Mateus 27
Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NVI
1 Ta'n tujiw gisapniaq, ms't niganpugultijig patlia'sg aq igtigig niganpugultijig mawita'jig aq agnutmi'tij ta'n tl ne'pa'ten Se'susal.
1 De manhã cedo, todos os chefes dos sacerdotes e líderes religiosos do povo tomaram a decisão de condenar Jesus à morte.
2 Alt gelpila'titl Se'susal aq ela'la'titl Piloteg. Pilot na niganpuguit g'pnno'lewigtug.
2 E, amarrando-o, levaram-no e o entregaram a Pilatos, o governador.
3 Na Suta ta'n netuisgelapnn Se'susal gejiatl ne'po'qsilital. Na mesge'g. Wesua'toq na nesisga'qal suliewe'l aq apaji ignmuaji na niganpugultiliji patlia'sg aq natawo'ltijig.
3 Quando Judas, que o havia traído, viu que Jesus fora condenado, foi tomado de remorso e devolveu aos chefes dos sacerdotes e aos líderes religiosos as trinta moedas de prata.
4 Telimaji, “Gisi pata'tegei muta pisui opla'laq. Na ji'nm ta'n mo goqwei opla'tegegup aq nige' elg pisui ne'pa'ten.” Na telima'titl Sutaal, “Mu sespetalsultiweg. Gi'l na gtla'taqan, mu ninen.”
4 E disse: "Pequei, pois traí sangue inocente". E eles retrucaram: "Que nos importa? A responsabilidade é sua".
5 Suta paqiatgweitestoqol na suliewe'l epsaqtaqtug gjia'sutuo'guomg. Maja'sit aq gestunepilsit.
5 Então Judas jogou o dinheiro dentro do templo, saindo, foi e enforcou-se.
6 Na niganpugultijig patlia'sg megnmi'tij na suliewei aq teluejig, “Ula suliewei na gis apangita'tas'g'p ugjit ne'po'qsin na ji'nm. Gt'tplutaqanminu telueg mo teltenug ugjit ginu e'wmnew ula suliewei a'sutuo'guomg.”
6 Os chefes dos sacerdotes ajuntaram as moedas e disseram: "É contra a lei colocar este dinheiro no tesouro, visto que é preço de sangue".
7 Na wel'te'tmi'tij e'wmnew suliewei ugjit pegwatelmnew iga'taqan. Na ji'nm ta'n etl gisiaj wowg na netuisgmaji gjipatlia'sg ugtiga'taqanm. Na gjipatlia'sg e'wmi'tij iga'taqan ugjit utqutaqane'gati. Mimajuinu'g ta'n mu Lesui'peulti'gw utqutalujig na'te'l.
7 Então decidiram usar aquele dinheiro para comprar o campo do Oleiro, para cemitério de estrangeiros.
8 Nige' gisgug na iga'taqan me' tel wi'tas'g na mal'tewig maqamigew.
8 Por isso ele se chama campo de Sangue até o dia de hoje.
9 Na niganigjitegewinuaq ta'n teluisipnaq Jelamaia teluepnaq ula na gis teliaqap. Na teluep,
9 Então se cumpriu o que fora dito pelo profeta Jeremias: "Tomaram as trinta moedas de prata, preço em que foi avaliado pelo povo de Israel,
10 — ausente —
10 e as usaram para comprar o campo do Oleiro, como o Senhor me ordenou".
11 Na tujiw Se'sus gaqama'lut Piloteg muta Pilot niganpuguit ugjit Lo'mewei g'pnno'l. Pilot pipanimatl Se'susal, “Gi'l na Lesui'paq ugtelege'witemual?” Se'sus telimatl, “Gi'l na teluen.”
11 Jesus foi posto diante do governador, e este lhe perguntou: "Você é o rei dos judeus? " Respondeu-lhe Jesus: "Tu o dizes".
12 Na niganpugultijig patlia'sg aq natawo'ltijig gelula'titl Pilotal aq pisui elsutmua'tital Se'susal gatu Se'sus mo goqwei teluegw.
12 Acusado pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes religiosos, ele nada respondeu.
13 Na tujiw Pilot pipanimatl Se'susal, “Mo nutmun ta'n goqwei gis elsutmasgig?”
13 Então Pilatos lhe perguntou: "Você não ouve a acusação que eles estão fazendo contra você? "
14 Lpa Se'sus mu gelusigw, na tujiw Pilot pajiji paqalaig.
14 Mas Jesus não lhe respondeu nenhuma palavra, de modo que o governador ficou muito impressionado.
15 Te's Siawa'timgewei pestie'umg na Lo'mewei niganpuguit ta'n eig Selusalemg tewalqa'latal newte'jilitl ta'n laplusang pisilitl. Tewalqa'latal ta'n tegenn na mimajuinu'g wel'te'lma'titl ugjit tu'elin.
