Mateus 26

Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ta'n tujiw Se'sus gaq gina'muet wegla ta'n goqwe'l, na telimaji unaqapemg,
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 “Ni'n na mimajuinualsiap. Na Siawa'timgewei Pestie'umg pmietew tapuguna'qt'tew. Na tujiw nat wen ignmuitew ta'nig masgelmijig aq gujjiewte'itaq.”
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 Na tujiw niganpugultijig patlia'sg aq igtigig mawagnutmewinu'g weltesgatultijig Gaiapasal wiguaq. Negm na espe'g patlia's.
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 Wesgutmi'tij maw Gaiapas ta'n tl gimi ugsua'la'tital Se'susal ugjit ne'pa'new.
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 Teluejig, “Ma gis tla'taqatiwgw pestie'umg ta'n tujiw pugwelgig mimajuinu'g eimu'tijig tet. Jijuaqa ms'gi'gt'tew goqwei pegwatu'tij.”
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
6 Se'sus emittugwet Pettani. Na'te'l pisgwa't Simonal wiguaq. Simon na ji'nm ta'n geggung'p na gsnugowaqan ta'n teluisig leplsi.
6 — ausente —
7 Na e'pit pegising. Ela'latl pu'taiji'tl. Ula na gun'tewe'get ta'n teluisig alapastl. Waju'pelitl mego'tigewei amjaqto'suti. Na e'pit guta'tuatl Se'susal un'jig ula amjaqto'suti, ge's Se'susal etlatannitl.
7 — ausente —
8 Na Se'sus unaqapemg nemitu'tij, na wegaiultijig. Teluejig, “Me' gatu pisuo'tg na amjaqto'suti.
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 Na ntuisgetmg gisi guguntesnu mesgi'g suliewei aq gisi ignmuanes ewle'juinu'g.”
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 Se'sus gejiaji telueliji aq telimaji, “Mut lugowaqana'law na e'pit. Gisi ula'teget ugjit ni'n.
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 Iapji pugwelgig ewle'juinu'g wijitgweiugsitoqs'p gatu ma' iapjiw gis wijitgweiuluoq.
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 Ta'n tujiw guta'tuij amjaqto'suti nun'jieg, na pas'g gisgaja'lit ugjit utqutalimg.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 Telimuloq, ta'n ula e'pit gis tla'tegej na ugji migwite'lmaten, ta'n getu tami na gelu'lg agnutmaqan pestunten ta'n telgi'g ugs'tqamu.”
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 Na tujiw Se'sus unaqapeml ta'n teluisilitl Suta Isgaliot, elielitl ta'n niganpugultijig patlia'sg eimu'tijig.
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 Pipanimaji, “Goqwei ignmuitoqs'p apoqonmulinew ta'n tl gisapsgnatesnu Se'sus?” Na glaman wel'te'tmi'tij aq nesisga'qal suliewe'l ignmua'titl Sutaal.
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 Na weja'tegemgeg tujiw Suta gwilg ta'n tl ntuisgalatal Se'susal ugjit ugsua'lugsin.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Na tujiw iga'q na amgwesewei na'gweg mimajuinu'g e'wmi'tij pipnaqan ta'n mo apita'tas'gtnug, Se'sus unaqapemg pipanimgwi'titl, “Tami tet pewalieg gisgaja'tunen wela'gewei ugjit Siawa'timgewei Pestie'umg?”
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 Se'sus telimaji, “Lta'gw na ji'nm ta'n ultesguanew na gjigang aq tlimug, Nujigina'muet teluet, ‘Ta'n goqwei weji pgisinap, getu' tliaq ula na'gweg. Ula na wela'gewei ugjit Siawa'timgewei Pestie'umg, ni'n aq nnaqapemg getu' tlatalultieg giguaq.’ ”
18 Ele respondeu:
19 Na Se'sus unaqapemg maita'liji aq gisgaja'tu'tilij Siawa'timgewei wela'gewei.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Na wijei wela'gw, Se'sus aq unaqapemg pemgopita'jig ugjit wela'gewei.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Ge's etlatalulti'tij, Se'sus telimaji, “Na telimuloq, nat wen te'sioq ntuisgalitew.”
