Mateus 12

Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Newte' atlasmutigisg'g, Se'sus aq unaqapemg saputita'jig iga'taqann ta'n glumgl etl nigwegl. Unaqapemg gewisultiliji na glaman tematpo'tu'tilitl na glumgl aq malqotmi'tilitl.
1 Por aquele tempo, Jesus estava caminhando pelos campos de cereal, num sábado. Seus discípulos, sentindo fome, começaram a colher espigas e comê-las.
2 Na ta'sijig Palasiaq migwama'tiji. Tel'te'tmi'tij opla'taqatnew tematpo'tuten glumgl atlasmutigisg'g. Smtug telima'titl Se'susal, “Gis nemitu's'p ta'n goqwei gnaqapemg tela'taqatij. Na suisga'tu'tij tplutaqan muta mo teltenug ugjit ta'n goqwei tla'taqatinew atlasmutigisg'g.”
2 Alguns fariseus os viram e protestaram: “Veja, seus discípulos desobedecem à lei colhendo cereal no sábado!”.
3 Se'sus telimaji, “Geju'loq gis gitmoq ta'n goqwei Ta'pito'q tela'tegepnaq ta'n tujiw gewisinteg maw unaqapemg.
3 Jesus respondeu: “Vocês não leram nas Escrituras o que fez Davi quando ele e seus companheiros tiveram fome?
4 Pisgwa'pnaq a'sutuo'guomg aq patlia'saq ignmugwi'tipnn na pipnaqan ta'n gisi ignmut'p Gjinisgam. Na telgitas'g ginuewei tplutaqanigtug pas'g patlia'sg gisi malqotmi'tij ala pipnaqan gatu Ta'pito'q aq unaqapemg malqotmi'tip.
4 Ele entrou na casa de Deus e, com seus companheiros, comeram os pães sagrados que só os sacerdotes tinham permissão de comer.
5 Geju'loq gis gitmuoq na patlia'sg we'gaw sewisga'tu'tij Mowisewei tplutaqan te's atlasmutigisg'g ta'n elugowa'titl Nisgaml gjia'sutuo'guomg gatu mo goqwei opla'tu'ti'gup.
5 E vocês não leram na lei de Moisés que os sacerdotes de serviço no templo podem trabalhar no sábado?
6 Telimuloq na wesgutm ta'n me' gepmite'tas'g je mu na gjia'sutuo'guom.
6 Eu lhes digo: há alguém aqui maior que o templo!
7 Ta'n goqwei Gjinisgam teluet ewi'gas'g ugtwi'gatigng. Ula na Gjinisgam teluep,Pa na ula gji'tuoqs'pnn na mu ilsumawoq mimajuinu'g ta'n mo goqwei opla'tu'ti'gw.
7 Vocês não teriam condenado meus discípulos inocentes se soubessem o significado das Escrituras: ‘Quero que demonstrem misericórdia, e não que ofereçam sacrifícios’.
8 Ni'n na mimajuinualsiap aq gis tlima's mimajuinu'g ta'n gis tla'taqatitaq atlasmutigisg'g muta assutm.”
8 Pois o Filho do Homem é senhor até mesmo do sábado”.
9 Se'sus naqt'g na'te'l aq eliet a'sutuo'guomg.
9 Então Jesus foi à sinagoga local,
10 Eig na'te'l na ji'nm ta'n geggung malig ugpitn. Na Palasiaq getu' pilsuiw ilsutmua'titl Se'susal glaman pipanima'titl, “Mowisewei tplutaqan gis ignmugsi'guss npitegen atlasmutigisg'g?”
10 onde viu um homem que tinha uma das mãos deformada. Os fariseus perguntaram a Jesus: “A lei permite curar no sábado?”. Esperavam que ele dissesse “sim”, para que pudessem acusá-lo.
