Mateus 15

Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ta'sijig Palasiaq aq nujigina'mua'tijig Mowisewei tplutaqan weita'jig Selusalemg. Peita'jig Se'suseg aq pipanima'titl,
1 Então alguns fariseus e alguns mestres da Lei vieram de Jerusalém para falar com Jesus e lhe perguntaram:
2 “Tal gi's gnaqapemg elistmi'tij tplutaqann ta'n wejiaqal wetapegsultieg. Mo tetapu gsispa'tu'tigul ugpitnual ge's mu mijjulti'gw?”
2 — Por que é que os seus discípulos comem sem lavar as mãos, desobedecendo assim aos ensinamentos que recebemos dos antigos?
3 Se'sus pipanimaji, “Tal gi's elistmu'tioq ta'n goqwei Gjinisgam telimugsi'gw gatu awna tela'taqatioq ta'n telueg gilewewei tplutaqann?
3 Jesus respondeu:
4 Gjinisgam teluet, “ ‘Gepmite'lm gujj aq ggij.’ Elg teluet, ‘Ta'n wen penoqite'lmaji ungi'gu, amuj ne'po'qsin.’
4 Pois Deus disse: “Respeite o seu pai e a sua mãe!” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
5 “Mo tetapu gina'muawoq ta'n getu wen geggungl goqwe'l ta'n e'wmi'titaq apoqonmuanew ujjl gisna uggwitl. Muta gegina'muoq tluen, ‘Nat goqwei e'wtes ugjit apoqonmulinew na gisi ignmuap Gjinisgam.’ Na tujiw ma' amuj apoqonmuata ungi'gu.
5 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, em sinal de respeito, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
6 Telueioq ula mimajuinu mo amuj gepmite'lmagwi ujjl aq uggwitl. Etna ugjit gisa'loq mimajuinu elistmn Gjinisgam ugtwi'gatign muta pewaloq tla'tegen ta'n goqwei telueg gilewewei tplutaqan.
6 então não precisa ajudar os seus pais. Assim vocês desprezam a mensagem de Deus para seguir os seus próprios ensinamentos.
7 Me' gatu wesgijiangamgusultioq. Aiseiao'q ewi'g'g'p ta'n goqwei Gjinisgam wesgumugsioqop.
7 Hipócritas! Isaías estava certo quando disse a respeito de vocês o seguinte:
8 — ausente —
8 “Deus disse:
9 — ausente —
9 A adoração deste povo é inútil,
10 Se'sus wigumaji mimajuinu' aq telimaji, “Jigs'tmu'tigw aq ns'tmu'tigw ta'n goqwei tlimultoqs'p.
10 Jesus chamou a multidão e disse:
11 Na mijipjewei nat wen malqotg, na ma' gisa'lugug ula mimajuinu mo glu'sin. Gatu ta's'gl glusuaqann ta'n teluet gisa'lugutal mo glu'sin.”
11 Não é o que entra pela boca que faz com que alguém fique
12 Na unaqapemg peita'jig Se'suseg aq telimgwi'titl, “Geitu's'p na Palasiaq mo piami gsatmi'tigup ta'n gis tluen?”
12 Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Sabe que os
13 Se'sus telimaji, “Nujj ta'n eig wa'so'q na mno'tutal ta'n te's'gl goqwe'l mo wel'te'tmug st'ge' na iga'taqewinu mniugtnas'gt'tal ta'n te's'gl goqwe'l mo iga'taqug'p.
13 Jesus respondeu:
14 Mut sespete'tmug na ta'n goqwe'l wegla mimajuinu'g egina'mua'tijig muta negmow pa na wijei aq nepapigwo'ltiliji. Ta'n tujiw ji'nm ta'n nepapigwa't ilgwenatl igtigl nepapigwa'litl, gitg pitja'taq elmalqe'g”.
