Mateus 21
Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NTLH
1 Pemita'tij gigjiw Selusalemg, peita'jig na utanji'j teluisig Petpage', ta'n eteg na gm'tn teluisit Olipet. Se'sus wigumaji tapusiliji unaqapemg.
1 Quando Jesus e os discípulos estavam chegando a Jerusalém, pararam no povoado de Betfagé, que fica perto do monte das Oliveiras. Dali Jesus enviou dois discípulos na frente,
2 Telimaji, “La'tigw utanji'j nigantug aq smtug nmiatoqs'p te'sipow gelpisit na'te'l aq maw un'jann. Apgwa'lug aq jugwa'lug ni'neg.
2 com a seguinte ordem:
3 Pa na nat wen pipanimugsioq nat goqwei, tlimatoqs'p, ‘Gjisaqamaw pewalaji.’ Na smtug iga'lata wegla te'sipowa.”
3 Se alguém falar alguma coisa, digam que o Mestre precisa deles. Assim deixarão vocês trazerem logo os animais.
4 Ta'n goqwei niganigjitegewinuaq teluepnaq na giasgiw tliatew. Na st'ge' gis ewi'gas'g,
4 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta tinha dito:
5 — ausente —
5 “Digam ao povo de Jerusalém: Agora o seu rei está chegando. Ele é humilde e está montado num jumento e num jumentinho, filho de jumenta.”
6 Na unaqapemg nigana'tijig aq tela'tegejig ta'n Se'susal gis telimji.
6 Então os discípulos foram e fizeram o que Jesus havia mandado.
7 Jugwa'la'tiji na te'sipowl aq un'jann Se'suseg. Ugpitu'gunmua elegetua'tiji ugpaqamuaq aq Se'sus tepa'sit te'sipowji'j un'jann.
7 Levaram a jumenta e o jumentinho, jogaram as suas capas sobre eles, e Jesus montou.
8 Na pugwelgig mimajuinu'g niganita'jig awtigtug aq siplamgo'la'tiji ugpitu'gunmua awtigtug. Igtigig temsmi'titl nipispaqann aq eloqotu'titl awtigtug.
8 Da grande multidão que ia com eles, alguns estendiam as suas capas no chão, e outros espalhavam no chão ramos que tinham cortado das árvores.
9 Na te'sijig mimajuinu'g niganita'jig aq te'sijig majulgwala'titl ta'n Se'sus eli'puluet. Poqji sesgu'tijig, “Emtoqwalanej Ta'pito'q uggwisl. Gemite'lmanej muta Gisiteget pajiji gepmite'lmatl. Pipanimg'tjig ms't wen wa'so'q emtoqwalan.”
9 Tanto os que iam na frente como os que vinham atrás começaram a gritar: — Que Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor! Hosana a Deus nas alturas do céu!
10 Se'sus pisgwa'j Selusalemg, pugwelgig mimajuinu'g ta'n eimu'tijig ma'muni sespenma'tijig. Ta'sijig pipanigesultijig, “Wen ta net?”
10 Quando Jesus entrou em Jerusalém, toda a cidade ficou agitada, e o povo perguntava: — Quem é ele?
11 Alt mimajuinu'g ta'n majulgwala'titl Se'susal teluejig, “Ula na niganigjitegewinu Se'sus. Tleiawit na gjigan Nasaletg, ta'n eteg Galaliewa'gi.”
11 A multidão respondia: — Este é o
12 Se'sus pisgwa't gjia'sutuo'guomg aq tewaqtesguaji ta'n te'siliji etli pgwateligatiliji aq etli ntuisga'tiliji. Aputasgejio'toqol na patawuti'l ta'n mimajuinu'g sa'se'wa'taqatiliji suliewei aq na mutputi'l ta'n mimajuinu'g pemgopultijig aq netuisgela'tiji plesg.
