2 Coríntios 11
El Nuevo Testamento en el Mixteco de Ayutla (MIY) vs ARA
1 Ndiatuꞌ i̱ni̱ i̱ ña̱ ku̱ndi̱e̱ni xíniꞌ ndo̱ꞌ ku̱ni̱ ndo̱ꞌ yuꞌu̱, tee̱ꞌ ndee kaꞌa̱n i̱ nde̱e̱ naa i̱i̱n te̱ küuꞌ kaxiꞌ. Va̱ꞌa̱ ka̱ na ku̱ndi̱e̱ni xíniꞌ ndo̱ꞌ ku̱ni̱ ndo̱ꞌ yuꞌu̱.
1 Quisera eu me suportásseis um pouco mais na minha loucura. Suportai-me, pois.
2 Kua̱chi̱ ndii, ña̱ xakuiñu yuꞌu̱ ndoꞌó ndii, nde̱e̱ nda̱ꞌaꞌ Ndiosí kua̱xi̱ a̱. Sa̱kanꞌ ña̱ xa̱ ni̱ chi̱tuní i̱ ña̱ xiinꞌ i̱i̱n nda̱a̱ꞌ kui̱ti̱ꞌ te̱ yivi̱ꞌ tu̱ndaꞌa̱ꞌ ndo̱ꞌ sa̱a̱ i̱, te̱ te̱ yivi̱ꞌ ja̱a̱nꞌ ndii, Cristo nduuꞌ a̱. Sa̱kanꞌ na kuiiꞌ kii̱ꞌ kundi̱a̱ka̱ i̱ ndoꞌó nuu̱ꞌ a̱ ndii, kuní a̱ ña̱ ndo̱o̱ ko̱o̱ ndo̱ꞌ nde̱e̱ naa i̱i̱n ña̱ꞌaꞌ ña̱ nduꞌu̱ꞌ sie nde̱e̱ xaa̱ꞌ kivi̱ꞌ ña̱ tu̱ndaꞌa̱ꞌ aꞌ.
2 Porque zelo por vós com zelo de Deus; visto que vos tenho preparado para vos apresentar como virgem pura a um só esposo, que é Cristo.
3 Ndisu̱ xikaꞌ nimá i̱ ña̱ naa ni̱ xa̱a̱ koo̱ꞌ ni̱ xi̱ni̱ xaꞌanꞌ riꞌ Eva ndii, kueinꞌ tu̱ ku̱ni̱ xaꞌanꞌ te̱ ja̱a̱nꞌ ndoꞌó, te̱ sa̱sanaꞌ ra̱ xíniꞌ ndo̱ꞌ, te̱ na̱ko̱o̱ ndo̱ꞌ ña̱ itaꞌ ni̱ꞌi̱ ndo̱ꞌ i̱chiꞌ Cristo.
3 Mas receio que, assim como a serpente enganou a Eva com a sua astúcia, assim também seja corrompida a vossa mente e se aparte da simplicidade e pureza devidas a Cristo.
4 Sa̱kanꞌ ña̱ ndoꞌó ndii, kundieni mani̱ꞌ xíniꞌ ndo̱ꞌ kuuꞌ yo̱o̱ ka̱ kua̱xi̱ kaꞌán ndo̱so̱ꞌ siinꞌ nuu̱ꞌ ndo̱ꞌ xaꞌa̱ꞌ Jesús, te̱ sa̱kanꞌ ña̱ xa̱ ni̱ kaꞌa̱n ndo̱so̱ꞌ ndu̱ nuu̱ꞌ ndo̱ꞌ xaꞌa̱ꞌ, te̱ natiinꞌ tu̱ ndo̱ꞌ i̱nga̱ espíritu siinꞌ te̱ sa̱kanꞌ Espíritu Santo, ña̱ xa̱ ni̱ na̱ti̱i̱n ndo̱ꞌ, te̱ natiinꞌ ka̱ tu̱ ndo̱ꞌ i̱nga̱ nuu̱ꞌ tu̱ꞌu̱n siinꞌ te̱ sa̱kanꞌ tu̱ꞌu̱n va̱ꞌa̱, ña̱ xa̱ ni̱ kaꞌa̱n ndo̱so̱ꞌ ndu̱ nuu̱ꞌ ndo̱ꞌ.