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 Na unaqapemg we'gwi ms'go'ltijig aq ingute'jit pipanimatl, “Gjisaqamaw, mu ta gatu wesgumiwn ni'n?”
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 Se'sus telimaji, “Gtapegwija'tutew pipnaqan wijei eptaqanigtug maw ni'n, na negm ntuisgalitew.
23 Jesus respondeu:
24 Ni'n na mimajuinualsiap. Amujpa np'tes st'ge' ta'n tel wi'gas'g Gjinisgam ugtwi'gatigng. Gatu mawi mtue'tew ugjit na ji'nm ta'n ntuisgalitew. Etug me' glu'lgtesoq ugjit na ji'nm mu ugs'tqamuigusnn.”
24 Pois o
25 Na tujiw Suta, ta'n getu' ntuisgalatal Se'susal, teluet, “Nujigina'muet mu ta gatu wesgumiwn ni'n?” Se'sus telimatl, “Gi'l na teluen.”
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 Na ge's Se'sus aq unaqapemg etlatalulti'tij, Se'sus wesua'toq pipnaqan aq miwatmuatl Nisgaml. Na tujiw nasgwa'toq pipnaqan aq ignmuaji unaqapemg. Na telimaji, “Ula na na'qi, ms't ta'n te'sioq ugsua'tug aq malqotmug.”
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 Na tujiw wesua'latl nqanipsmun aq miwatmuatl Nisgaml. Ignmuaji unaqapemg aq telimaji, “Ugsua'tug ta'n te'sioq aq wet samqwoltigw.
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 Ula na nmal'tem. Gjinisgam teplumasit apigsigtmuanew pugwelgig mimajuinu'g ugtlue'utiwal ta'n tujiw lita'sualitaq ni'neg. Teplumaji tla'tegen, muta nmal'tem guta's'gt'tew ta'n np'tes gujjieweigtug.
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 Ula telimuloq, ma' nugu samqwaw moqopa'q glapis na na'gweg tli ultesgatultitesnu nujj ugtelege'wa'gimg wa'so'q. Na'te'l ap samqwoltitesnu.”
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 Na gis tlimateg, a'sutmaqanewintu'tijig aq tewita'jig. El'ta'jig na gm'tnigtug teluisit Olipet.
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 Se'sus telimaji unaqapemg, “Ula wijei ulo'nug, ta'n te'sioq naqalitoqs'p aq ugsmultitoqs'p. Gjinisgam ugtwi'gatign tel wi'gas'g,
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 Gatu gis minunsian, na lia's Galaliewa'gi ge's mu peita'woq na'te'l.”
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Pie'l telimatl, “Etug ms't mimajuinu naqalultaq, gatu lpa ma' naqalulnu.”
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 Se'sus telimatl Pie'lal. “Telimul ula. Ge's mu napew getu'g egsitpu'nug, si'st tluetes mo nenuiwn.”
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Pie'l telimatl, “Lpa ma' tluew mo nenu'lu, je tlia npman maw gi'l.” Ms't Se'sus unaqapemg teluejig wijei st'ge' Pie'l.
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 Ta'n tujiw Se'sus aq unaqapemg peita'titeg na gm'tng, el'ta'jig ta'n eteg iga'taqan teluisig Getsemani. Na telimaji, “Pe'l tet pita'qw, ala tet eliei, naji a'sutmai.”
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 Na nespnaji Pie'lal aq tapusiliji Sepeti uggwisg. Se'sus ma'muniw ewlgwijing aq ma'muni ulmajita'sit.
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 Telimaji unaqapemg, “Ma'muni ewlgwijin. Sigti ulmajita'si. Siaw i'mu'tigw tet. Mut nep'tinew aq a'sutmessewigw.”
38 e disse a eles:
39 Na me' naqajijge'le'l eliet. Nutgul'paqjetesing maqamigeg muta tetuji gitnmat. A'sutmat, “Gjinisgam gi'l na nujj, etawaqtmul jigla'tui ula ulmajo'qon ta'n wejgu'aq. Gatu na tliaj st'ge' ta'n gi'l tel puatmn, mu na ta'n ni'n tel puatm.”
