Lucas 20
Gelulg Glusuaqan: Gisiteget Agnutmugsi'gw (MICMIQNT) vs NAA
1 Newtejgeg na'gweg ge's Se'sus etl pestungeg gjia'sutuo'guomg aq etl gina'muet na gelu'lg agnutmaqan, na niganpugultijig patlia'sg, nujigina'mua'tijig Mowisewei tplutaqan aq igtigig niganpugultijig peita'liji.
1 Aconteceu que, num daqueles dias, estando Jesus a ensinar o povo no templo e a evangelizar, chegaram os principais sacerdotes e os escribas, juntamente com os anciãos,
2 Telima'titl, “Ge' tliminen, tal gis tla'tegen weget? Wen ignmasg assusuti ugjit tla'tegen wegla ta'n goqwe'l?”
2 e lhe perguntaram: — Diga-nos com que autoridade você faz estas coisas? Ou quem lhe deu esta autoridade?
3 Se'sus telimaji, “Elg pipanimuloq nat goqwei. Tlimigw,
3 Jesus respondeu:
4 Wen petgimasnn Sa'nal ugjit sign'tuan mimajuinu', Gjinisgam gisna mimajuinu'g?”
4 O batismo de João era do céu ou dos homens?
5 Wesgutmi'tij ta'n goqwei Se'susal pipanimji aq gi'gaita'jig. Alt teluejig, “Pa na tlueigw na Gjinisgam petgimt'pnn, na tujiw tluetew, ‘Goqwei ugjit mo getlams'tuawoqoss Sa'n?’
5 Então discutiram entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele dirá: “Por que não acreditaram nele?”
6 Pa na tlueigw mimajuinu'g petgimapnn, na mimajuinu'g ta'n eimu'tijig lpa gun'tewtoqsitesnu muta getlams'tasultijig Sa'nal na niganigjitegewinu'l.”
6 Mas, se dissermos: “Dos homens”, o povo todo nos apedrejará, porque está convicto de que João era profeta.
7 Na glaman telima'titl Se'susal, “Mo gejiaqatt ta'n wen petgimapnn Sa'nal.”
7 Por fim, responderam que não sabiam de onde era.
8 Na tujiw Se'sus telimaji, “Elg ni'n ma tlimuluoq ta'n weja'tu ntml'gigno'tim ugjit gis tla'tegen wegla ta'n goqwe'l.”
8 E Jesus lhes disse:
9 Na tujiw Se'sus agnutmuaji mimajuinu' ula a'tugwaqan, “Na ji'nm ugtiga'taqang iga'taqaliji aloqomanaqsi'g Na tujiw ugtiga'taqanm emgatuaji ta'siliji nuji iga'taqatiliji ugjit apangituewei aq eliet na'tami se'g pegije'g.
9 A seguir, Jesus passou a contar ao povo esta parábola:
10 Ta'n tujiw mena'taqutimg iga'q na aloqomann, na elgimatl lugowinu'l ugjit mgnmnin ta'n goqwei wejgu'aqamij. Na iga'taqewinu'g awna matta'titl ula lugowinu'l. Mo goqwei ignmua'tigul aq ejiglgima'titl.
10 No devido tempo, mandou um servo aos lavradores para que lhe dessem do fruto da vinha. Mas os lavradores, depois de espancá-lo, o despacharam de mãos vazias.
11 Na ap assusit elgimatl igtigl lugowinu'l aq ap na nuji iga'taqu'tijig elg matta'titl. No'q gesita'titl, ejiglgima'titl aq mo goqwei ignmua'tigul.
11 Em vista disso, enviou-lhes outro servo, mas também a este espancaram e, depois de insultá-lo, despacharam de mãos vazias.
12 Na si'stewei lugowinu elgimut. Na nuji iga'taqu'tijig emegwei'wa'titl aq ejigltesgua'titl iga'taqanigtug.
12 Mandou ainda um terceiro; também a este, depois de feri-lo, expulsaram.
13 Na assusit teluet, ‘Tala'tega's nige'? Etug elgimg ngwis ta'n mawi gsite'lm'g, amuj gepmite'lmata negla.’
13 Então o dono da vinha disse: “Que farei? Enviarei o meu filho amado; talvez o respeitem.”
14 Ta'n tujiw nuji iga'taqu'tijig nemitua'titl uggwisl telimtultijig, ‘Ula na assusit uggwisl. Ge' ne'pa'nej aq ula iga'taqan na ginuewe'tew.’
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, começaram a discutir entre si: “Este é o herdeiro; vamos matá-lo, para que a herança seja nossa.”