14 Não se preocupem com os fariseus. São guias cegos. E, quando um cego guia outro, os dois acabam caindo num buraco.
15 Pie'l telimatl, “Mo nestmulueg a'tugwaqan. Tlimigw ta'n goqwei gis telue't'p.”
15 Então Pedro pediu: — Explique para nós aquilo que o senhor disse antes.
16 Se'sus telimaji unaqapemg, “Mu piami ns'tmu'tiwoq st'ge' igtigig mo nestmu'ti'gw.
16 Jesus disse:
17 Geitu gilew ns'tmu'tinew ta'n getu goqwei mimajuinu malqotg na eliaq ugtlaminug aq toqo wet siaw tuiaq.
17 O que entra pela boca vai para o estômago e depois sai do corpo.
18 Gatu mimajuinu telgwitg uggamlamun aq teluet na goqwei tel'te'tg. Na ta's'gl glusuaqann ta'n teluet na gisa'lugutal mo glu'sin.
18 Mas o que sai da boca vem do coração. É isso que faz com que a pessoa fique impura.
19 Ta's'gl goqwe'l ta'n mimajuinu tel'te'tgl gisa'lugutal mo gelu'silin. Alt ta'n goqwe'l telgwitg uggamlamun etug gisa'lan ne'pa'tegen. Alt ta'n goqwei tel'te'tg etug gisa'lan sespe'wan igtigl aq sespo'tegelitl. Alt angita'suaqann etug gisa'lugutal gmutnen. Alt angita'suaqann etug gisa'lugutal pisui agnutman igtigi gisna pisuiman.
19 Porque é do coração que vêm os maus pensamentos, os crimes de morte, os adultérios, as imoralidades sexuais, os roubos, as mentiras e as calúnias.
20 Ta's'gl goqwe'l mimajuinu tel'te'tgl gisa'lugutal mo gelu'sin. Gatu pa na mimajuinu malqotg'ss nat goqwei aq mu gis gesispa'tegegw na ma' gisa'lnug mo gelu'sin.”
20 São essas coisas que fazem com que alguém fique impuro. Mas comer sem lavar as mãos não torna ninguém impuro.
21 Se'sus maja'sit na'te'l aq eliet tepaw gjigann teluisigl Tail aq Saiton.
21 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto das cidades de Tiro e de Sidom .
22 Na e'pit ta'n tleiawit Genanewa'gig toqo nige' wigit gigjiw Tail aq Saiton eliet Se'suseg. Gesigaw tlimatl, “Gjisaqamaw, geitu gi'l na teplutasin ta'n wetapegsin Ta'piteg. Ewlite'lmi. Ntus ma'muni gitnmat muta mn'tu pitu'gwitl.”
22 Certa mulher cananeia, que morava naquela terra, chegou perto dele e gritou: — Senhor,
23 Gatu Se'sus mo nimjimuagul. Se'sus unaqapemg telimji, “Jiglgim muta, wesam sespe'g aq alulgwalugsieg.”
23 Mas Jesus não respondeu nada. Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Mande essa mulher embora, pois ela está vindo atrás de nós, fazendo muito barulho!
24 Se'sus telimaji, “Petgimimg ugjit pas'g na Lesui'paq muta mo gegguna'tigul nat wenn ugjit ilgwenagun st'ge' jijgluewjig ta'n gesgo'ltijig.”
24 Jesus respondeu:
25 Na jiniw e'pit nutgul'pa'sit Se'suseg aq etamatl, “Gjisaqamaw apoqonmui.”
25 Então ela veio, ajoelhou-se aos pés dele e disse: — Senhor, me ajude!
26 Se'sus telimatl, “Mo teltenug sman 'nmu'jig na mijua'ji'jg wiluowal.”
26 Jesus disse:
27 Na e'pit telimatl Se'susal, “Gjisaqamaw, teliaq ta'n teluen, gatu we'gaw 'nmu'jig malqotmi'tij nat goqwe'l weji nisiaqal patawutigtug ta'n eteg assusit wiguaq.”