15 Por ocasião da festa era costume do governador soltar um prisioneiro escolhido pela multidão.
16 Na tujiw pisit laplusang na ji'nm ta'n teluisit Se'sus Palapas. Na wel nenut.
16 Eles tinham, naquela ocasião, um prisioneiro muito conhecido, chamado Barrabás.
17 Ta'n tujiw mimajuinu'g gisi mawita'ti'tij, Pilot pipanimaji, “Tegen pewalioq tualqa'lan, Se'sus Palapas gisna Se'sus ta'n mimajuinu'g tel wi'ta'titl Nujiugs'tawi'wet?”
17 Pilatos perguntou à multidão que ali se havia reunido: "Qual destes vocês querem que lhes solte: Barrabás ou Jesus, chamado Cristo? "
18 Pilot gis geitoq na niganpugultijig wesua'la'tipnn Se'susal muta wisgua'la'titl.
18 Porque sabia que o haviam entregado por inveja.
19 Ge's Pilot pemgopij ta'n etli ilsutegej, ugte'piteml petgitmlij agnutmaqan ta'n telueg, “Mut nasalsiw goqwei ula ji'nm muta gelu'sit. Wela'gweg pewi'g'p. Welmajita'sip aq me' nige' jipaqa'si.”
19 Estando Pilatos sentado no tribunal, sua mulher lhe enviou esta mensagem: "Não se envolva com este inocente, porque hoje, em sonho, sofri muito por causa dele".
20 Na niganpugultijig patlia'sg aq mawagnutmewinu'g munsaiwa'tiji mimajuinu' pipanimanew Pilotal ugjit tualqa'lan Palapasal aq ne'po'qsilin Se'susal.
20 Mas os chefes dos sacerdotes e os líderes religiosos convenceram a multidão a que pedisse Barrabás e mandasse executar a Jesus.
21 Pilot ap pipanimaji, “Tegen wegla tapusijig pewalioq iga'lan?” Telimgwi'titl, “Iga'l Palapas.”
21 Então perguntou o governador: "Qual dos dois vocês querem que eu lhes solte? " Responderam eles: "Barrabás! "
22 Pilot pipanimaji, “Gatu nige' tala'lates Se'sus ta'n tel wi'tut Nujiugs'tawi'wet?” Ms't teluejig, “Gujjiewta'nej!”
22 Perguntou Pilatos: "Que farei então com Jesus, chamado Cristo? " Todos responderam: "Crucifica-o! "
23 Gatu Pilot pipanimaji, “Goqwei gisi pata'toq?” Na mimajuinu'g ma'muni sesgu'tijig, “Gujjiewta'nej!”
23 "Por quê? Que crime ele cometeu? ", perguntou Pilatos. Mas eles gritavam ainda mais: "Crucifica-o! "
24 Na tujiw Pilot nest'g mo wetapsuninug ugjit siawi glulaji muta ma'muni uggwaiultiliji. Na ugpitnn gesispa'toqol aq telimaji mimajuinu', “Mu ni'n tela'tegew ula ji'nm npuaqan. Gilew ula gisi pgwa'tuoq!”
24 Quando Pilatos percebeu que não estava obtendo nenhum resultado, mas, pelo contrário, estava se iniciando um tumulto, mandou trazer água, lavou as mãos diante da multidão e disse: "Estou inocente do sangue deste homem; a responsabilidade é de vocês".
25 Ms't mimajuinu'g telima'titl, “Ninen aq nn'janinaq gisi pgwatutesnen ugjit ula ji'nm npmn.”
25 Todo o povo respondeu: "Que o sangue dele caia sobre nós e sobre nossos filhos! "
26 Na tujiw Pilot tela'teget ta'n goqwei mimajuinu'g pewatmli'tij, na iga'latl Palapasal aq pipanimaji ugsma'gnismg wisqapaqtan Se'susal. Ta'n tujiw Se'sus gisi wisqapaqto'teg, na Pilotal elgimtl ugjit gujjiewto'qsin.