4 Se, na verdade, vindo alguém, prega outro Jesus que não temos pregado, ou se aceitais espírito diferente que não tendes recebido, ou evangelho diferente que não tendes abraçado, a esse, de boa mente, o tolerais.
5 Te̱ kuä̱sa̱ꞌ tuu yuꞌu̱ ña̱ te̱ xanuuꞌ ka̱ nduuꞌ i̱ te̱ sa̱kanꞌ te̱ kaꞌán mi̱iꞌ ña̱ nduuꞌ ra̱ te̱ chu̱u̱n va̱ kaꞌán ndo̱so̱ꞌ ja̱a̱nꞌ.
5 Porque suponho em nada ter sido inferior a esses tais apóstolos.
6 Tee̱ꞌ ndee süu̱ꞌ i̱i̱n te̱ chu̱u̱n va̱ xiinꞌ kuento nduuꞌ i̱, ndisu̱ kumiꞌ i̱ ña̱ chu̱u̱n xaaꞌ ña̱ ndichi ña̱ ni̱ ta̱xi̱ Ndiosí. Te̱ ña̱ ja̱a̱nꞌ ndii, xa̱ kiꞌinꞌ i̱chiꞌ xi niaꞌá ndu̱ a̱ nuu̱ꞌ ndo̱ꞌ.
6 E, embora seja falto no falar, não o sou no conhecimento; mas, em tudo e por todos os modos, vos temos feito conhecer isto.
7 Kueinꞌ tuu ndo̱ꞌ ña̱ ni̱ xa̱a̱ i̱ kua̱chi̱ ña̱ nï̱ ki̱ꞌi̱n i̱ xu̱ꞌunꞌ nda̱ꞌaꞌ ndo̱ꞌ kii̱ꞌ ni̱ sa̱niaꞌá i̱ ndoꞌó tu̱ꞌu̱n va̱ꞌa̱ ña̱ kaꞌán xaꞌa̱ꞌ Ndiosí, sa̱kanꞌ ña̱ ni̱ sa̱nuuꞌ xiinꞌ miiꞌ mi̱iꞌ i̱ te̱ ka̱ni̱ꞌi̱ i̱ ndoꞌó.
7 Cometi eu, porventura, algum pecado pelo fato de viver humildemente, para que fôsseis vós exaltados, visto que gratuitamente vos anunciei o evangelho de Deus?
8 Te̱ nda̱ꞌaꞌ tu̱ku̱ ti̱ꞌvi̱ ne̱ nakayá xaꞌa̱ꞌ Jesús ni̱ ki̱ꞌi̱n i̱ xu̱ꞌunꞌ, te̱ ni̱ sa̱niaꞌá i̱ ndoꞌó.
8 Despojei outras igrejas, recebendo salário, para vos poder servir,
9 Kii̱ꞌ ni̱ nduꞌu̱ꞌ i̱ miiꞌ ndieeꞌ ndo̱ꞌ ñaa̱ꞌ, te̱ kii̱ꞌ ni̱ kuni̱ yo̱o̱ ka̱ nduuꞌ ña̱ꞌa̱ nuu̱ꞌ i̱ ndii, kö̱o̱ꞌ kivi̱ꞌ ni̱ xaꞌa̱n i̱ vi̱ꞌe̱ nde̱e̱ i̱i̱n ndo̱ꞌ te̱ kaka̱n e̱ nuu̱ꞌ ndo̱ꞌ, sa̱kanꞌ ña̱ ne̱ taꞌanꞌ e̱ꞌ, ne̱ nduuꞌ kuenta Jesús, ne̱ ni̱ ki̱e̱e̱ ñu̱ꞌuꞌ Macedonia yoꞌoꞌ, ni̱ chi̱ndi̱e̱eꞌ yuꞌu̱ xiinꞌ ña̱ tiaku i̱. Te̱ ni̱ xa̱nduxa̱ꞌ i̱, te̱ nï̱ xika̱n i̱ ña̱ꞌa̱ nuu̱ꞌ nde̱e̱ i̱i̱n ndo̱ꞌ, te̱ ni̱ nde̱e̱ käka̱n tu̱ e̱ꞌ nuu̱ꞌ ndo̱ꞌ.