27 — Sim, senhor, — respondeu a mulher — mas até mesmo os cachorrinhos comem as migalhas que caem debaixo da mesa dos seus donos.
28 Na glaman Se'sus telimatl, “Tu's melgi gtlams'tmn. Ta'n goqwei pewatmn msntes.” Na smtug ugtusl nepilmutl.
28 — Mulher, você tem muita fé! — disse Jesus. — Que seja feito o que você quer! E naquele momento a filha dela ficou curada.
29 Se'sus maja'sit na'te'l aq tajiga'sit qospem teluisig Galali. Na toqjua't wenaqqamigeg aq pemgopa'sit.
29 Jesus saiu dali e foi até o lago da Galileia. Depois subiu um monte e sentou-se ali.
30 Pugwelgig mimajuinu'g el'ta'jig Se'suseg. Pegisula'tiji mimajuinu' ta'n gesnugu'tiliji gigjiw Se'suseg. Alt asgajo'ltijig aq alt sawiptna'tijig. Alt nepapigwo'ltijig, alt mo gis glusulti'gw aq alt milipna'tijig. Se'sus nepilaji te'siliji.
30 E foram até Jesus grandes multidões levando coxos, aleijados, cegos, mudos e muitos outros doentes, que eram colocados aos seus pés. E ele curou todos.
31 Mimajuinu'g paqalaiultijig ta'n tujiw nutua'tij ta'ni mo gis glusultiligupni na gelusultiliji aq nemia'tij asgajo'ltiliji aq sawiptna'tiliji na jajigo'ltilij aq nepapigwo'ltilipni nemitaqatiliji. Na miwatmua'titl Gjinisgaml ta'n Lesui'paq tel miwatmuala'titl.
31 O povo ficou admirado quando viu que os mudos falavam, os aleijados estavam curados, os coxos andavam e os cegos enxergavam. E todo o povo louvou ao Deus de Israel.
32 Se'sus wigumaji unaqapemg aq telimaji, “Ewlite'lm'gig wegla mimajuinu'g muta ne'gaw nesuguna'q wijitgweiwijig. Nige' mo piamianug goqwei malqottaq. Mo getu' pipanimaqig 'nmita'new muta jijuaqa nat wen oqonitpaqietew awtigtug. Getu' smgig ula tet.”
32 Jesus chamou os seus discípulos e disse:
33 Unaqapemg pipanimji, “Tami tet ula paqtaqamigtug ugji we'jittesnen tepiaq mijipjewei ugjit te'sit mimajuinu? Pugwelgig mimajuinu'g eimu'tijig tet.”
33 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
34 Se'sus pipanimaji, “Ta's'gl pipnaqann geggunmoqol?” Telimgwi'titl, “Lluigneg te's'gl pipnaqann aq ta'sijig nme'ji'jg.”
34 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete pães e alguns peixinhos! — responderam eles.
35 Se'sus telimaji mimajuinu' pmgopita'new.
35 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão.
36 Na tujiw wesua'toqol na pipnaqann aq nme'ji'jg aq miwatmuatl Nisgaml. Nigtua'toqol aq ignmuaji unaqapemg ugjit smanew mimajuinu'.
36 Depois pegou os sete pães e os peixes e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
37 Ta'n tujiw ms't wel g'satalulti'tij, Se'sus unaqapemg megnmi'tij piwiaqal mijipjewe'l aq wajua'tu'titl lluigneg ligpenignn.
37 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
38 Ne'w pituiptnnaqan te'sijig ji'nmug esmujig aq pugwelgig e'pijig aq mijua'ji'jg.
38 Os que comeram foram quatro mil homens, sem contar as mulheres e as crianças.
39 Na Se'sus pipanimaji mimajuinu' ugjit 'nmita'new. Na tujiw poqjinmita'ti'tij Se'sus aq unaqapemg. Pisultijig ugtuluaq aq elaqtaqatjig ta'n teluisig Maqatan.
39 Então Jesus mandou o povo embora, subiu no barco e foi para a região de Magadã .

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.