15 Glaman ejigltesgua'titl iga'taqanigtug aq ne'pa'titl.”
15 E, lançando-o fora da vinha, o mataram.
16 Telimuloq, jugu'etew aq ne'pa'ta nuji iga'taqu'tiliji. Na igtigi mqatuata na maqamigew.”
16 Virá, exterminará aqueles lavradores e entregará a vinha a outros. Ao ouvir isto, disseram: — Que tal não aconteça!
17 Se'sus angamaji aq pipanimaji, “Ge' tlimigw. Tali ns'tmoq ula ta'n ewi'gas'g Gjinisgam ugtwi'gatigng?
17 Mas Jesus, com o olhar fixo neles, disse:
18 Pa na wen nisiej ula gun'tewigtug, na sigtesintew aq pa na wen pasto'gwej na gun'tew, lpa sigto'qwetew.”
18 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
19 Na nujigina'mua'tijig tplutaqan aq niganpugultijig patlia'sg wejo'tmi'tij ugsua'lan Se'susal muta mo gesatmi'ti'gw ula a'tugwaqan. Tel'ta'sultijig wesgumgwi'titl ta'n tujiw etlewistulij gatu pe'l jipala'tiji mimajuinu'g.
19 Naquela mesma hora, os escribas e os principais sacerdotes procuravam prender Jesus, porque entenderam que ele havia contado essa parábola contra eles; mas temiam o povo.
20 Na esgmatmi'tij tetaputes'tn ugjit assumanew Se'susal. Ta'siliji ji'nmu ignmua'tiji suliewei ugjit egsua'tinew aq gistesguanew Se'susal ge's mil pipanima'tij. Etug gisa'latl Se'susal opla'tegen aq na tujiw nujigina'mua'tijig aq gjipatlia'sg la'latew Lo'mewei niganpuguit ugjit ilsuman.
20 Eles passaram a vigiar Jesus. Enviaram espiões que se fingiam de justos para ver se o apanhavam em alguma palavra, a fim de entregá-lo à jurisdição e à autoridade do governador.
21 Wegla ji'nmug telima'titl Se'susal, “Nujigina'muet, geitueg ta'n teluen aq goqwei gegina'muen na tetapu'en. Geju'leg mo aji gsite'lmawt newte'jit mimajuinu je mu igtig. Tetapu gina'muen ta'n Gjinisgam tel pualaji ugjit mimajuinu' gji'tunew.
21 Então lhe perguntaram: — Mestre, sabemos que o senhor fala e ensina corretamente e não se deixa levar pela aparência das pessoas, mas ensina o caminho de Deus segundo a verdade.
22 Giasgiw tliminen ta'n tplutaqanminu telueg. Amujpa apangitmnenu suliewei na Lo'mewei elege'wit gisna moqwa'?”
22 É lícito pagar imposto a César ou não?
23 Gatu Se'sus gejiaji ta'n tel lugutilij aq telimaji,
23 Mas Jesus, percebendo a artimanha deles, respondeu:
24 “Ge' neia'tuigw ta's'g suliewei. Wen ugsisgw aq ugwisunm nastegl na'te'l?”
24 — Mostrem-me um denário. De quem é a figura e a inscrição? Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
25 Na tujiw Se'sus telimaji, “Na to'q, apangitmug g'pnno'l ta'n goqwei g'pnno'lewei aq ignmug Gjinisgam ta'n goqwei Nisgamewei.”
25 — Pois deem a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
26 Ge's Se'sus gelulaji na esgwia'tiliji mimajuinu', lpa mo gisapsgngwi'tigul. Awna paqalaiultiliji ta'n teluej. Mu goqwei pipanima'tigul nugu.
26 Não puderam apanhá-lo em palavra alguma diante do povo; e, admirados da sua resposta, calaram-se.
27 Ta'sijig Satusiaq el'ta'jig Se'suseg. Na tel'ta'sultijig ma nugu npuinu'g minunsulti'gw glaman pipanima'titl,
27 Chegando alguns dos saduceus, que dizem não haver ressurreição,
28 “Nujigina'muet, Mowiso'q ewi'gmugsieg'p tplutaqanminu. Newte' telueg, ‘Pa na ji'nm nepg's ta'n tepqatg toqo mo un'janigw, na ugjignaml amujpa malie'witaq na sigu'sgwal glaman gisi gugunata mijua'ji'jg ugjit na ji'nmaq nepg'pnaq.’
28 perguntaram a Jesus: — Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se um homem casado morrer sem deixar filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.
29 Jijuaqa na lluigneg te'sijig wijig'tultijig ji'nmug. Na mujga gisiguitaq malie'wipnaq. Nutaiw nepgaq ge's mu ugte'piteml gisi tle'ligul.
29 Ora, havia sete irmãos: o primeiro casou e morreu sem filhos;
30 Na tujiw ta'puewa'j malie'wi'titl sigu'sgwal, nutaiw nepg's ge's mu gisi un'jan i'gw.
30 o segundo
31 Na tujiw si'stewa'j malie'wilitl sigu'sgwal gatu nepg's ge's mu un'jani'gw. Lpa wijei te'sijig tela'teget aq ms't nepu'tijig ge's mu mijua'ji'jg gegguna'tigwi.