9 e, estando entre vós, ao passar privações, não me fiz pesado a ninguém; pois os irmãos, quando vieram da Macedônia, supriram o que me faltava; e, em tudo, me guardei e me guardarei de vos ser pesado.
10 Sa̱a̱ niiꞌ xiní kaxiꞌ yuꞌu̱ ña̱ xiní xna̱ꞌa̱ i̱ ña̱ ndi̱xa̱ xaꞌa̱ꞌ Cristo ndii, niiꞌ sa̱kanꞌ tu̱ xiní kaxiꞌ i̱ ña̱ nde̱e̱ i̱i̱n ne̱ ndieeꞌ nuu̱ꞌ ñu̱ꞌuꞌ Acaya ñaa̱ꞌ kü̱vi̱ sa̱vi̱kuiín yuꞌu̱, te̱ na̱ko̱o̱ i̱ ña̱ va̱ꞌa̱ kuni i̱ xaꞌa̱ꞌ ña̱ kïꞌinꞌ i̱ xu̱ꞌunꞌ te̱ saniaꞌá i̱ ndoꞌó.
10 A verdade de Cristo está em mim; por isso, não me será tirada esta glória nas regiões da Acaia.
11 Tee̱ꞌ kueinꞌ tuu ndo̱ꞌ ña̱ xaaꞌ i̱ sa̱kanꞌ xaꞌa̱ꞌ a̱ ña̱ ndäni̱ i̱ ndoꞌó. Kuä̱sa̱ꞌ xa̱chiꞌ sa̱kanꞌ ra̱nꞌ, xiní Ndiosí ña̱ ndani̱ kuaꞌa̱ꞌ i̱ ndoꞌó.
11 Por que razão? É porque não vos amo? Deus o sabe.
12 Ndisu̱ yuꞌu̱ ndii, sa̱a̱ na xaaꞌ i̱ ña̱ xa̱ xaaꞌ i̱ ja̱a̱nꞌ, sa̱kanꞌ te̱ kö̱o̱ꞌ xa̱chiꞌ a̱ ku̱vi̱ kaꞌa̱n ni̱nu̱ te̱ ñuñuꞌ xaꞌa̱ꞌ mi̱iꞌ ra̱ xaꞌa̱ꞌ ña̱ ja̱a̱nꞌ, te̱ nakataꞌ xiinꞌ miiꞌ ra̱ xiinꞌ ndu̱.
12 Mas o que faço e farei é para cortar ocasião àqueles que a buscam com o intuito de serem considerados iguais a nós, naquilo em que se gloriam.
13 Sa̱kanꞌ ña̱ te̱ ja̱a̱nꞌ ndii, te̱ kaꞌán ndo̱so̱ꞌ tu̱n vixi̱ kui̱ti̱ꞌ nduuꞌ ra̱, te̱ xini xaꞌanꞌ ra̱ ndoꞌó kaꞌán ra̱ ña̱ te̱ tianu̱ꞌ Cristo sa̱niaꞌá i̱chiꞌ a̱ nduuꞌ ra̱, kachi ra̱.
13 Porque os tais são falsos apóstolos, obreiros fraudulentos, transformando-se em apóstolos de Cristo.
14 Te̱ kö̱o̱ꞌ a̱ na̱nda̱ni̱ e̱ꞌ xaꞌa̱ꞌ ña̱ xaaꞌ te̱ ja̱a̱nꞌ sa̱kanꞌ, kua̱chi̱ ndii sa̱kanꞌ tu̱ xaaꞌ mi̱iꞌ ña̱ ndi̱va̱ꞌa̱ sananduuꞌ xiinꞌ miiꞌ a̱ nde̱e̱ naa ángele, ña̱ yiꞌé.