26 Então Pilatos soltou-lhes Barrabás, mandou açoitar Jesus e o entregou para ser crucificado.
27 Na tujiw sma'gnisg pegisula'titl Se'susal na g'pnno'lo'guomg. Na ms't sma'gnisg mawita'jig na'te'l.
27 Então, os soldados do governador levaram Jesus ao Pretório e reuniram toda a tropa ao seu redor.
28 Se'susal utapsun menina'tua'titl aq pitu'gwala'titl, e'wmi'titl megwe'litl pitu'gunn muta getu' maligima'titl.
28 Tiraram-lhe as vestes e puseram nele um manto vermelho;
29 Goqominaqsie'l na gigto'qopito'tu'tij aq nasa'tua'titl Se'susal un'jig. Gmu'j ignmut ugpitn inaqanei. Na tujiw gigto'qi nutgulpita'jig aq maligima'titl. Teluejig, “Pgitawsi muta elege'witewin ugjit Lesui'paq.”
29 fizeram uma coroa de espinhos e a colocaram em sua cabeça. Puseram uma vara em sua mão direita e, ajoelhando-se diante dele, zombavam: "Salve, rei dos judeus! "
30 Na elusguma'titl aq nat wen wesua'toq na gmu'j ta'n ignmatl Se'susal. E'wmi'tij ula gmu'j aq matta'titl un'jig.
30 Cuspiram nele e, tirando-lhe a vara, batiam-lhe com ela na cabeça.
31 Ta'n tujiw siwi maligima'titl mena'tua'titl na pitu'gunn aq apaji nasa'tua'titl utapsunn. Na ela'la'titl ta'n tl gujjiewta'tital.
31 Depois de terem zombado dele, tiraram-lhe o manto e vestiram-lhe suas próprias roupas. Então o levaram para crucificá-lo.
32 Ge's maita'jig gjigang, na weltesgua'titl ji'nmul teluisilitl Simon, tleiawilitl Sailin. Na sma'gnisg gisa'la'titl Simonal pmapinmilin gujjiewei ugjit Se'sus.
32 Ao saírem, encontraram um homem de Cirene, chamado Simão, e o forçaram a carregar a cruz.
33 Na el'ta'jig ta'n teluisig Golgota. Ula wisun telueg waqan'tewatpat.
33 Chegaram a um lugar chamado Gólgota, que quer dizer Lugar da Caveira,
34 Na'te'l ignmua'titl Se'susal moqopa'q ta'n wiaqpega'tas'g nat goqwei wisqe'g. Ta'n tujiw Se'sus wett'g, mu esamqwagw.
34 e lhe deram para beber vinho misturado com fel; mas, depois de prová-lo, recusou-se a beber.
35 Na gujjiewta'titl aq utapsunn elegetu'tij ta'n wen ugtete'tal.
35 Depois de o crucificarem, dividiram as roupas dele, tirando sortes.
36 Na tujiw pemgopita'jig na'te'l aq angama'titl.
36 E, sentando-se, vigiavam-no ali.
37 Sma'gnis ewi'g'g agnutmaqan. Ula telueg ta'n Se'sus ilsumut gujjiewto'qsin. G'p'taq Se'sus un'ji nastmi'tij na agnutmaqan. Telueg, “Ula na Se'sus, na elege'wit ugjit Lesui'paq.”
37 Por cima de sua cabeça colocaram por escrito a acusação feita contra ele: ESTE É JESUS, O REI DOS JUDEUS.
38 Na sma'gnisg tapusiliji gmutnesg gujjiewta'tiji etuiw Se'suseg, newte'jit ugtinaqanmg aq igtig ugpatatujmg.
38 Dois ladrões foram crucificados com ele, um à sua direita e outro à sua esquerda.
39 Mimajuinu'g ta'n el'ta'jig gjigang gisna maita'jig na'te'l naqita'jig aq angama'titl Se'susal. Un'jiwal pepuegetitl aq maligima'titl.
39 Os que passavam lançavam-lhe insultos, balançando a cabeça
40 Alt telima'titl, “Gi'l getu' seioqte'mu't'p gjia'sutuo'guom aq getu' ilitu't'p pas'g nesuguna'q. Mo gis tla'tegewn. Pa na gi'l na Gjinisgam uggwisin, ugs'tawi'si aq nisalsi na gujjieweigtug!”