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Na tel'gne'geg na apsgwa'sit ta'n nesisiliji unaqapemg eimu'tiliji aq nemiaji nep'tiliji. Tugwa'latl Pie'lal aq telimatl, “Tal gis gilew mo gis alapultiwoq ge's etli a'sutmai?
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 Angaptmu'tigw aq a'sutma'tigw glaman ma' mn'tu gisa'lugsiwoq tla'taqatinew lue'uti'l. Getu' tla'taqatioq pas'g mo gis tla'taqatiwoq muta wesami gtugsultioq.”
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Ap na ta'puewei Se'sus naji a'sutmat, “Gjinisgam gi'l na nujj, pa na ula ulmajo'qon ma' gisi jigla's'gtnug aq amujpa ulmaje'tes, na tliaj st'ge' ta'n gi'l tel puatmn.”
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 Na ap apsgwa'sit aq ap nemiaji unaqapemg nep'tiliji. Me' gatu tetuji gtugsultijig.
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 Na ap Se'sus naqalaji aq ap si'stewei wijei teli a'sutmat.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Na tujiw eliet ta'n unaqapemg eimu'tiliji aq telimaji, “Me' nep'tioq aq etli atlasmultioq. Ni'n na mimajuinualsiap aq nige' gi's iga'q ugjit iga'limg na lue'winu'g ugpitnuaq.
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 Mn'jita'qw, maita'nej. Ge' lapita'gw, na ji'nm ta'n gisi ntuisgalit pegising.”
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Me' Se'sus etlewistoq na tujiw Suta, newte'jilitl unaqapeml pegisinnitl. Pugwelgig mimajuinu'g pema'tu'titl espo'qwas'gl aq petgute'gne'l peji wije'wa'titl Sutaal. Niganpugultijig patlia'sg aq natawo'ltijig ji'nmug elgima'tiji wegla mimajuinu' na'te'l.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Na Suta gis telimaji na mimajuinu', “Ta'n tegen ji'nm wesgaqalm'g na negm ta'n pewaloq. Ugsua'lug.”
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 Eliet Se'suseg aq teluet, “Nujigina'muet, me' taliasgig?” Na tujiw wesgaqalmatl.
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 Se'sus telimatl, “Smtug lugwaten gtlugowaqan!” Na igtigig goqqwa'la'titl Se'susal aq melgigna'titl.
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 Se'sus unaqapeml wesua'toq espo'qwas'g aq taqamatl espe'g patlia'sl ugtlugowinuml. Lpa mente'muatl ugs'tuaqan.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 Gatu Se'sus telimatl, “Masgwa'l na tlawo'q, muta ta'n wen e'watl tlawo'qol na ugji np'tew.
52 Aí Jesus disse:
53 Geituoq apoqonmatimg puatma's, pas'g glula's nujj aq smtug petgimata lluigneg te'sisgegsiliji je ta'pu pituiptnnaqaniliji ansale'wiliji ugjit apoqonmuin?
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 Gatu ta'n goqwei tliatew amujpa teliaq st'ge' ta'n goqwei gis ewi'gas'g Gjinisgam ugtwi'gatigng.”
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 Na tujiw Se'sus telimaji na mimajuinu', “Pegisuloqiq espo'qwasijig aq petgute'gne'l muta getu' goqqwa'lioq. Tel'te'lmioq na pa wijei aq nat wen gmutnesg. Te'sigisg'g etl gina'muap gjia'sutuo'guomg gatu mo tala'liwoqop na'te'l.
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 Gatu ula gis tliaq ugjit gisa'tun tlian ta'n goqwei ta'n niganigjitegewinugi'g ewi'gmi'tip.” Na tujiw ms't unaqapemg naqalgwi'titl aq wesmultiliji.