14 E não é de admirar, porque o próprio Satanás se transforma em anjo de luz.
15 Xaꞌa̱ꞌ a̱ ja̱a̱nꞌ na kuiiꞌ kö̱o̱ꞌ a̱ na̱nda̱ni̱ tu̱ e̱ꞌ xaꞌa̱ꞌ ña̱ xaaꞌ te̱ xikaꞌ nuuꞌ nuu̱ꞌ ña̱ ndi̱va̱ꞌa̱ ja̱a̱nꞌ, ña̱ sananduuꞌ xiinꞌ miiꞌ ra̱ nde̱e̱ naa te̱ kaꞌán ndo̱so̱ꞌ xna̱ꞌa̱ xaꞌa̱ꞌ ña̱ nda̱ku. Ndisu̱ kivi̱ꞌ soꞌo̱ꞌ ndiꞌiꞌ ndii, kuꞌu̱n ra̱ vi̱ꞌe̱ tu̱ndoꞌo̱ꞌ miiꞌ xataꞌa̱n kuꞌu̱n ra̱ xaꞌa̱ꞌ ña̱ xaaꞌ ra̱ ña̱ ja̱a̱nꞌ.
15 Não é muito, pois, que os seus próprios ministros se transformem em ministros de justiça; e o fim deles será conforme as suas obras.
16 Tu̱ku̱ ni̱ kaꞌán i̱ xiinꞌ ndo̱ꞌ ña̱ nde̱e̱ i̱i̱n ndo̱ꞌ kä̱ni̱ni̱ ña̱ te̱ küuꞌ kaxiꞌ nduuꞌ i̱, ndisu̱ tee̱ꞌ ndee sa̱kanꞌ nduuꞌ a̱ ndii, na̱ti̱i̱n ndo̱ꞌ yuꞌu̱ kaaꞌ sa̱kanꞌ, te̱ sa̱kanꞌ ku̱vi̱ tu̱ kaꞌa̱n va̱ꞌa̱ yuꞌu̱ xaꞌa̱ꞌ mi̱iꞌ i̱ sie.
16 Outra vez digo: ninguém me considere insensato; todavia, se o pensais, recebei-me como insensato, para que também me glorie um pouco.
17 Te̱ ña̱ xitoꞌ kaꞌa̱n i̱ yoꞌoꞌ ndii, süu̱ꞌ xto̱ꞌo̱ e̱ꞌ ni̱ kaꞌa̱n chuunꞌ a̱ xiinꞌ i̱, süu̱ꞌ ja̱a̱nꞌ ndii kaꞌán i̱ nde̱e̱ naa i̱i̱n te̱ küuꞌ kaxiꞌ, te̱ ku̱vi̱ kaꞌa̱n va̱ꞌa̱ i̱ xaꞌa̱ꞌ mi̱iꞌ i̱.
17 O que falo, não o falo segundo o Senhor, e sim como por loucura, nesta confiança de gloriar-me.
18 Xaꞌa̱ꞌ ña̱ yoo va̱ te̱ kaꞌán va̱ꞌa̱ xaꞌa̱ꞌ mi̱iꞌ xaꞌa̱ꞌ ña̱ kuuꞌ mi̱iꞌ ra̱ ndii, ku̱vi̱ tu̱ sa̱a̱ yuꞌu̱ sa̱kanꞌ.
18 E, posto que muitos se gloriam segundo a carne, também eu me gloriarei.
19 Tee̱ꞌ ndee tuu ndo̱ꞌ ña̱ ne̱ kuuꞌ kaxiꞌ nduuꞌ ndo̱ꞌ ndii, kundieni xíniꞌ ndo̱ꞌ kuuꞌ te̱ küuꞌ kaxiꞌ ja̱a̱nꞌ.
19 Porque, sendo vós sensatos, de boa mente tolerais os insensatos.
20 Sa̱kanꞌ ña̱ kundieni xíniꞌ ndo̱ꞌ kuuꞌ nde̱e̱ te̱ tiachuunꞌ ndoꞌó, te̱ xa̱ nda̱ꞌaꞌ ndoꞌó tiaku ra̱, te̱ xini xaꞌanꞌ tu̱ ra̱ ndoꞌó, te̱ sa̱kanꞌ tu̱ xachié xiinꞌ mi̱iꞌ ra̱ nuu̱ꞌ ndo̱ꞌ, te̱ nde̱e̱ saꞌndiaꞌ ra̱ nuu̱ꞌ ndo̱ꞌ.
