱ vi̱ꞌe̱ e̱ꞌ Israel xaꞌa̱ꞌ ña̱ kuní a̱ na̱ma̱ ni̱a̱ nimá ni̱a̱ xaꞌa̱ꞌ kua̱chi̱ ña̱ xaaꞌ ni̱a̱, te̱ na̱ka̱ka̱ ni̱a̱ i̱chiꞌ Ndiosí, te̱ ku̱chi̱ ni̱a̱ kuenta a̱.
24 havendo João, primeiro, pregado a todo o povo de Israel, antes da manifestação dele, batismo de arrependimento.
25 Te̱ kii̱ꞌ xa̱ kuyatinꞌ sa̱xinú Juan ja̱a̱nꞌ chu̱u̱n nuu̱ꞌ ra̱ ndii, ni̱ kaꞌa̱n ra̱ ndii: “Süu̱ꞌ yuꞌu̱ nduuꞌ ña̱ sa̱kakú yooꞌ ja̱a̱nꞌ. Süu̱ꞌ ja̱a̱nꞌ ndii xata̱ꞌ i̱ kua̱xi̱ ña̱ ja̱a̱nꞌ. Te̱ yuꞌu̱ ndii, ni̱ nde̱e̱ vä̱ꞌa̱ i̱ ku̱ndu̱u̱ te̱ nda̱xinꞌ ndixa̱nꞌ kiꞌiꞌ a̱”, ni̱ kachi̱ ra̱.
25 Mas, ao completar João a sua carreira, dizia: Não sou quem supondes; mas após mim vem aquele de cujos pés não sou digno de desatar as sandálias.
26 ’Ña̱ni̱ taꞌanꞌ i̱, ne̱ nduuꞌ si̱a̱niꞌ xikaꞌ Abraham, xiinꞌ sa̱kuuꞌ ndoꞌó, ne̱ tukuꞌ, ne̱ xakaꞌnuꞌ Ndiosí ndii, tu̱ꞌu̱n va̱ꞌa̱ ña̱ kaꞌán xaꞌa̱ꞌ ña̱ sa̱kakú Ndiosí yoꞌoꞌ ndii, nuu̱ꞌ yooꞌ ni̱ ti̱ꞌviꞌ ña̱ꞌaꞌ a̱.
26 Irmãos, descendência de Abraão e vós outros os que temeis a Deus, a nós nos foi enviada a palavra desta salvação.
27 Kua̱chi̱ ndii, ne̱ ndieeꞌ ñu̱u̱ Jerusalén xiinꞌ te̱ xaꞌndia chuunꞌ nuu̱ꞌ ni̱a̱ ndii, nï̱ na̱ku̱ni̱ ni̱a̱ Jesús, ni̱ nde̱e̱ nï̱ ku̱nda̱ni̱ tu̱ ni̱a̱ ndee ña̱ kaꞌán ña̱ ni̱ kaꞌa̱n te̱ ni̱ kaꞌa̱n tiakú xaꞌa̱ꞌ a̱, ña̱ xi kaꞌviꞌ te̱ yivi̱ꞌ nuu̱ꞌ ni̱a̱ sa̱kuuꞌ kivi̱ꞌ sábado, ña̱ xina̱ndiee̱ꞌ ni̱a̱. Sa̱kanꞌ na kuiiꞌ ni̱ sa̱xinú ni̱a̱ ña̱ ni̱ kaꞌa̱n tiakú te̱ ja̱a̱nꞌ xaꞌa̱ꞌ a̱ kii̱ꞌ ni̱ ndoo̱ ni̱a̱ kuento ña̱ xataꞌa̱n ku̱vi̱ a̱.
27 Pois os que habitavam em Jerusalém e as suas autoridades, não conhecendo Jesus nem os ensinos dos profetas que se leem todos os sábados, quando o condenaram, cumpriram as profecias;
28 Tee̱ꞌ ndee kö̱o̱ꞌ nde̱e̱ i̱i̱n xaꞌa̱ꞌ ña̱ xataꞌa̱n ku̱vi̱ a̱ ndii, ni̱ kaꞌa̱n ni̱a̱ xiinꞌ Pilato, te̱ ni̱ kaꞌa̱n chuunꞌ ra̱ te̱ ka̱ꞌni̱ꞌ ña̱ꞌaꞌ te̱ xíinꞌ ra̱.