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 Na wegla ta'n gisi goqqwa'la'titl Se'susal ela'la'titl Gaiapas wiguaq aq pisgwa'la'titl. Na nujigina'mua'tijig tplutaqan aq igtigig ta'n niganpugultijig etl mawita'tij maw Gaiapasal na espe'litl patlia'sl.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Na gnegg ugtejge'l Pie'l majulgwalaji aq pisgwa't iga'taqanigtug ta'n espe'litl patlia'sl wen'ji'guoml gigto'qwagwegl. Na epa'sit maw ta'nig ango'tmi'tij gjia'sutuo'guom. Na'te'l etli esgmatg ta'n tliatew.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 Na lamguomg Gaiapas wiguaq, niganpugultijig patlia'sg aq nuji ilsutaqatijig maw agnutma'tijig nat goqwei ta'n pisui ilsutmuan Se'susal ugjit ne'po'qsilin.
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 Gatu lpa mo na we'jitua'ti'gw goqwei, we'gaw pugwelgig pisui agnima'titl aq egsuaqanima'titl Se'susal. Na tujiw tapusijig ji'nmug gaqamijig
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 aq teluejig, “Ula ji'nm nutaqatt'p teluep, ‘Ni'n gis suisgo'tutes na gjia'sutuo'guom aq nesuguna'q gisi ilitutes.’ ”
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 Na espe'g patlia's gaqama'sit aq pipanimatl Se'susal, “Getu asitemjig wegla ji'nmug? Goqwei getu' tluen?”
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Gatu Se'sus mo gelusigw. Ap Gaiapas gelulatl, “Lui'tmasi Nisgameg aq tliminen pa na gi'l na Nujiugs'tawi'wet. Tliminen pa na gi'l na Gjinisgam uggwisl.”
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Na tujiw Se'sus telimatl, “Gi'l na teluen. Ni'n na mimajuinualsiap, gatu nige' telimuloq, nmioqs'p pmgopia's Gjinisgam ta'n mawignat ugtinaqanmg aq wejgwi nisa'sites alugwigtug.”
64 Jesus respondeu:
65 Ta'n tujiw espe'g patlia's ula nutuateg, na we'gwi uggwaig aq ugpitu'gunml sewisgina'latl. Teluet, “Ula ji'nm anmimatl Nisgaml. Mu amujpa nujo'teget telimugsi'gw ula ji'nm gesapuguet muta gis nutmugg ta'n tujiw anmimatl Gisitegelitl.
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 Tal'te'tmoq nige' muta gis nutuoq ta'n tujiw gesapuguet?” Mimajuinu'g na'te'l telima'titl, “Teliaq, ula ji'nm ma'muni pata'teget aq amujpa ne'po't.”
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 Na tujiw elusguma'titl aq taqama'titl. Alt paqtne'ita'titl
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 aq telima'titl, “Pa na gi'l na Nujiugs'tawi'wet, tliminen na ta'nig gisi tqam'sgig!”
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 Pie'l me' pemgopit gujmug. Na e'pite's ta'n elugowatl gjipatlia'sl eliet Pie'leg aq telimatl, “Gi'l na elg wijitgweia't'p na Se'sus ta'n tleiawit Galaliewa'gi.”
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Gatu Pie'l petgwasit aq telimatl, “Lpa mo geju'lu ta'n goqwei wesgutmn.” Na mimajuinu'g ta'n eimu'tijig na'te'l nutua'titl ta'n goqwei Pie'lal teluelitl.
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 Pie'l gaqama'sit aq eliet ta'n eteg na ga'qana'tas'g. Na tujiw igtig e'pit nemiatl aq telimaji mimajuinu ta'n alpugultiliji na'te'l, “Ula ji'nm al wije'wapnn na Se'susal ta'n Nasalet tleiawilitl.”
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Ap Pie'l petgwasit aq teluet, “Elui'tmasi, mo nenuaq na ji'nm ta'n wesgumt.”
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Na tel gnegg ta'sijig ji'nmug ta'n alpugultijig tlima'titl Pie'lal, “Talma gi'l wijitgweia't'p muta ta'n teli'sin geju'leg ta'n wejien.”
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 Na tujiw Pie'l elui'tmasit aq teluet, “Gjinisgam gisi ugtapulitew pa na tli egsueian. Mo nenuaq na ji'nm.” Giasgiw na tujiw napew getu'g.
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 Pie'l mi'gusit ta'n Se'susal gisi tlimtl, “Ge's mu napew getu'g na si'st tluetes mo nenuiwn.” Na tujiw Pie'l maja'sit aq sigt'temit.
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.