20 Tolerais quem vos escravize, quem vos devore, quem vos detenha, quem se exalte, quem vos esbofeteie no rosto.
21 Kaꞌanꞌ va̱ nuu̱ꞌ i̱ kaꞌán i̱ xiinꞌ ndo̱ꞌ ña̱ nduꞌu̱ ndii, yaꞌa̱ kuie ni̱ ku̱u̱ ndu̱ xiinꞌ ndo̱ꞌ, sa̱kanꞌ na nï̱ xaaꞌ ndu̱ naa xaaꞌ te̱ ja̱a̱nꞌ.
21 Ingloriamente o confesso, como se fôramos fracos. Mas, naquilo em que qualquer tem ousadia (com insensatez o afirmo), também eu a tenho.
22 ¿Ñáá te̱ vi̱ꞌe̱ hebreo nduuꞌ te̱ ja̱a̱nꞌ, kachi ra̱? Su̱vi̱ tu̱ yuꞌu̱. ¿Ñáá te̱ ñu̱u̱ Israel nduuꞌ te̱ ja̱a̱nꞌ, kachi ra̱? Su̱vi̱ tu̱ yuꞌu̱. ¿Ñáá te̱ vi̱ꞌe̱ Abraham nduuꞌ te̱ ja̱a̱nꞌ, kachi ra̱? Su̱vi̱ tu̱ yuꞌu̱.
22 São hebreus? Também eu. São israelitas? Também eu. São da descendência de Abraão? Também eu.
23 Kaꞌán te̱ ja̱a̱nꞌ ña̱ te̱ xikaꞌ nuuꞌ nuu̱ꞌ Cristo nduuꞌ ra̱ xtun, yuꞌu̱ ka̱ vi̱ꞌ te̱ sa̱kanꞌ te̱ ja̱a̱nꞌ. Tee̱ꞌ ndee kaꞌán i̱ nde̱e̱ naa i̱i̱n te̱ küuꞌ kaxiꞌ, xa̱ kuaꞌa̱ꞌ ka̱ ni̱ xa̱chuunꞌ yuꞌu̱ te̱ sa̱kanꞌ te̱ ja̱a̱nꞌ, te̱ xa̱ kuaꞌa̱ꞌ ka̱ tu̱ i̱chiꞌ xi xaxi̱ꞌ i̱ nda̱ꞌaꞌ te̱ yivi̱ꞌ te̱ sa̱kanꞌ te̱ ja̱a̱nꞌ, xa̱ kuaꞌa̱ꞌ ka̱ tu̱ i̱chiꞌ xi naá i̱ vi̱ꞌe̱ ka̱a̱ te̱ sa̱kanꞌ te̱ ja̱a̱nꞌ, sa̱kanꞌ tu̱ xa̱ kuaꞌa̱ꞌ ka̱ i̱chiꞌ xa̱ yoo i̱ ku̱vi̱ i̱ te̱ sa̱kanꞌ te̱ ja̱a̱nꞌ.
23 São ministros de Cristo? (Falo como fora de mim.) Eu ainda mais: em trabalhos, muito mais; muito mais em prisões; em açoites, sem medida; em perigos de morte, muitas vezes.
24 Uꞌu̱n taꞌan i̱chiꞌ xa̱ ni̱ su̱ku̱ꞌ yo̱ꞌoꞌ te̱ Israel yuꞌu̱. Te̱ i̱ꞌi̱n i̱chiꞌ ja̱a̱nꞌ ndii, oko̱ xaꞌu̱n ku̱miꞌ i̱chiꞌ ni̱ su̱ku̱ꞌ ra̱ a̱ i̱i̱nꞌ i̱.