28 e, embora não achassem nenhuma causa de morte, pediram a Pilatos que ele fosse morto.
29 Te̱ kii̱ꞌ ni̱ sa̱xinú ni̱a̱ sa̱kuuꞌ ña̱ yoso̱ꞌ xaꞌa̱ꞌ ña̱ ja̱a̱nꞌ ndii, ni̱ sa̱nuuꞌ ra̱ ñu̱ꞌuꞌ ndeꞌi̱ a̱ nuu̱ꞌ krusín i̱tunꞌ, te̱ ni̱ chi̱naá ña̱ꞌaꞌ ra̱ yavi̱ ndi̱i̱.
29 Depois de cumprirem tudo o que a respeito dele estava escrito, tirando-o do madeiro, puseram-no em um túmulo.
30 Ndisu̱ Ndiosí ndii, ni̱ sa̱na̱tiaku ña̱ꞌaꞌ a̱.
30 Mas Deus o ressuscitou dentre os mortos;
31 Te̱ ña̱ ja̱a̱nꞌ ndii, kiꞌinꞌ kivi̱ꞌ ni̱ tuvi̱ a̱ nuu̱ꞌ ne̱ ni̱ ki̱e̱e̱ nde̱e̱ nuu̱ꞌ ñu̱ꞌuꞌ Galilea, te̱ ni̱ ka̱a̱ ni̱a̱ ñu̱u̱ Jerusalén xiinꞌ a̱. Te̱ ne̱ ja̱a̱nꞌ nduuꞌ tu̱ ne̱ ndieeꞌ yu̱ꞌuꞌ xaꞌa̱ꞌ a̱ vi̱ti̱n nuu̱ꞌ ne̱ yivi̱ꞌ.
31 e foi visto muitos dias pelos que, com ele, subiram da Galileia para Jerusalém, os quais são agora as suas testemunhas perante o povo.
32 ’Te̱ nduꞌu̱ ndii, kaꞌán ndo̱so̱ꞌ ndu̱ nuu̱ꞌ ndo̱ꞌ xaꞌa̱ꞌ tu̱ꞌu̱n va̱ꞌa̱ ña̱ kaꞌán xaꞌa̱ꞌ ña̱ ni̱ ta̱xi̱ Ndiosí kuento a̱ nuu̱ꞌ ne̱ xii̱ꞌ ya̱taꞌ e̱ꞌ,
32 Nós vos anunciamos o evangelho da promessa feita a nossos pais,
33 te̱ xa̱ ni̱ sa̱xinú xa̱chiꞌ a̱ ña̱ ja̱a̱nꞌ nuu̱ꞌ yooꞌ, ne̱ nduuꞌ si̱a̱niꞌ xikaꞌ ne̱ ja̱a̱nꞌ kii̱ꞌ ni̱ sa̱na̱tiaku a̱ Jesús. Naa yoso̱ꞌ a̱ nuu̱ꞌ tu̱tu̱ Salmos ña̱ uvi̱ miiꞌ kaꞌán a̱ ndii: “Siꞌe̱ i̱ nduuꞌ yoꞌó, kivi̱ꞌ vi̱ti̱n satuví i̱ ña̱ nduuꞌ i̱ yu̱vaꞌ u̱nꞌ”, kachi a̱.
33 como Deus a cumpriu plenamente a nós, seus filhos, ressuscitando a Jesus, como também está escrito no Salmo segundo: Tu és meu Filho, eu, hoje, te gerei.
34 Te̱ ni̱ sa̱na̱tiaku ña̱ꞌaꞌ a̱, te̱ kö̱o̱ꞌ kivi̱ꞌ ti̱viꞌ ñu̱ꞌuꞌ ndeꞌi̱ ña̱ ja̱a̱nꞌ naa ni̱ kaꞌa̱n ka̱ Ndiosí ndii: “Sa̱ñuꞌuꞌ xna̱ꞌa̱ i̱ ndoꞌó xiinꞌ ña̱ ni̱ ta̱xi̱ i̱ kuento i̱ xaꞌa̱ꞌ nuu̱ꞌ David”, kachi a̱.
