Mateus 22
Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NAA
1 Se'sus ap telimaji mimajuinu' a'tugwaqan ugjit gina'muanew nat goqwei.
1 De novo Jesus lhes falou por parábolas, dizendo:
2 Teluet, “Ta'n Gjinisgam ilgwenaji mimajuinu' na pa wijei aq elege'wit ta'n gisgaja'toq mesgi'g pestie'waqan ta'n tujiw uggwisl getu' malie'wiliteg.
2 — O Reino dos Céus é semelhante a um rei que preparou uma festa de casamento para seu filho.
3 Elgimaji uglugowinumg ugjit jugwita'new pestie'waqan negla mimajuinu' ta'n pewalaji eimu'tinew na pestie'waqan. Gatu mo wen getu' liegw.
3 Enviou os seus servos a chamar os convidados para a festa, mas estes não quiseram vir.
4 Na tujiw elgimaji igtigi lugowinu' aq telimaji lta'new aq tlimanew wegla mimajuinu'g ta'n gis wigumgig, ‘Jugwita'gw, ms't goqwei gisgatteg. Gi's ne'po'jig wen'jitia'mug aq mawi glu'sijig wen'jitia'm'ji'jg. Ms't goqwei gisgatteg. Jugwita'gw muta ngwis getu' malie'wit.’
4 Enviou ainda outros servos, dizendo: “Digam aos convidados: Eis que já preparei o meu banquete; os meus bois e animais da engorda já foram abatidos, e tudo está pronto; venham para a festa.”
5 Gatu na ta'n wigumujig mo jigs'tmi'ti'gw. Pas'g siaw tel lugutijig. Newte'jit ugtiga'taqan eliet aq igtig magasan naji pana'toq.
5 Mas os convidados não se importaram e se foram, um para o seu campo, outro para o seu negócio.
6 Me' igtigig goqqwa'la'tij na elege'wit uglugowinumg. Emegwei'wa'tiji aq ne'pa'tiji.
6 Outros, agarrando os servos, os maltrataram e mataram.
7 Na elege'wit wegaig, aq elgimaji ugsma'gnismg ugjit ne'pa'new negla ne'pa'tegewinu' aq elg nu'gwa'tu'tij gjigan ta'n ne'pa'tegewinu'g wigultijig.
7 — O rei ficou furioso e, enviando as suas tropas, exterminou aqueles assassinos e incendiou a cidade deles.
8 Na tujiw elege'wit wigumaji igtigi uglugowinumg aq telimaji, ‘Malie'wimgewei pestie'waqan gisgatteg. Gatu wegla mimajuinu'g ta'nig wigumg'pnig mo tepawtulti'gw ugjit jugwita'new pestie'waqan.
8 Então disse aos seus servos: “A festa está pronta, mas os convidados não eram dignos.
9 Nige' lta'gw utane'l awti'l aq wigumug ta'n te'sit wen nemioq!’
9 Vão, pois, para as encruzilhadas dos caminhos e convidem para o banquete todos os que vocês encontrarem.”
10 Na glaman lugowinu'g el'ta'jig utane'l awti'l aq wiguma'tiji pugwenniji mimajuinu. Ela'la'tiji pestie'waqan gitg gelu'sultiliji aq ta'ni mu gelu'sultligwi. Na wejgwa'la'tiji pugwenniji ta'n wesgowa's'g pestie'waqan.
10 E, saindo aqueles servos pelas estradas, reuniram todos os que encontraram, maus e bons; e a sala do banquete ficou cheia de convidados.
11 “Na elege'wit pisgwa't aq alapit. Nemiatl ji'nmul ta'n mo tetapu gnesiligul. Ula ji'nm mo nasguagul na aligal ta'n te'sit wen ignmut ugjit na malie'waqan pestie'umg.
11 — Mas, quando o rei entrou para ver os que estavam à mesa, notou ali um homem que não trazia veste nupcial
12 Elege'wit pipanimatl, ‘Nitap, tal gi's mo nasgmun na aligal ta'n pewalul nasgmn?’ Na ji'nm mo goqwei teluegw.
12 e perguntou-lhe: “Amigo, como você entrou aqui sem veste nupcial?” E ele emudeceu.
13 Na tujiw elege'wit telimaji uglugowinumg, ‘Ugsua'lug ula ji'nm aq gl'pilu uggwat aq ugpitn. Tua'l gujmug ta'n oqonitpa'q. Na'te'l atgitemitew aq wipitl seggapitasitew muta ulmaje'tew.’
13 Então o rei ordenou aos serventes: “Amarrem os pés e as mãos dele e atirem-no para fora, nas trevas; ali haverá choro e ranger de dentes.”