24 Cinco vezes recebi dos judeus uma quarentena de açoites menos um;
25 Uni̱ taꞌan i̱chiꞌ xa̱ ni̱ su̱ku̱ꞌ ndu̱ku̱ te̱ yivi̱ꞌ yuꞌu̱, te̱ i̱i̱n i̱chiꞌ ni̱ ku̱u̱n yuu̱ꞌ tu̱ te̱ yivi̱ꞌ yuꞌu̱, te̱ sa̱kanꞌ tu̱ xa̱ uni̱ taꞌan i̱chiꞌ xa̱ ni̱ nde̱kaꞌnu̱ tundo̱oꞌ miiꞌ kuaꞌa̱n i̱ nuu̱ꞌ mi̱ni̱ kaꞌnuꞌ, te̱ ni̱ ndoo̱ i̱ nuu̱ꞌ ti̱kui mi̱ni̱ kaꞌnuꞌ ja̱a̱nꞌ i̱i̱n nda̱a̱ꞌ kivi̱ꞌ xiinꞌ i̱i̱n nda̱a̱ꞌ ñu̱u.
25 fui três vezes fustigado com varas; uma vez, apedrejado; em naufrágio, três vezes; uma noite e um dia passei na voragem do mar;
26 Xa̱ kuaꞌa̱ꞌ va̱ xaanꞌ xi xaꞌán i̱, te̱ kiꞌinꞌ i̱ti̱a̱ xi xkaꞌndi̱a̱ i̱ xiinꞌ kuaꞌa̱ꞌ tu̱ndoꞌo̱ꞌ. Xi ndo̱kueinꞌ i̱ xaaꞌ te̱ kuiꞌna̱ꞌ, te̱ sa̱kanꞌ tu̱ xi ndo̱kueinꞌ i̱ xaaꞌ te̱ ñu̱u̱ mi̱iꞌ i̱, te̱ xa̱ xi ndo̱kueinꞌ tu̱ i̱ xaaꞌ te̱ tukuꞌ. Sa̱kanꞌ tu̱ xi ndo̱kueinꞌ i̱ ñu̱u̱ kaꞌnuꞌ, uun miiꞌ taxi̱nꞌ kaaꞌ, uun nuu̱ꞌ mi̱ni̱ kaꞌnuꞌ, te̱ xa̱ xi ndo̱kueinꞌ tu̱ i̱ te̱i̱n te̱ xini xaꞌanꞌ kaꞌán ña̱ te̱ xikaꞌ i̱chiꞌ Jesús xiinꞌ e̱ꞌ nduuꞌ ra̱.
26 em jornadas, muitas vezes; em perigos de rios, em perigos de salteadores, em perigos entre patrícios, em perigos entre gentios, em perigos na cidade, em perigos no deserto, em perigos no mar, em perigos entre falsos irmãos;
27 Xa̱ kuaꞌa̱ꞌ va̱ tu̱ xi xachuunꞌ i̱, sa̱kanꞌ na ni̱ xa̱vi va̱ i̱, te̱ xa̱ kuaꞌa̱ꞌ tu̱ i̱chiꞌ nï̱ kixi̱n i̱ nde̱e̱ sie, te̱ kiꞌinꞌ tu̱ i̱chiꞌ ni̱ xiꞌi̱ va̱ i̱ so̱ko̱, te̱ ni̱ ichi̱ tu̱ i̱ ti̱kui, te̱ xa̱ kiꞌinꞌ tu̱ i̱chiꞌ nï̱ xi̱xi̱ i̱ nde̱e̱ sie sa̱kanꞌ na ni̱ yoo̱ ndi̱ti̱a̱ i̱, te̱ sa̱kanꞌ tu̱ xa̱ kiꞌinꞌ i̱chiꞌ nï̱ yoo toto̱ i̱, te̱ ni̱ xi̱ni̱ vi̱xi̱n va̱ i̱.
27 em trabalhos e fadigas, em vigílias, muitas vezes; em fome e sede, em jejuns, muitas vezes; em frio e nudez.