34 E, que Deus o ressuscitou dentre os mortos para que jamais voltasse à corrupção, desta maneira o disse: E cumprirei a vosso favor as santas e fiéis promessas feitas a Davi.
35 Te̱ sa̱kanꞌ tu̱ yoso̱ꞌ a̱ i̱nga̱ Salmo miiꞌ kaꞌán a̱ ndii: “Tä̱xi̱ yoꞌó ti̱viꞌ ñu̱ꞌuꞌ ndeꞌi̱ te̱ nduuꞌ kuenta u̱nꞌ.” Sa̱kanꞌ kachi a̱.
35 Por isso, também diz em outro Salmo: Não permitirás que o teu Santo veja corrupção.
36 ’Va̱ꞌa̱, David ja̱a̱nꞌ, kii̱ꞌ ndi̱ꞌi̱ ni̱ xika̱ nu̱u̱ ra̱ nuu̱ꞌ ne̱ taꞌanꞌ ra̱ sa̱a̱ kuní Ndiosí ndii, ni̱ xiꞌi̱ ra̱, te̱ ni̱ chi̱naá ña̱ꞌaꞌ te̱ yivi̱ꞌ miiꞌ ñuꞌuꞌ ne̱ i̱chiꞌ ya̱taꞌ ra̱. Te̱ ni̱ ti̱viꞌ ñu̱ꞌuꞌ ndeꞌi̱ ra̱ ja̱a̱nꞌ.
36 Porque, na verdade, tendo Davi servido à sua própria geração, conforme o desígnio de Deus, adormeceu, foi para junto de seus pais e viu corrupção.
37 Ndisu̱ ña̱ ni̱ sa̱na̱tiaku Ndiosí ja̱a̱nꞌ ndii, nï̱ ti̱viꞌ ñu̱ꞌuꞌ ndeꞌi̱ a̱.
37 Porém aquele a quem Deus ressuscitou não viu corrupção.
38 ’Ndoꞌó, ne̱ taꞌanꞌ i̱, xaꞌa̱ꞌ ja̱a̱nꞌ na kuní a̱ ku̱nda̱ni̱ ndo̱ꞌ ña̱ kaꞌán ndo̱so̱ꞌ ndu̱ ña̱ nda̱ꞌaꞌ Jesús ja̱a̱nꞌ kui̱ti̱ꞌ kua̱xi̱ ña̱ ku̱vi̱ ko̱o̱ kaꞌnuꞌ i̱ni̱ Ndiosí xaꞌa̱ꞌ kua̱chi̱ e̱ꞌ,
38 Tomai, pois, irmãos, conhecimento de que se vos anuncia remissão de pecados por intermédio deste;
39 sa̱kanꞌ ña̱ xiinꞌ tu̱ꞌu̱n nde̱iꞌ Ndiosí, ña̱ ni̱ ke̱ꞌi̱ Moisés ndii, nï̱ ku̱vi̱ ku̱nda̱ku nimá e̱ꞌ nuu̱ꞌ a̱ nde̱e̱ sie. Sa̱kanꞌ na kuiiꞌ nda̱ꞌaꞌ Jesús ja̱a̱nꞌ kui̱ti̱ꞌ kua̱xi̱ ña̱ nduuꞌ nda̱ku nimá sa̱kuuꞌ yooꞌ, ne̱ i̱ni̱ xini ña̱ꞌaꞌ, nuu̱ꞌ Ndiosí.
39 e, por meio dele, todo o que crê é justificado de todas as coisas das quais vós não pudestes ser justificados pela lei de Moisés.