12 Jesus entrou no pátio do Templo e expulsou todos os que compravam e vendiam naquele lugar. Derrubou as mesas dos que trocavam dinheiro e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 Telimaji wegla mimajuinu', “Ewi'gas'g Gjinisgam ugtwi'gatignigtug ta'n goqwei Gjinisgam teluep,
13 Ele lhes disse:
14 Na nepapigwo'ltijig aq asgajo'ltijig el'ta'jig Se'suseg ge's eimlitl gjia'sutuo'guom aq nepilujig ms't.
14 Cegos e coxos iam encontrar Jesus no pátio do Templo, e ele os curava.
15 Na niganpugultijig patlia'sg aq nujigina'mua'tijig Mowisewei tplutaqan wegaiultijig ta'n tujiw nemitu'tij gelu'lgl paqalaiwaqann. Ap wegaiultijig ta'n tujiw nutma'tiji ta'n goqwei mijua'ji'jg al sesgu'tiliji gjia'sutuo'guomg muta mijua'ji'jg teluejig, “Emtoqwalanej Ta'pito'q uggwisl!”
15 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei ficaram zangados quando viram as coisas maravilhosas que ele fazia e ouviram as crianças gritando no pátio do Templo: —
16 Na glapis Se'susal telimgwi'titl, “Mo nutuawjig ta'n mijua'ji'jg teluejig?” Se'sus telimaji, “E'e, nutaqig. Geitu gilew gis gitmuoqop Gjinisgam ugtwi'gatign ta'n ewi'gas'g,
16 E eles disseram a Jesus: — Você está ouvindo o que estão dizendo? Jesus respondeu:
17 Na Se'sus naqalaji wegla mimajuinu' aq ejigla'sit na gjigan. Eliet Pettani aq getgunit na'te'l.
17 Então Jesus os deixou, saiu da cidade e foi para o povoado de Betânia. E passou a noite ali.
18 Na gisi egsitpu'geg ge's Se'sus apaja'sij gjigang na gewising.
18 No dia seguinte, quando estava voltando para a cidade, Jesus teve fome.
19 Nemiatl miti'sl ta'n teluisilitl pi'gmenaqsi. Eliet na miti'seg gatu mo goqwei lastenug, pas'g eta nipi'g. Na tujiw teluet, “Ma nugu nigwenug ula miti's.” Smtug na miti's gaqi gispasit.
19 Ele viu uma figueira na beira da estrada e foi até lá, mas não encontrou nada; só folhas. Aí disse para a figueira: E na mesma hora a figueira secou.
20 Se'sus unaqapemg nemitu'tij ma'muni paqalaiultijig. Pipanima'titl, “Tal gi's tel jaqal gispasit ula miti's?”
20 Os discípulos viram isso, ficaram muito admirados e disseram: — Como a figueira secou depressa!
21 Se'sus telimaji, “Migwite'tmug ula. Pa na uli gtlams'tasultioq aq mu megtmuoq, gilew elg wijei gis tla'latoqs'p. Pa na gtlams'tasultioq na gisa'latoqs'p st'ge' ni'n aq na gisa'latoqs'p gm'tn maja'sitew aq gtapa'sitew gta'nug.
21 Então Jesus disse:
22 Pa na gtlams'tasultioq, msntoqs'p ta'n getu goqwei pipanigesultioq ta'n tujiw a'sutma'tioq.”
22 Se crerem, receberão tudo o que pedirem em oração.
23 Se'sus apaja'sit Gjia'sutuo'guomg. Ge's etl gina'muet, niganpugultijig patlia'sg aq igtigig mawagnutmewinu'g peita'jig aq pipanima'titl, “Tal gis tla'tegen weget? Wen ignmasg assusuti ugjit tla'tegen wegla ta'n goqwe'l?”
23 Jesus chegou ao Templo, e, quando já estava ensinando, alguns chefes dos sacerdotes e alguns líderes judeus chegaram perto dele e perguntaram: — Com que autoridade você faz essas coisas? Quem lhe deu essa autoridade?
24 Se'sus telimaji, “Elg pipanimuloq nat goqwei, aq ta'n gisi tlimioq ta'n goqwei pipanimultes, na tujiw tlimultoqs'p ta'n weja'tas'g na ntassusutim.