40 e dizendo: "Você que destrói o templo e o reedifica em três dias, salve-se! Desça da cruz, se é Filho de Deus! "
41 Na niganpugultijig patlia'sg, nujigina'mua'tijig Mowisewei tplutaqan aq mawagnutmewinu'g na maligima'titl Se'susal.
41 Da mesma forma, os chefes dos sacerdotes, os mestres da lei e os líderes religiosos zombavam dele,
42 Teluejig, “Gisi ugs'tawiapni igtigi, gatu mo gisi ugs'tawi'sigw? Teluep negm na elege'witewit ugjit Lesui'paq. Pa na nige' gisi ugji nisa'sij na gujjieweigtug, na gtlams'tuatesnen.
42 dizendo: "Salvou os outros, mas não é capaz de salvar a si mesmo! E é o rei de Israel! Desça agora da cruz, e creremos nele.
43 Elita'sualatl Gjinisgaml aq teluet negm na Gjinisgam uggwisl. Na to'q, ge' angamlij etugjel Gjinisgam ugs'tawian!”
43 Ele confiou em Deus. Que Deus o salve agora, se dele tem compaixão, pois disse: ‘Sou o Filho de Deus! ’ "
44 Je we'gaw na gmutnesg ta'n mawi gujjiewta'sijig elg wijei tel maligima'titl.
44 Igualmente o insultavam os ladrões que haviam sido crucificados com ele.
45 Na mewlia'gwej, ta'n telgi'g na umutgiwaq oqonitpaqamugwa's'g. Me' oqonitpa'q glapis si'st ajiej.
45 E houve trevas sobre toda a terra, do meio dia às três horas da tarde.
46 Na'tami si'st ajiej, Se'sus gesigaw sesgwet, “Eloi, Eloi, lama sabachthani?” ta'n telueg, “Ntnisgamum, Ntnisgamum, tal gis puna'lin ni'n?”
46 Por volta das três horas da tarde, Jesus bradou em alta voz: "Eloí, Eloí, lamá sabactâni? " que significa: "Meu Deus! Meu Deus! Por que me abandonaste? "
47 Ta'sijig ta'n gaqamultijig na'te'l nutua'titl aq teluejig, “Wigumatl Ilaijaal.”
47 Quando alguns dos que estavam ali ouviram isso, disseram: "Ele está chamando Elias".
48 Newte'jit na'te'l eliputuaj spanj waju'peg moqopa'q. Naspilas'g gmu'jigtug aq elasqa'tuaj ugjit Se'susal samqwalin.
48 Imediatamente, um deles correu em busca de uma esponja, embebeu-a em vinagre, colocou-a na ponta de uma vara e deu-a a Jesus para beber.
49 Gatu na igtigig awna teluejig, “Pe'l angamanej, etugjel Ilaija jugu'etew aq ugs'tawiatal!”
49 Mas os outros disseram: "Deixem-no. Vejamos se Elias vem salvá-lo".
50 Se'sus ap sesgwet aq nepgaq.
50 Depois de ter bradado novamente em alta voz, Jesus entregou o espírito.
51 Na tujiw na mesgi'g elaqpilaqan ta'n gaqapitg gjia'sutuo'guom pasgina's'g g'p'taq glapis epune'g. Maqamigew gesigaw maja's'g aq lpa gun'tal pasgine'tesgl.
51 Naquele momento, o véu do santuário rasgou-se em duas partes, de alto a baixo. A terra tremeu, e as rochas se partiram.
52 We'gaw na maqamigew ta'n eteg utqutaqane'gati pasgina's'g, aq pugwelgig gisi npu'tijig minua'lujig. Wegla na Gjinisgam ugmimajuinumg.
52 Os sepulcros se abriram, e os corpos de muitos santos que tinham morrido foram ressuscitados.
53 Ta'n tujiw Se'sus gis minunsitew wegla mimajuinu'g naqtmi'tij utqutaqane'gati aq pisgwita'jig sape'wig gjigang. Pugwelgig mimajuinu'g nemia'tiji.
53 E, saindo dos sepulcros, depois da ressurreição de Jesus, entraram na cidade santa e apareceram a muitos.
54 Na niganpuguit sma'gnis aq igtigi sma'gnisg angama'titl Se'susal npmlin Na nemitu'ti'tij maqamigew maja's'g aq ms't goqwei gi's tliaq, sigt'ta'sultijig aq teluejig, “Negmaq giasgiw Gjinisgam Uggwisl.”
54 Quando o centurião e os que com ele vigiavam Jesus viram o terremoto e tudo o que havia acontecido, ficaram aterrorizados e exclamaram: "Verdadeiramente este era o Filho de Deus! "
55 Na pugwelgig e'pijig gnegg eimu'tijig aq angaptmi'tij ta'n goqwei gis tliaq. Peji majulgwala'tipnn Se'susal weja'tegemg Galaliewa'gi glapis Selusalemg aq apoqonmua'tipnn.
