Mateus 17

Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ta'n tujiw gaqiaql asugom te'suguna'q Se'sus so'qwiet ta'n etli esp'teg gm'tnigtug. Na'te'l ela'laji pas'g Pie'lal aq Ji'mejal aq Ji'mej ugjignaml ta'n teluisilitl Sa'n.
1 Seis dias depois, Jesus foi para um monte alto, levando consigo somente Pedro e os irmãos Tiago e João.
2 Na'te'l Se'sus sa'se'wamugwa'sit. Na ugsisgw pitiata's'g st'ge' na'gu'set, aq utapsunn tli gsi wape'gl st'ge' waseteg.
2 Ali, eles viram a aparência de Jesus mudar: o seu rosto ficou brilhante como o sol, e as suas roupas ficaram brancas como a luz.
3 Na unaqapemg nemia'tiji Mowisal aq Ilaijaal pegisingig aq poqji glula'titl Se'susal.
3 E os três discípulos viram Moisés e Elias conversando com Jesus.
4 Pie'l telimatl Se'susal, “Gjisaqamaw, na maw glu'lg tet eimu'tieg, pa na pewatmn ltua's nesisgl anapjetegewe'l, newte' ugjit gi'l, aq te's newte' ugjit Mowis aq Ilaija.”
4 Então Pedro disse a Jesus: — Como é bom estarmos aqui, Senhor! Se o senhor quiser, eu armarei três barracas neste lugar: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias.
5 Ge's Pie'l etlewo'gwej, jiniw na gesateg alug naqa's'g tetpaqiw ta'n gaqamultijig. Nat wen ta'n eig alugwigtug teluet, “Ula na ngwis ta'n mawi gsalg. Jigs'tug negm.”
5 Enquanto Pedro estava falando, uma nuvem brilhante os cobriu, e dela veio uma voz, que disse: — Este é o meu Filho querido, que me dá muita alegria. Escutem o que ele diz!
6 Ta'n tujiw unaqapemg nutmi'tij ula jipaqita'jig aq getgugjesmita'jig maqamigeg.
6 Quando os discípulos ouviram a voz, ficaram com tanto medo, que se ajoelharam e encostaram o rosto no chão.
7 Se'sus eliet aq sama'tuaji un'jiwaq aq telimaji, “Qamultigw. Mut jipasultinew.”
7 Jesus veio, tocou neles e disse:
8 Ta'n tujiw toqjuapita'jig mo wenn nemia'tigul, pas'g Se'susal.
8 Então eles olharam em volta e não viram ninguém, a não ser Jesus.
9 Ge's pem nisita'tij gm'tnigtug, Se'sus telimaji unaqapemg, “Ni'n na mimajuinualsiap. Mut wen tlimanew ta'n goqwei gis nmituoq glapis minunsian.”
9 Quando estavam descendo do monte, ele lhes deu esta ordem:
10 Na unaqapemg pipanima'titl, “Tal gi's nujigina'mua'tijig Mowisewei tplutaqan teluejig Ilaija amujpa tmg pgisintew?”
10 Então os discípulos perguntaram: — Por que os
11 Se'sus telimaji, “Ilaija amuj nigani pgising ugjit gisgaja'tun ms't goqwei.
11 Ele respondeu:
12 Gatu telimuloq, Ilaija gis pegising aq mimajuinu'g mo nenua'tigul. Ta'n pas'g goqwei getu' tla'la'tipnn na gi's tela'taqatipnig. Ni'n na mimajuinualsiap aq wijei emegweiwitaq st'ge' ta'n pas'g getu' tle'wijig.”
12 porém eu afirmo a vocês que Elias já veio, e não o reconheceram, mas o maltrataram como quiseram. Assim também maltratarão o Filho do Homem.
13 Na tujiw unaqapemg nestmi'tij Se'sus wesgumatl Sa'n Nutsign'tuelitl ta'n tujiw ewi'tapnn Ilaijaal.
13 Então os discípulos entenderam que Jesus estava falando a respeito de João Batista.
14 Ta'n tujiw apaita'jig ta'n mimajuinu'g eimu'tijig na ji'nm eliet Se'suseg aq nutgul'pa'sit.
14 Quando eles chegaram perto da multidão, um homem foi até perto de Jesus, ajoelhou-se diante dele
15 Telimatl, “Saqamaw, ewlite'lm ngwis. Wejipulgwet aq tel gitnmat gaqaisg nisiet pugtewigtug gisna paqasiet samqwanigtug.
15 e disse: — Senhor, tenha pena do meu filho! Ele é epilético e tem ataques tão fortes, que muitas vezes cai no fogo ou na água.