24 Jesus respondeu:
25 Wen ignmuapnn Sa'n Nutsign'tuet assusuti ugjit sign'tuan mimajuinu', Na Gjinisgam gisna mimajuinu'g?” Na poqji sespagnutma'tijig. Nat wen teluet, “Taluetesnu? Pa na tlueigw, ‘Gjinisgam petgimapnn,’ na tujiw pipanimugsitesnu, ‘Goqwei ugjit mo getlams'tuawoqop Sa'n?’ ”
25 Respondam: quem deu autoridade a João para batizar? Foi Deus ou foram pessoas? Aí eles começaram a dizer uns aos outros: — Se dissermos que foi Deus, ele vai perguntar: “Então por que vocês não creram em João?”
26 Gatu igtig teluet, “Pa na tlueigw, ‘Mimajuinu'g ignmua'tipnn ml'gigno'ti,’ na jipasultitesnu ta'n mimajuinu'g tla'taqatitaq muta tel'te'lma'titl Sa'nal na niganigjitegewinu.”
26 Mas, se dissermos que foram pessoas, temos medo do que o povo pode fazer, pois todos acham que João era profeta .
27 Awna Se'susal telima'titl, “Mo geitueg.” Na Se'sus telimaji, “Elg ni'n ma' tlimuluoq ta'n weja'tu ntml'gigno'tim ugjit gis tla'tegen wegla ta'n goqwe'l.”
27 Por isso responderam: — Não sabemos.
28 “Tal'te'tmoq? Na ji'nm geggunaji ta'pusiliji uggwisg. Telimatl uggwisl ta'n maw gisiguitl, ‘Gwi's, pewalul lien aq tl lugwen ntiga'taqang gisgug.’
28 Jesus continuou:
29 Na ji'nmji'j telimatl ujjl, ‘Mo getu' liew,’ gatu tel'gne'ge'l sa'se'wita'sit aq eliet naji lugwet iga'taqanigtug.
29 — Ele respondeu: “Eu não quero ir.” Mas depois mudou de ideia e foi.
30 Na ji'nm eliet igtigl uggwisl aq wijei pipanimatl. Uggwisl telimtl, ‘E'e lia's,’ gatu mo eliegup.
30 — O pai foi e deu ao outro filho a mesma ordem. E este disse: “Sim, senhor.” Mas depois não foi.
31 Na tegen tela'tegess ta'n ujjl pipanimj?” Na niganpugultijig patlia'sg teluejig, “Maw gisiguit tela'teget ta'n ujjl telimj.” Se'sus telimaji, “Telimuloq, ta'nig nujintutma'tijig suliewei aq e'pijig ta'n netuisgalsultijig ignmua'tital Gjinisgam ilgwenan gesgmnaq gilew ignmuawoq Gjinisgam ilgwenugsinew.
31 — Qual deles fez o que o pai queria? — perguntou Jesus. E eles responderam: — O filho mais velho. Então Jesus disse a eles:
32 Sa'n Nutsign'tuet gis pegising'p ugjit musga'tugsinew na gelu'lg awti ta'n pmita'toqs'p. Mo getlams'tmuoq ta'n goqwei gis tlimugsioqop, gatu na nujintutma'tijig suliewei aq e'pijig ta'n netuisgalsultijig getlams'tua'tipnn. Ta'n gisi gji'tuoq ula mu gawasgita'sultiwoq, mu ejiglita'woq lue'utigtug aq mu getlams'tmuoq ta'n goqwei Sa'no'q telimugsioqop?”
32 Pois João Batista veio para mostrar a vocês o caminho certo, e vocês não creram nele; mas os cobradores de impostos e as prostitutas creram. Porém, mesmo tendo visto isso, vocês não se arrependeram e não creram nele.
33 “Jigs'tuigw aq tlimultoqs'p igtig gina'masutiewei a'tugwaqan. Newtejgeg na'gweg na ji'nm assutg maqamigew. Na iga'taqaliji aloqomanaqsi'g. Llutaqana'toq na maqamigew aq mulqatg elmalqei ugjit ta'n tl pepgijo'tutal aloqomann. Na el'toq na espapiteg wen'ji'guom ta'n tl al gigto'qwapitew. Na tujiw emqatuaji ta'siliji nuji iga'taqu'tiliji ugjit ugapangitueweim. Toqo tujiw eliet na'tami se'g.
33 Jesus disse:
34 Ta'n tujiw aloqomann gaqigwegl, na ji'nmug ta'n e'wmi'titl aloqomanaqsi'l mawo'tu'titl. Toqo tujiw assusit elgimaji uglugowinumg na'te'l ugjit gugunmnew ugsulieweim.
