Mateus 20
Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NTLH
1 “Ta'n Gjinisgam ilgwenaji mimajuinu' pa na wijei aq na ji'nm assutg mesgi'g iga'taqan ta'n nigwejig aloqomanaqsi'g. Gisapniaq maja'sit aq naji agase'walaji ta'siliji ji'nmu ugjit lugowilita iga'taqanigtug.
1 Jesus disse:
2 Ta'n tujiw agase'walaji lugowinu' na wel'te'tg apangituan te'silitl lugowinu'l newta'ig ugjit te's newte' na'gweg. Na tujiw elgimaji naji lugutinew ugtiga'taqang.
2 Ele combinou com eles o salário de costume, isto é, uma moeda de prata por dia, e mandou que fossem trabalhar na sua plantação.
3 Ta'n tujiw pesgunateg ajiej assusit ap eliet utang aq nemiaji ta'siliji ji'nmu alpugultiliji gujmug magasan. Mo tal lugutili'gw.
3 Às nove horas, saiu outra vez, foi até a praça do mercado e viu ali alguns homens que não estavam fazendo nada.
4 Na telimaji, ‘Getu lugutioq ntiga'taqang. Apangitultoqs'p ta'n goqwei telteg.’ Ta'sijig wel'te'tmi'tij aq nat lugutijig iga'taqanigtug.
4 Então disse: “Vão vocês também trabalhar na minha plantação de uvas, e eu pagarei o que for justo.”
5 Na assusit ap eliet utang ta'n tujiw mewlia'gwej aq agase'walaji igtigi lugowinu'. Ta'n tujiw si'st ajiej na wijei tela'teget.
5 — E eles foram. Ao meio-dia e às três horas da tarde o dono da plantação fez a mesma coisa com outros trabalhadores.
6 Suel na'n ajiej ap eliet utang aq ap nemiaji igtigi ji'nmu alpugultiliji. Pipanimaji, ‘Mo goqwei tel lugutiwoq gisgug aq nige' geget na'gweg gaqiaq. Tal gi's mo elugutiwoq gisgug?’
6 Eram quase cinco horas da tarde quando ele voltou à praça. Viu outros homens que ainda estavam ali e perguntou: “Por que vocês estão o dia todo aqui sem fazer nada?”
7 Teluejig, ‘Mo wen aqase'walugsiweg.’ Na assusit telimaji, ‘Na to'q wije'wigw aq lugowigw.’ Ta'sijig wel'te'tmi'tij aq nat lugutijig iga'taqanigtug.
7 — “É porque ninguém nos contratou!” — responderam eles.
8 “Ta'n tujiw gis asugom ajiet aq je me', assusit telimatl na nigani lugowinu'l, ‘Wigum lugowinu'g aq apangitu. Tmg apangitu ta'n ugtejg weji agase'wal'g'pnig aq ugtejg apangitu ta'n amgwesewei agase'wal'g'pnig.’
8 — No fim do dia, ele disse ao administrador: “Chame os trabalhadores e faça o pagamento, começando com os que foram contratados por último e terminando pelos primeiros.”
9 Te'sit ji'nm ta'n poqt lugwep na'n ajieteg apangitut newta'ig.
9 — Os homens que começaram a trabalhar às cinco horas da tarde receberam uma moeda de prata cada um.
10 Na ji'nmug ta'nig gesi egsitpu'g poqji lugutipnig tel'ta'sultijig me' gaqi apangitujig je mu esgwieliji. Gatu te'sit elg apangitut newta'ig.
10 Então os primeiros que tinham sido contratados pensaram que iam receber mais; porém eles também receberam uma moeda de prata cada um.
11 Na suliewei wesua'tu'tij gatu pilsima'titl assusilitl.
11 Pegaram o dinheiro e começaram a resmungar contra o patrão,
12 Na lugowinu telimatl assusilitl, ‘Alt ji'nmug pas'g elugutipnig gijga'ji'jg gatu elugutieg'p newtigisg'g. Wesgowita'ieg me'si p'teg na'gu'setewigtug. Gi'l wijei teli apangitajig ta'nig ugtejgewei poqji lugutipnig st'ge' ninen.’
12 dizendo: “Estes homens que foram contratados por último trabalharam somente uma hora, mas nós aguentamos o dia todo debaixo deste sol quente. No entanto, o pagamento deles foi igual ao nosso!”
13 “Na assusit telimatl, ‘Nitap, mu opla'lulun muta wel'te'tmu't'p apangitulin newta'ig ugjit lugwen newtigisg'g.
13 — Aí o dono disse a um deles: “Escute, amigo! Eu não fui injusto com você. Você não concordou em trabalhar o dia todo por uma moeda de prata?
14 Nige' ugsua'tu gsulieweim aq nmiates. Getu' apangitmaq na ji'nm ta'n ugtejg weji agase'wal'g'p wijei st'ge' gi'l.
14 Pegue o seu pagamento e vá embora. Pois eu quero dar a este homem, que foi contratado por último, o mesmo que dei a você.
15 Telteg tla'tun ntsulieweim ta'n tel puatm? Etug gi'l wisguen ta'n ni'n teli ulm'tu.’ ”
15 Por acaso não tenho o direito de fazer o que quero com o meu próprio dinheiro? Ou você está com inveja somente porque fui bom para ele?”
16 Se'sus telimaji ta'ni eimu'tiliji na'te'l, “Ta'n wen ugtejg eig na niganpuguitew, aq ta'n wen niganpuguit na ugtejg i'ttew.”