14 “Gjinisgam wigumaji pugwenniji mimajuinu' gatu megnaji tegle'ji'jg ugjit pisgwita'new mesgi'g pestie'waqan wa'so'q.”
14 Porque muitos são chamados, mas poucos são escolhidos.
15 Na tujiw Palasiaq naqala'titl Se'susal aq mawita'jig na'tami se'g. Agnutma'tijig ta'n tl gistesguanew Se'susal.
15 Então os fariseus se retiraram e consultaram entre si como surpreenderiam Jesus em alguma palavra.
16 Na glaman elgimaji unaqapemua aq Elot unaqapemg Se'suseg. Wegla ji'nmug telima'titl Se'susal, “Nujigina'muet, geju'leg apjiw teluen ta'n goqwei teliaqewei. Tetapu gina'muen ta'n Gjinisgam tel pualaji gji'tunew mimajuinu'. Mo sespete'tmun ta'n goqwei mimajuinu'g tluetaq. Gepmite'lm't ta'n wen ewle'jit st'ge' gepmite'lm't ta'n wen milesit.
16 E enviaram-lhe discípulos, juntamente com os herodianos, para lhe dizer: — Mestre, sabemos que o senhor é verdadeiro e que ensina o caminho de Deus de acordo com a verdade, sem se importar com a opinião dos outros, porque não olha para a aparência das pessoas.
17 Gatu tal'te'tmn, tliminen, tetapua'taqatieg apangitmnen Lo'mewei elege'wit na suliewei ta'n pipanimatl apangituan te's mimajuinu'l tleiawilitl Lo'mewa'gig gisna moqwa'?”
17 Assim sendo, diga-nos o que o senhor acha: é lícito pagar imposto a César ou não?
18 Gatu Se'sus gejiaji ugjigistesguanew aq telimaji, “Wesgijiangamgusultioq, pas'g getuapsgnioq.
18 Mas Jesus, percebendo a maldade deles, respondeu:
19 Ge' musga'tuigw na suliewei ta'n mimajuinu'g apangitmuanew Lo'mewei elege'wilitl.” Smtug na newte' pegisitua'titl.
19 Mostrem-me a moeda do imposto. Trouxeram-lhe um denário.
20 Pipanimaji, “Wen ugsisgw aq ugwisunm ewi'gas'gl na sulieweigtug?”
20 E Jesus lhes perguntou:
21 Telima'titl, “Na Lo'mewei elege'wit.” Na glaman Se'sus telimaji, “Na to'q, apangitug na g'pnno'lewa'jg ta'n goqwei g'pnno'lewa'jg ignmugsioq e'wmnew aq ignmug Gjinisgam ta'n goqwei ignmugsioq e'wmnew.”
21 Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
22 Ta'n tujiw nutmi'tij ta'n goqwei Se'sus gi's teluet, paqalaiultijig aq naqala'titl.
22 Ouvindo isto, se admiraram e, deixando-o, foram embora.
23 Na wijei na'gweg ta'sijig Satusiaq peita'jig Se'suseg. Getlams'tmi'tij na ma' nugu minunsulti'gw mimajuinugi'g ta'n npu'ti'tij. Telima'titl,
23 Naquele dia, alguns saduceus, que dizem não haver ressurreição, aproximaram-se de Jesus e lhe perguntaram:
24 “Nujigina'muet, Mowiso'q teluep,
24 — Mestre, Moisés disse: “Se alguém morrer, não tendo filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.”
25 “Jijuaqato'q na lluigneg te'sijig wijig'tultijig ji'nmug. Mujga gisiguitaq malie'wipnaq gatu nepg'pnaq aq mo geggunagupni mijua'ji'jg. Na glaman ta'puewa'j malie'wi'tipna sigu'sgwa.
25 Ora, havia entre nós sete irmãos. O primeiro, tendo casado, morreu e, não tendo descendência, deixou sua mulher para seu irmão.
26 Na wijei ap teliaq ugjit na ta'puewa'j, aq nepg'pnaq. Si'stewa'j wijei tla'tegepnaq glapis ms't lluigneg te'si'tipni wijei gis tla'taqatipnig.
26 O mesmo aconteceu com o segundo, com o terceiro, até o sétimo.
27 Na toqo ugtejgeweieg na e'pitaq nepg'pnaq.
27 Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
28 Nige' tlimigw, ta'n tujiw Gjinisgam minua'laj npuinu', wen ugte'pitemital na e'pilitl? Na lluigneg te'sipnaq gis malie'ulti'tipnn na wije'l e'pilipna.”
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete ela será esposa? Porque todos casaram com ela.