28 Te̱ süu̱ꞌ xa̱ ña̱ ja̱a̱nꞌ kui̱ti̱ꞌ ndoꞌoꞌ i̱, süu̱ꞌ ja̱a̱nꞌ ndii sa̱a̱ kivi̱ꞌ kuaꞌa̱n ndiꞌni̱ kuaꞌa̱ꞌ ka̱ i̱ xaꞌa̱ꞌ sa̱kuuꞌ ne̱ nakayá xaꞌa̱ꞌ Jesús.
28 Além das coisas exteriores, há o que pesa sobre mim diariamente, a preocupação com todas as igrejas.
29 Sa̱kanꞌ na kuiiꞌ kii̱ꞌ kö̱o̱ꞌ ndi̱e̱e̱ꞌ sa̱va̱ ndoꞌó nuu̱ꞌ i̱chiꞌ Jesús ndii, nde̱e̱ naa kö̱o̱ꞌ tu̱ ndi̱e̱e̱ꞌ yuꞌu̱, te̱ kii̱ꞌ kavikoꞌ ne̱ yivi̱ꞌ yo̱o̱ ka̱ nduuꞌ ndoꞌó te̱ xaaꞌ ndo̱ꞌ kua̱chi̱ ndii, sanasaáꞌ va̱ ni̱a̱ yuꞌu̱.
29 Quem enfraquece, que também eu não enfraqueça? Quem se escandaliza, que eu não me inflame?
30 Naaꞌ yoo i̱i̱n xaꞌa̱ꞌ ña̱ kuní a̱ kaꞌa̱n va̱ꞌa̱ i̱ xaꞌa̱ꞌ mi̱iꞌ i̱ ndii, ku̱vi̱ sa̱a̱ i̱ sa̱kanꞌ xaꞌa̱ꞌ a̱ ña̱ niaꞌá ña̱ kö̱o̱ꞌ xa̱chiꞌ ndi̱e̱e̱ꞌ i̱.
30 Se tenho de gloriar-me, gloriar-me-ei no que diz respeito à minha fraqueza.
31 Sa̱kanꞌ ña̱ Ndiosí, ña̱ xataꞌa̱n sa̱kaꞌnuꞌ e̱ꞌ nde̱e̱ ndiꞌiꞌ ni̱ kivi̱ꞌ, yu̱vaꞌ xto̱ꞌo̱ e̱ꞌ Jesucristo, xiní ña̱ süu̱ꞌ xini xaꞌanꞌ i̱.
31 O Deus e Pai do Senhor Jesus, que é eternamente bendito, sabe que não minto.
32 Kii̱ꞌ ni̱ xika̱ i̱ ñu̱u̱ Damasco ndii, i̱i̱n te̱ ni̱ xa̱ꞌndi̱a̱ chuunꞌ nuu̱ꞌ ñu̱u̱ ja̱a̱nꞌ, te̱ ni̱ chi̱nduꞌu̱ꞌ rey te̱ na̱niꞌ Areta ndii, ni̱ kaꞌa̱n chuunꞌ ra̱ xiinꞌ te̱ xitoꞌ yiꞌeꞌ ñu̱u̱ ja̱a̱nꞌ, ndiaa ni̱ te̱ na̱ti̱i̱n ra̱ yuꞌu̱.
32 Em Damasco, o governador preposto do rei Aretas montou guarda na cidade dos damascenos, para me prender;
33 Ndisu̱ ni̱ chi̱ndi̱e̱eꞌ sa̱va̱ ne̱ yivi̱ꞌ yuꞌu̱, te̱ ni̱ ke̱ta̱ i̱ to̱koꞌ nama̱ ñu̱u̱ ja̱a̱nꞌ miiꞌ yoo i̱i̱n ventana. Ni̱ sko̱ꞌniꞌ ni̱a̱ yuꞌu̱ ti̱xi̱n i̱i̱n íkaꞌ, te̱ ni̱ nu̱u̱ i̱. Sa̱kanꞌ te̱ ni̱ ku̱vi̱ ni̱ kaku̱ i̱ nda̱ꞌaꞌ te̱ ñu̱u̱ ja̱a̱nꞌ.
33 mas, num grande cesto, me desceram por uma janela da muralha abaixo, e assim me livrei das suas mãos.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Coríntios 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.