16 Ela'l'g'p gnaqapemg aq pipanimg'pnig npilan gatu mo gisi npila'tigupnn.”
16 Eu o trouxe para os seus discípulos a fim de que eles o curassem, mas eles não conseguiram.
17 Se'sus teluet, “Me' gatu gilew ta'n wigultijig gisgug mo getlams'tasultiwoq aq ewnasa'tuoqop ta'n goqwei gis gina'muloq. Me' gatu tali pgitgalultoqs'p? Tali pgiji gina'multoqs'p glapis getlams'tmu'tioq.” Na tujiw telimatl ji'nmul, “Jugwa'li na lpa'tuj.”
17 Jesus respondeu:
18 Se'sus telimatl mn'tu'l tualqa'sin lpa'tuj ugtinneg aq tewalqa'silitl. Smtug gisi npilut.
18 Então deu uma ordem, o demônio saiu, e no mesmo instante o menino ficou curado.
19 Se'sus unaqapemg peita'jig Se'suseg ta'n tujiw newtugwa'lugwelitl aq pipanima'titl, “Tal gi's mo gis tualqa'luaqatt na mn'tu?”
19 Depois os discípulos chegaram perto de Jesus, em particular, e perguntaram: — Por que foi que nós não pudemos expulsar aquele demônio?
20 Se'sus telimaji, “Mo gis tla'taqatiwoq muta mu piami gtlams'tmu'tiwoq. Migwite'tmug ula. Ta'n tujiw gtlams'tuaqanmuow na telgi'g st'ge' mustate' sginmin, na gis tlimatoqs'p gm'tn, ‘Tet ugji maja'si aq ala tet lia.’ aq lietew. Mo goqwei etenug ta'n mu gis tala'taqatiwoq.
20 Jesus respondeu:
21 Gis tualqatesguoqs'p mn'tu ta'n tujiw gis uli a'sutma'tioq aq ta'n tujiw gis sune'wultioq.”
21 [Mas esse tipo de demônio só pode ser expulso com oração e jejum.]
22 Ta'n tujiw Se'sus unaqapemg gis mawita'tij Galaliewa'gi, Se'sus telimaji, “Ni'n na mimajuinualsiap gatu mimajuinu'g ugsua'litaq aq ignmuitaq igtigig assumin.
22 Um dia os discípulos estavam se reunindo na Galileia, e Jesus disse a eles:
23 Ne'pa'itaq gatu nesuguna'q iga'qt'tew na minunsia's.” Ta'n tujiw unaqapemg nutmi'tij ta'n goqwei Se'sus gi's teluet na me' gatu mo welgwijulti'gw.
23 e eles vão matá-lo; mas três dias depois ele será ressuscitado. E os discípulos ficaram muito tristes.
24 Na Se'sus aq unaqapemg peita'jig na gjigan teluisig Gapelniamg. Ge's eimu'tijig na'te'l, mimajuinu'g ta'n nujintutmi'tij suliewei ugjit a'sutuo'guom, el'ta'jig Pie'leg aq pipanima'titl, “Na gilewewei nujigina'muet ignmuatg na suliewei ta'n Mowisewei tplutaqan telueg te's mimajuinu ela'toq a'sutuo'guomg te's newtipunqeg?”
24 Quando Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Cafarnaum, os cobradores do imposto do Templo foram perguntar a Pedro: — O mestre de vocês não paga o imposto do Templo?
25 Pie'l telimaji, “Tal ma.” Pie'l pisgwa'j ta'n Se'sus wesgowa'sit. Se'sus pipanimatl, “Simon, tal'te'tmn? Na elege'wit elgimaji nujintutma'tiliji suliewei ugjit mawo'tu'tilita na suliewei. Wen apangitmuatl suliewei ta'n elege'wit pewatg, na elege'wit un'jang gisna igtigig?”
25 — Paga, sim! — respondeu Pedro. Depois Pedro entrou em casa, mas, antes que falasse alguma coisa, Jesus disse:
26 Pie'l telimatl, “Igtigig.” Se'sus teluet, “Na teliaq, Mo teltenug ugjit elege'wit un'jang apangitmnew na suliewei ta'n elege'wit pewatg.
26 — São os estrangeiros! — respondeu Pedro.
27 Gatu ginu mo getu' gisa'luggw nujintutma'tijig suliewei oplite'lmugsinew. Na glaman qospemg lia, naji usga. Amgwesewei nme'j pe'tult, na ugtung we'jituates tepiaq suliewei ugjit ni'n aq gi'l. Na ugsua'tu aq ignmuaten mimajuinu'g ta'n nujintutma'tij suliewei.”
27 Mas nós não queremos ofender essa gente. Por isso vá até o lago, jogue o anzol e puxe o primeiro peixe que você fisgar. Na boca dele você encontrará uma moeda. Então vá e pague com ela o meu imposto e o seu.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.