16 E Jesus terminou, dizendo:
17 Ge's Se'sus aq unaqapemg el'ta'jig Selusalemg, gmetug ela'laji pas'g unaqapemg aq gelulaji.
17 Quando Jesus estava subindo para Jerusalém, chamou os discípulos para um lado e falou com eles em particular, enquanto caminhavam. Ele disse:
18 Telimaji, “Jigs'tuigw. Ni'n na mimajuinualsiap. Nige' el'ta'igw Selusalemg, Na'te'l niganpugultijig patlia'sg aq nujigina'mua'tijig Mowisewei tplutaqan la'litaq aq ilsumitaq npmn.
18 — Escutem! Nós estamos indo para Jerusalém, onde o
19 Na tujiw ignmuitaq ta'nig mu Lesui'peulti'gw ugsua'linew. Wegla mimajuinu'g maligmitaq, nipispaqante'itaq aq gujjiewte'itaq. Utqotalitaq gatu na nesuguna'q iga'qt'tew minunsia's.”
19 e o entregarão aos não judeus. Estes vão zombar dele, bater nele e crucificá-lo; mas no terceiro dia ele será ressuscitado.
20 Na e'pit ela'laji uggwisg Se'suseg. Ula e'pit na Sepeti ugte'piteml. Nutgul'pa'sit aq pipanimatl Se'susal ugjit ul'te'lman.
20 Então a mãe dos filhos de Zebedeu chegou com os seus filhos perto de Jesus, curvou-se e pediu a ele um favor.
21 Se'sus pipanimatl, “Goqwei pewatmn?” Telimtl, “Teplumi't'p na ngwis pmgopitew gtinaqanmg aq igtig pmgopitew gpatatujmg ta'n tujiw elege'witewin.”
21 — O que é que você quer? — perguntou Jesus. Ela respondeu: — Prometa que, quando o senhor se tornar Rei, estes meus dois filhos sentarão à sua direita e à sua esquerda.
22 Se'sus telimaji e'pit uggwisg, “Mo geituoq ta'n goqwei pipanigesioq. Getu' ulmajeioqos st'ge' ulmajeia's.” Telima'titl Se'susal, “E'e gis tla'tegetesnen.”
22 Jesus disse aos dois filhos dela: — Podemos! — responderam eles.
23 Se'sus telimaji, “E'e, na ulmaje'toqs'p gatu mo telgita'siw ta'n wen pmgopitew ntinaqanmg gisna ntpatatujmg. Na nujj ta'n eig wa'so'q gis gisgaja'toqopnn negla ugt'punual aq ignmuata ta'ni mgnmanew.”
23 Então Jesus disse:
24 Ta'n tujiw newtisgegsiliji unaqapemg nutma'titeg, na wegaiugtua'tiji na tapusiliji ji'nmu.
24 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, ficaram zangados com os dois irmãos.
25 Na glaman Se'sus wigumaji ms't unaqapemg aq telimaji, “Geituoq na niganpugultijig ta'n mu Lesui'peulti'gw na assuma'tiji ugmimajuinu'. Na espo'ltijig niganpugultijig ilsuma'tiji aq telima'tiji esgwia'tiliji ta'n goqwei tla'taqatinew.
25 Então Jesus chamou todos para perto de si e disse:
26 Gatu ma' tla'taqatiwoq st'ge' wegla niganpugultijig. Pa na ta'n getu wen te'sioq gtu' gugung ml'gigno'ti, amujpa na elugowaji esgwia'tiliji.
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, quem quiser ser importante, que sirva os outros,
27 Pa na ta'n getu wen te'sioq gtu' niganpuguij, amujpa na gistejuit ms't ta'n te'siliji.
27 e quem quiser ser o primeiro, que seja o escravo de vocês.
28 Amujpa tla'tegetew pa na wijei aq tela'tegei. Ni'n na mimajuinualsiap gatu mu weji pgisinap ugjit lugowugsin, awna weji pgisinap lugowan igtigig aq ne'po'qsin ugjit ugs'tawian pugwelgig mimajuinu'g.”
28 Porque até o
29 Se'sus aq unaqapemg pemi nqatmi'tij Jeligo pugwelgig mimajuinu'g majulgwala'titl Se'susal.
29 Quando Jesus e os discípulos estavam saindo de Jericó, uma grande multidão seguia Jesus.
30 Na tapusijig ji'nmug ta'n nepapigwa'jig pemgopijig gmetug awtigtug. Telimujig Se'susal pemielitl aq na glaman poqji sesgwejig, “Saqamaw, geitueg na wetapegsin Ta'piteg. Ewlite'lminen.”
30 Dois cegos, sentados na beira do caminho, ouviram alguém dizer que ele estava passando e começaram a gritar: — Senhor,
31 Na mimajuinu'g telima'tiji puntoqsigw. Gatu na tapusijig me' aji sespe'gig, “Gjisaqamaw, geitueg wetapegsin Ta'piteg. Ewlite'lminen!”
31 A multidão os repreendeu e mandou que calassem a boca, mas eles gritaram ainda mais: — Senhor, Filho de Davi, tenha pena de nós!
32 Se'sus naqa'sit aq pipanimaji, “Goqwei pewalioq tla'tegen ugjit gilew?”
32 Então Jesus parou, chamou os cegos e perguntou:
33 Teluejig, “Gjisaqamaw, gsatmugeg welapieg's.”
33 — Senhor, queremos poder enxergar! — responderam eles.
34 Se'sus ewlite'lmaji aq sama'tuaji ugpugugual. Smtug wel nmitegejig, aq majulgwala'titl Se'susal.
34 Jesus teve pena dos cegos e tocou nos olhos deles. No mesmo instante eles puderam ver e então seguiram Jesus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.