11 Se'sus telimaji, “Pa na wen gilew te'sioq ta'n geggunasnn jijgluewjl aq piji elisinnitl espulqeg elmalqe'g atlasmutigisg'g. Na lietes aq gisi tualqa'lates.
11 Jesus respondeu: “Se um de vocês tivesse uma ovelha e ela caísse num poço no sábado, não trabalharia para tirá-la de lá?
12 Telimuloq te's mimajuinu me' gepme'g aq na jijgluewj. Na glaman tplutaqan telimugsi'gw gisi apoqonmuan nat wen atlasmutigisg'g.”
12 Quanto mais vale uma pessoa que uma ovelha! Sim, a lei permite que se faça o bem no sábado”.
13 Na tujiw telimatl ji'nmul ta'n geggunmlitl malig ugpitn, “Ge' sipisga'tu gpitn.” Na ji'nm elasqa'tuaj ugpitn aq smtug etli ila's'geg, tel gelu'lg pa wijei aq igtig.
13 Em seguida, disse ao homem: “Estenda a mão”. Ele a estendeu, e ela foi restaurada e ficou igual à outra.
14 Na Palasiaq ejiglita'jig aq poqji maw agnutma'tijig ta'n tl ne'pa'ten Se'susal.
14 Então os fariseus convocaram uma reunião para tramar um modo de matá-lo.
15 Na ta'n tujiw Se'sus nutuateg ta'n goqwei Palasiaq pewatmi'tij na ejigla'sit na'te'l. Pugwelgig mimajuinu'g wije'wa'titl aq Se'sus nepilaji ta'n te'siliji gsnugowinu'.
15 Jesus, sabendo o que planejavam, retirou-se daquela região. Muitos o seguiram, e ele curou todos os enfermos que havia entre eles.
16 Telimaji mimajuinu', “Mut tlimanew igtigi ta'n goqwei gis tla'tegei.”
16 Contudo, advertiu-lhes que não revelassem quem ele era.
17 Ta'n goqwei Se'sus gis tla'teget na gisa'toq tlian ta'n goqwei na niganigjitegewinuaq ta'n teluisipnaq Aiseia gis ewi'g'g'p,
17 Cumpriu-se, assim, a profecia de Isaías a seu respeito:
18 — ausente —
18 “Vejam meu Servo, aquele que escolhi. Ele é meu Amado; nele tenho grande alegria. Porei sobre ele meu Espírito, e ele proclamará justiça às nações.
19 — ausente —
19 Não lutará nem gritará, nem levantará a voz em público.
20 — ausente —
20 Não esmagará a cana quebrada, nem apagará a chama que já está fraca. Por fim, ele fará que a justiça seja vitoriosa.
21 — ausente —
21 E seu nome será a esperança de todo o mundo”.
22 Nige' ta'sijig mimajuinu'g pegisitua'titl Se'suseg na ji'nmul ta'n mn'tu pitu'gwitl. Na mn'tu gisa'latl ji'nmul mo gis glusiligul aq npapigwa'lin. Se'sus nepilatl ji'nmul. Lpa gisa'latl nmitegelin aq gisewo'gwelin.
22 Então levaram até Jesus um homem cego e mudo que estava possuído por um demônio. Jesus o curou, e ele passou a falar e ver.
23 Na mimajuinu'g ta'n eimu'tijig na'te'l paqalaiultijig aq teluejig, “Tel'te'tmeg ula ji'nm wetapegsit Ta'piteg.”
23 Admirada, a multidão perguntou: “Será que este homem é o Filho de Davi?”.
24 Palasiaq nutma'tiji ta'n goqwei mimajuinu' gis tlueliji aq teluejig, “Ula ji'nm ejigltesguatl mn'tu'l ta'n pitu'gwitl mimajuinu' muta na Gjimn'tu ignmuatl ml'gigno'ti ugjit gis tla'tegelin.”
24 No entanto, quando os fariseus souberam do milagre, disseram: “Ele só expulsa demônios porque seu poder vem de Belzebu, o príncipe dos demônios”.