34 Quando chegou o tempo da colheita, o dono mandou alguns empregados a fim de receber a parte dele.
35 Ta'n tujiw assusit uglugowinumg peita'jig na'te'l, na ji'nmug ta'n e'wmi'titl aloqomanaqsi'l goqqwa'la'tiji. Newte'jilitl matta'titl, igtigl ne'pa'titl aq igtigl gun'tewta'titl.
35 Mas os lavradores agarraram os empregados, bateram num, assassinaram outro e mataram ainda outro a pedradas.
36 Na assusit ap elgimaji igtigi lugowinu', me' pugwenniji aq amgweseweieg. Na ji'nmug ta'n ango'tmi'titl aloqomanaqsi'l wijei tele'wa'tiji negla lugowinu'.
36 Aí o dono mandou mais empregados do que da primeira vez. E os lavradores fizeram a mesma coisa.
37 Na tujiw assusit elgimatl uggwisl na'te'l. Teluet, ‘Negla ji'nmug ta'n e'wmi'tij aloqomane'gati gepmite'lma'tital ngwisl.’
37 Depois de tudo isso, ele mandou o seu próprio filho, pensando: “O meu filho eles vão respeitar.”
38 Gatu ta'n tujiw nemitua'titl uggwisl na teluejig, ‘Ula na assusit uggwisl. Ge' ne'pa'nej aq na tujiw ula iga'taqan ginuewe'tew.’
38 Mas, quando os lavradores viram o filho, disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
39 Na goqqwa'la'titl, tewege'titl gujmug iga'taqanigtug aq ne'pa'titl.”
39 — Então agarraram o filho, e o jogaram para fora da plantação, e o mataram.
40 Na tujiw Se'sus pipanimaji na mimajuinu' ta'n jigs'tugwi'titl, “Ta'n tujiw na assusit apaja'sit wiguaq, tala'lata negla ji'nmug ta'n e'wmi'tlij aloqomane'gati?”
40 Aí Jesus perguntou:
41 Alt telima'titl, “Amujpa mu ewlite'lmagwi negla ne'pa'tegewinu'g aq ne'pa'ta. Na tujiw pipanimata igtigi e'wmi'tinew ugmaqamigem. Negla mimajuinu'g ul'te'tmi'titaq ignmuan assusilitl aloqomann gisna suliewei ta'n tujiw gaqigwegl aloqomann.”
41 Eles responderam: — Com certeza ele vai matar aqueles lavradores maus e vai arrendar a plantação a outros. E estes lhe darão a parte da colheita no tempo certo.
42 Se'sus telimaji, “Gis gitmoq Gisiteget ugtwi'gatign ta'n tel wi'gas'g,
42 Jesus então perguntou:
43 “Telimuloq, Gjinisgam ma' ignmugsiwoq pisgwita'new ta'n ilgwenaji mimajuinu'. Na ignmuata igtigi mimajuinu'. Wegla mimajuinu'g teta'pua'taqatijig ms't goqwei ugjit Gjinisgam.
43 E Jesus terminou:
44 Ta'n getu wen nisietew ula gun'tewigtug, paqsipge'tesintew aq ta'n tujiw na ula gun'tew gegujaq nat wen, na paqsipge'toqwetew.”
44 Quem cair em cima dessa pedra ficará em pedaços. E, se a pedra cair sobre alguém, essa pessoa vai virar pó.
45 Na niganpugultijig patlia'sg aq Palasiaq nutua'tij a'tugwaqan ta'n Se'susal gi's teluelitl, mo welgwijulti'gw muta geitu'tij Se'susal wesgumgwi'titl.
45 Os chefes dos sacerdotes e os fariseus ouviram as parábolas que Jesus contou e sabiam que ele estava falando a respeito deles.
46 Na getu' ugsua'la'titl, gatu mu tela'taqati'gw muta jipala'tiji mimajuinu' ta'n majulgwala'titl. Wegla mimajuinu'g tel'te'lma'titl Se'susal na niganigjitegewinu.
46 Por isso queriam prendê-lo, mas tinham medo da multidão porque o povo achava que Jesus era profeta .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.