40 Sa̱kanꞌ na kuiiꞌ ko̱to̱ xiinꞌ mi̱iꞌ ndo̱ꞌ, ko̱to̱ ka̱ ku̱ndo̱ꞌo̱ ndo̱ꞌ ña̱ ni̱ kaꞌa̱n te̱ ni̱ kaꞌa̱n tiakú tu̱ꞌu̱n Ndiosí ndii:
40 Notai, pois, que não vos sobrevenha o que está dito nos profetas:
41 Ko̱to̱ va̱ ndoꞌó, ne̱ kundiꞌiꞌ xiinꞌ i̱,
41 Vede, ó desprezadores, maravilhai-vos e desvanecei, porque eu realizo, em vossos dias, obra tal que não crereis se alguém vo-la contar.
42 Te̱ kii̱ꞌ ni̱ ke̱ta̱ Pablo xiinꞌ Bernabé vi̱ꞌe̱ miiꞌ nakayá ne̱ judío ja̱a̱nꞌ ndii, ni̱ kaꞌa̱n ndaꞌvi ni̱a̱ xiinꞌ ra̱ ña̱ kaꞌa̱n ka̱ ra̱ xiinꞌ ni̱a̱ xaꞌa̱ꞌ ña̱ ja̱a̱nꞌ tu̱ku̱ kivi̱ꞌ sábado, ña̱ xina̱ndiee̱ꞌ ni̱a̱.
42 Ao saírem eles, rogaram-lhes que, no sábado seguinte, lhes falassem estas mesmas palavras.
43 Te̱ kii̱ꞌ ndi̱ꞌi̱ ni̱ nduti̱a̱ ni̱a̱ ndii, kuaꞌa̱ꞌ ne̱ judío xiinꞌ ne̱ tukuꞌ, ne̱ ndikún ndi̱tu̱ni̱ ña̱ kandixaꞌ ne̱ judío, ni̱ xi̱ku̱ndiku̱n ña̱ꞌaꞌ, te̱ kaꞌán ra̱ xiinꞌ ni̱a̱ ña̱ kui̱ta̱ ni̱ꞌi̱ va̱ ni̱a̱ nuu̱ꞌ ña̱ ndani̱ mi̱iꞌ ña̱ꞌaꞌ Ndiosí.
43 Despedida a sinagoga, muitos dos judeus e dos prosélitos piedosos seguiram Paulo e Barnabé, e estes, falando-lhes, os persuadiam a perseverar na graça de Deus.
44 Te̱ tu̱ku̱ kivi̱ꞌ sábado, ña̱ xina̱ndiee̱ꞌ ni̱a̱ ndii, yatinꞌ sa̱kuuꞌ ne̱ ñu̱u̱ ja̱a̱nꞌ ni̱ na̱kaya̱ te̱ ku̱ni̱ so̱ꞌo̱ ni̱a̱ tu̱ꞌu̱n va̱ꞌa̱ xaꞌa̱ꞌ xto̱ꞌo̱ e̱ꞌ.
44 No sábado seguinte, afluiu quase toda a cidade para ouvir a palavra de Deus.
45 Ndisu̱ kii̱ꞌ ni̱ xi̱ni̱ te̱ judío, te̱ kuuꞌ nu̱uꞌ, ña̱ ni̱ na̱kaya̱ kuaꞌa̱ꞌ xa̱va̱ꞌa̱ ne̱ yivi̱ꞌ ja̱a̱nꞌ ndii, ni̱ xa̱kuiñu xa̱va̱ꞌa̱ ra̱, te̱ ni̱ xa̱ꞌaꞌ kaꞌán ki̱ni̱ ra̱ xaꞌa̱ꞌ ña̱ kaꞌán ndo̱so̱ꞌ Pablo ja̱a̱nꞌ, te̱ kani̱a̱ꞌa tu̱ ra̱ xiinꞌ ra̱.
45 Mas os judeus, vendo as multidões, tomaram-se de inveja e, blasfemando, contradiziam o que Paulo falava.
46 Ndisu̱ Pablo xiinꞌ Bernabé ndii, xiinꞌ ña̱ ndi̱e̱ni ni̱ kaꞌa̱n ra̱ ndii:
46 Então, Paulo e Barnabé, falando ousadamente, disseram: Cumpria que a vós outros, em primeiro lugar, fosse pregada a palavra de Deus; mas, posto que a rejeitais e a vós mesmos vos julgais indignos da vida eterna, eis aí que nos volvemos para os gentios.