31 e o terceiro também casaram com a viúva, e assim foi com os sete. Todos morreram sem deixar filhos.
32 Toqo na na sigu'sgw nepg.
32 Por fim, morreu também a mulher.
33 Ta'n tujiw Gjinisgam minua'laj npuinu'g, wen na ugte'pitemital muta lluigneg te'sipnaq gis malie'ulti'tipnn wije'l e'pilitl?”
33 Portanto, na ressurreição, de qual deles a mulher será esposa? Porque os sete casaram com ela.
34 Se'sus telimaji Satusiaq, “Na ji'nmug aq e'pijig ugs'tqamug siaw malie'ultitaq glapis ugtejgewei na'gweg.
34 Jesus respondeu:
35 Gatu na mimajuinu'g ta'n Nisgaml ilsumji glu'sultinew na minua'lutaq aq apaji mimajultitaq wa'so'q. Na ma malie'ulti'gw ta'n tujiw minu mimajulti'tij.
35 mas os que são considerados dignos de alcançar a era vindoura e a ressurreição dentre os mortos não casam, nem se dão em casamento.
36 Wegla mimajuinu'g tlo'ltitaq pa wijei aq ansale'wijig aq ma gisi npu'ti'gw. Negmow na Gjinisgam un'jang muta Gjinisgaml gisa'lguta minua'lanew aq apaji mimajultinew.
36 Pois não podem mais morrer, porque são iguais aos anjos e são filhos de Deus, sendo filhos da ressurreição.
37 Mowiso'q giasgiw neia'toqop na ta'n nepu'tijig minua'laten. Ta'n tujiw na miti'sji'j etlamgleteg paqtaqamigtug Mowiso'q teli usgumatl Gisitegelitl aq teluep, ‘Aplamo'q, Isaqo'q aq Je'gopo'q me' emtoqwala'titl Gjinisgaml wa'so'q.’
37 E que os mortos ressuscitam, Moisés o indicou no trecho referente à sarça, quando afirma que o Senhor é o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.
38 Mimajuinu'g ta'n mimajultijig emtoqwala'titl Gjinisgaml, mu na npuinu'g. Gjinisgam gisa'laji ms't mimajuinu' me' mimajultinew je tlia gis nepu'tlisni.”
38 Ora, Deus não é Deus de mortos, e sim de vivos; porque para ele todos vivem.
39 Alt nujigina'mua'tijig tplutaqan telima'titl, “Nujigina'muet wele'wistun!”
39 Então alguns dos escribas disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Weja'tegemg na tujiw mo wen nugu pipanimagul igtigl goqwe'l.
40 E não ousaram mais fazer perguntas a Jesus.
41 Se'sus telimaji, “Tal gis alt mimajuinu'g teluejig na Nujiugs'tawi'wet wetapegsit Ta'piteg?
41 Mas Jesus lhes perguntou:
42 Na ewi'gas'g ta'n goqwei Ta'pito'q teluet na gtapegiaqanei wi'gatignigtug. Na'te'l eteg ula,
42 Pois o próprio Davi afirma no Livro dos Salmos:
43 glapis gisi wissuignemgig
43 até que eu ponha
44 Tal gis Gjisaqamaw wetapegsit Ta'piteg muta Ta'pito'q tel wi'tapnn Wa'so'qewei Gjisaqamaw.”
44 — Portanto, Davi o chama de Senhor. Então como ele pode ser filho de Davi?
45 Ge's ta'n te'siliji etl jigs'ta'titl, na Se'sus telimaji unaqapemg,
45 Quando todo o povo estava ouvindo, Jesus disse aos seus discípulos:
46 “Ango'tmug, mut tlo'ltinew st'ge' nujigina'mua'tijig tplutaqan. Gesatmi'tij nasgmi'titew mego'tigl aligal aq wesami gsatmi'tij gepmite'lmuj magasang. Megnmi'titl na mujgajewe'l mutputi'l a'sutuo'guomg aq wijei te's tami pestie'umg.
46 — Cuidado com os escribas, que gostam de andar com vestes talares e muito apreciam as saudações nas praças, as primeiras cadeiras nas sinagogas e os primeiros lugares nos banquetes.
47 Gesputua'tiji sigu'sgwa aq wesua'tua'tiji pugwelgl ta'n goqwe'l sigu'sgwa gugunmli'titl. Na pegiji a'sutma'tijig muta pewala'tiji mimajuinu' nmugsinew. Me' ma'muni mtue'tew ta'n tujiw Gjinisgam ilsumaj muta me' ma'muni ugtapulaten je mu esgwia'tijig.”
47 Eles devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações. Estes sofrerão juízo muito mais severo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.