55 Muitas mulheres estavam ali, observando de longe. Elas haviam seguido Jesus desde a Galiléia, para o servir.
56 Newte'jit teluisit Mal Matle'n aq igtig teluisit Mali na Ji'mej aq So'sep uggwijual. Negm na Sepeti ugte'piteml.
56 Entre elas estavam Maria Madalena; Maria, mãe de Tiago e de José; e a mãe dos filhos de Zebedeu.
57 Ge's mu na'gu'set galqwasiegw, wejgu'et milesuinu ta'n teluisit So'sep, Na tleiawit Alamatia. Negm na Se'sus unaqapeml.
57 Ao cair da tarde chegou um homem rico, de Arimatéia, chamado José, que se tornara discípulo de Jesus.
58 Eliet Piloteg aq pipanimatl ignmagun Se'susal muta gis nepmlita. Pilot telimatl sma'gnisl, “Ignmuatmu So'sep na Se'suso'q.”
58 Dirigindo-se a Pilatos, pediu o corpo de Jesus, e Pilatos ordenou que lhe fosse entregue.
59 So'sep wesua'latl Se'susal aq oqonisgwa'latl pilei atla'wegnigtug.
59 José tomou o corpo, envolveu-o num limpo lençol de linho
60 Ge's mu Se'sus nepmugweg So'sep gisi pempujeteg mesgi'g elmalqei gun'tewigtug. So'sep gisgaja'toqop ula elmalqei ugjit ta'n lsma'laten. Na nige' jugwa'latl Se'susal aq elsma'latl ula elmalqei. Wesua'toq mesgi'g gun'tew aq te't'pja'toq ta'n weji pisgwa'timg elmalqeigtug. Na tujiw maja'sit.
60 e o colocou num sepulcro novo, que ele havia mandado cavar na rocha. E, fazendo rolar uma grande pedra sobre a entrada do sepulcro, retirou-se.
61 Gigjiw ta'n Se'sus elisinnij pemgopijig Mal Matle'n aq na igtig Mali.
61 Maria Madalena e a outra Maria estavam assentadas ali, em frente do sepulcro.
62 Na igtig na'gweg na atlasmutigisg'g. Na tujiw niganpugultijig patlia'sg aq Palasiaq el'ta'jig Piloteg.
62 No outro dia, que era o seguinte ao da Preparação, os chefes dos sacerdotes e os fariseus dirigiram-se a Pilatos
63 Telima'titl Pilotal, “Saqamaw, migwite'tmeg na glusqapoq gesgmnaq nepmugweg teluepnaq, ‘Minunsia's gisi nsuguna'q.’
63 e disseram: "Senhor, lembramos que, enquanto ainda estava vivo, aquele impostor disse: ‘Depois de três dias ressuscitarei’.
64 Nige' pewaluleg ango'tmn na utqutaqane'gati nesuguna'q. Mut wen ignmuaw pisgwa'n ta'n ji'nmaq elisinnij. Na tujiw unaqapemg ma' gisi gmutnala'tigul Se'susal aq na tujiw tluetaq, ‘Minunsitaq.’ Na ula me' ms'gi'gt'tew egsuo'qon je mu esgwiaq ta'n ji'nmaq teluepnaq.”
64 Ordena, pois, que o sepulcro dele seja guardado até o terceiro dia, para que não venham seus discípulos e, roubando o corpo, digam ao povo que ele ressuscitou dentre os mortos. Este último engano será pior do que o primeiro".
65 Pilot telimaji, “Ugsua'lug ta'sijig sma'gnisg aq tlimug ango'tmu'tinew na utqutaqane'gati. Mut wen ignmuow pana'tun na elmalqei.”
65 "Levem um destacamento", respondeu Pilatos. "Podem ir, e mantenham o sepulcro em segurança como acharem melhor".
66 Na gji patlia'sg aq Palasiaq el'ta'jig utqutaqane'gati aq nasa'tu'tij agnutmaqan na gun'tewigtug te't'pja'tas'g'p ta'n etl pisgwa'tmg utqutaqan ta'n Se'sus elisinnij. Ula agnutmaqan telueg, “Mut wen te't'pja'tuij ula gun'tew.” Na tujiw iga'la'tiji sma'gnisg ango'tmnew utqutaqane'gati.
66 Eles foram e armaram um esquema de segurança no sepulcro; e além de deixarem um destacamento montando guarda, lacraram a pedra.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.