47 sa̱kanꞌ ña̱ xa̱ sa̱kanꞌ ni̱ kaꞌa̱n chuunꞌ xto̱ꞌo̱ e̱ꞌ Ndiosí xiinꞌ ndu̱ naa yoso̱ꞌ a̱ nuu̱ꞌ tu̱tu̱ a̱ miiꞌ kaꞌán a̱ ndii:
47 Porque o Senhor assim no-lo determinou: Eu te constituí para luz dos gentios, a fim de que sejas para salvação até aos confins da terra.
48 Kii̱ꞌ ni̱ xi̱ni̱ so̱ꞌo̱ ne̱ tukuꞌ ña̱ ja̱a̱nꞌ ndii, va̱ꞌa̱ va̱ ni̱ ku̱ni̱ ni̱a̱, te̱ ni̱ ti̱i̱n kaꞌnuꞌ ni̱a̱ tu̱ꞌu̱n xto̱ꞌo̱ e̱ꞌ. Te̱ sa̱kuuꞌ ne̱ xa̱ ni̱ na̱ka̱xi̱n Ndiosí te̱ na̱ti̱i̱n ni̱a̱ kivi̱ꞌ ñu̱u̱ ña̱ kö̱o̱ꞌ kivi̱ꞌ ndiꞌiꞌ ndii, ni̱ i̱ni̱ ni̱a̱ xini ni̱a̱ Jesús.
48 Os gentios, ouvindo isto, regozijavam-se e glorificavam a palavra do Senhor, e creram todos os que haviam sido destinados para a vida eterna.
49 Te̱ ni̱ kiku̱ tu̱ꞌu̱n xto̱ꞌo̱ e̱ꞌ ka̱niiꞌ nuu̱ꞌ ñu̱ꞌuꞌ ja̱a̱nꞌ.
49 E divulgava-se a palavra do Senhor por toda aquela região.
50 Ndisu̱ te̱ judío ja̱a̱nꞌ ndii, ni̱ chu̱ꞌu̱ꞌ ra̱ sa̱va̱ ña̱ꞌaꞌ, ne̱ kaꞌnuꞌ va̱, ne̱ itaꞌ ni̱ꞌi̱ va̱ nuu̱ꞌ ña̱ kandixaꞌ ni̱a̱, xiinꞌ kiꞌinꞌ te̱ kuuꞌ nu̱uꞌ ñu̱u̱ ja̱a̱nꞌ. Te̱ ni̱ xa̱ꞌaꞌ sandoꞌoꞌ ra̱ Pablo xiinꞌ Bernabé, sa̱kanꞌ na ni̱ ta̱xiꞌ ña̱ꞌaꞌ ra̱ nuu̱ꞌ ñu̱ꞌuꞌ ja̱a̱nꞌ.
50 Mas os judeus instigaram as mulheres piedosas de alta posição e os principais da cidade e levantaram perseguição contra Paulo e Barnabé, expulsando-os do seu território.
51 Sa̱kanꞌ te̱ ni̱ sa̱koyó te̱ ja̱a̱nꞌ ya̱kaꞌ xaꞌa̱ꞌ ra̱ te̱ niaꞌá ra̱ ña̱ xiꞌé Ndiosí xini a̱ ne̱ ja̱a̱nꞌ. Te̱ ni̱ ki̱e̱e̱ ra̱ kuaꞌa̱n ra̱ ñu̱u̱ Iconio.
51 E estes, sacudindo contra aqueles o pó dos pés, partiram para Icônio.
52 Ndisu̱ ne̱ ndikún i̱chiꞌ Jesús, ne̱ ndieeꞌ ñu̱u̱ Antioquía ja̱a̱nꞌ ndii, chituꞌ vi̱ꞌ nimá ni̱a̱ xiinꞌ ña̱ va̱ꞌa̱ kuni ni̱a̱, te̱ chituꞌ vi̱ꞌ tu̱ nimá ni̱a̱ xiinꞌ Espíritu Santo.
52 Os discípulos, porém, transbordavam de alegria e do Espírito Santo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.