29 Se'sus telimaji, “Me' gatu oplite'tmoq. Mo geituoq Gjinisgam ugtwi'gatign aq mo geituoq ta'n Gjinisgam telignaj.
29 Jesus respondeu:
30 Ta'n tujiw na npuinu'g minunsultitaq, ma' nugu malie'ulti'gw. Na tlo'ltitaq st'ge' ansale'wiliji wa'so'q.
30 Porque, na ressurreição, nem casam, nem se dão em casamento, mas são como os anjos no céu.
31 Awan'ta'sultioq ta'n goqwei Gjinisgam teluet ta'n tujiw wesgutg'p na minunsimg. Ula ewi'gas'g,
31 Quanto à ressurreição dos mortos, vocês nunca leram o que Deus disse a vocês:
32 “Mimajuinu'g ta'n me' mimajultijig emtoqwala'titl Gjinisgaml, mu na npuinu'g.”
32 “Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó”? Ele não é Deus de mortos, e sim de vivos.
33 Ta'n tujiw mimajuinu'g nutmi'tij, paqalaiultijig ta'n Se'sus tel gina'muelij.
33 Ouvindo isto, as multidões se maravilhavam da sua doutrina.
34 Ta'n tujiw Palasiaq nutma'tij ta'n Se'sus gis magnimapni na Satusiaq, na Palasiaq mawita'jig Se'suseg.
34 Entretanto, os fariseus, sabendo que Jesus havia silenciado os saduceus, reuniram-se em conselho.
35 Newte'jit na nutagnutmewinu aq getu' weje'watl Se'susal. Wejo'tg gistesguan.
35 E um deles, intérprete da Lei, querendo pôr Jesus à prova, perguntou-lhe:
36 Pipanimatl, “Nujigina'muet, tegen mawi gepme'g tplutaqan?”
36 — Mestre, qual é o grande mandamento na Lei?
37 Se'sus telimatl, “Amujpa pajiji gsal Gisiteget na Gjinisgam ta'n emtoqwalt. Amujpa me' gesalt Gjinisgam je mu ta'n teli gsalj mimajuinu'g. Ta'n tujiw tela'tegen ta'n pas'g goqwei amujpa e'we'n ms't gml'gigno'tim musga'tun me' gesalt je mu mimajuinu'g. Ta'n tujiw angite'tmn ta'n pas'g goqwei amujpa me' gepmite'lm't je mu gepmite'lmawjig mimajuinu'g.
37 Jesus respondeu:
38 Ula na mawi espe'g aq mawi gepme'g tplutaqan.
38 Este é o grande e primeiro mandamento.
39 Na ta'puewei ta'n mawi gepme'g na, amuj igtigig mimajuinu'g teli gsalt st'ge' ta'n gi'l teli gsalsin.
39 E o segundo, semelhante a este, é: “Ame o seu próximo como você ama a si mesmo.”
40 Ms't tplutaqann ta'n Mowiso'q aq niganigjitegewinugi'g gis ewi'gmi'tipnn telueg wijei st'ge' wegla tapu'gl tplutaqann.”
40 Destes dois mandamentos dependem toda a Lei e os Profetas.
41 Ge's na Palasiaq me' eimu'tijig Se'suseg na pipanimaji,
41 Estando reunidos os fariseus, Jesus lhes perguntou:
42 “Tal'ta'sioq ugjit na negm ta'n tel wi'tut Nujiugs'tawi'wet? Tami wetapegsit negm?” Telimgwi'titl, “Ta'piteg wetapegsit.”
42 — O que vocês pensam do Cristo? De quem é filho? Eles responderam: — De Davi.
43 Se'sus pipanimaji, “Tal gis na Wejuli Nisgam gisa'lapnn Ta'pital tel wi'tapnn Wa'so'qewei Gjisaqamaw muta Ta'pito'q teluep,
43 E Jesus perguntou:
44 — ausente —
44 “Disse o Senhor ao meu Senhor:
45 Pa na Ta'pito'q tl wi'taj ‘Wa'so'qewei Gjisaqamaw,’ tal gis Gjisaqamaw ugtapegsitew Ta'piteg?”
45 — Portanto, se Davi o chama de Senhor, como ele pode ser filho de Davi?
46 Lpa mo wen gisi talimagul Se'susal ta'n goqwei gis pipanigesilitl. Na weja'tegemgeg tujiw mo wen nugu tewjita'qw pipaniman ugjit nat goqwei. Ms't wen jipaqa'sit ugjit pipaniman Se'susal agnutgl nat goqwe'l.
46 E ninguém podia lhe responder uma palavra; e a partir daquele dia ninguém mais ousou fazer perguntas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.