25 Se'sus gejiaji ta'n goqwei Palasiaq teli angita'sultiliji aq telimaji, “Ta'n tegenig mimajuinu'g tleiawultijig newte' umutgi nasgwiejig aq matntultijig, na ma' gisi pgijo'lti'gw. Ta'n tegenig mimajuinu'g tleiawultijig newte' gjigan nasgwiejig aq matntultijig, na ma' pgijo'lti'gw. Na wijei tliatew ugjit newte' wi'gmaq ta'n tujiw nasgwiejig aq matntultijig, na ma' saputawsulti'gw.
25 Jesus conhecia os pensamentos deles e respondeu: “Todo reino dividido internamente está condenado à ruína. Uma cidade ou família dividida contra si mesma se desintegrará.
26 Pa na Gjimn'tu matnaji mn'tu'g, na gis nasgwiejig aq apugjig sioqwia'titaq.
26 Se Satanás expulsa Satanás, está dividido e luta contra si mesmo. Seu reino não sobreviverá.
27 Telueioq ni'n ejiglgimgig mn'tu'g muta Gjimn'tu gisi ignmuij ml'gigno'ti ugjit jigltesguanew mn'tu'g. Tami weja'toq na ml'gigno'ti gnaqapemuaq e'wmi'tij ugjit jigltesguanew mn'tu'g. Ta'n goqwei gnaqapemuaq gis tla'taqatijig musga's'g oplite'lmioq.
27 Se eu expulso demônios pelo poder de Belzebu, o que dizer de seus discípulos? Eles também expulsam demônios, de modo que condenarão vocês pelo que acabaram de dizer.
28 Telimuloq, na Wejuli Nisgam gis ignmuij ula ml'gigno'ti aq e'wm ugjit jigltesguanew mn'tu'g. Ula musga'tugsioq Gjinisgam ilgwenugsioq.
28 Mas, se expulso demônios pelo Espírito de Deus, então o reino de Deus já chegou até vocês.
29 “Ma' gis gim pisgwa'wn ta'n wigit melgignat ji'nm aq ma' gisi jigla'tuawj ta'n goqwe'l negmewe'l glapis tmg goqqwa'l't aq gelpilt. Na tujiw gisi ugsua'tuates.
29 Afinal, quem tem poder para entrar na casa de um homem forte e saquear seus bens? Somente alguém ainda mais forte, alguém capaz de amarrá-lo e saquear sua casa.
30 “Ta'n wen mo wel'te'tmug ta'n goqwei tela'tegei na lpa giasgiwewei getanit. Ta'n wen mo apoqonmuigw ugjit lugwen na ejiglgimaji mimajuinu' Nisgameg.
30 “Quem não está comigo opõe-se a mim, e quem não trabalha comigo na verdade trabalha contra mim.
31 Etna ugjit ula telimuloq na mimajuinu gisi apigsigtuaten ugjit ta'n gis pata'teget gisna ta'n tegen winjig teluet, gatu ma' apigsigtuam'g ta'n penoqite'lmatl Wejuli Nisgaml.
31 “Por isso eu lhes digo: todo pecado e toda blasfêmia serão perdoados, mas a blasfêmia contra o Espírito não será perdoada.
32 Ni'n na mimajuinualsiap aq ta'n wen mo gegnuimigw na gisi apigsigtuaten, gatu ta'n wen mo gegnuimagul Wejuli Nisgaml ma' apigsigtuam'g, mu nige' gisna iapjiw.”
32 Quem falar contra o Filho do Homem será perdoado, mas quem falar contra o Espírito Santo não será perdoado, nem neste mundo nem no mundo por vir.
33 “Iga'taqug gelu'lg miti's aq guguntoqs'p gelu'lgl minijgl muta ewle'jgl minijgl wejiaqal ewle'jit miti's. Ta'n tujiw angamoq na minijgl ta'n gisigwegl miti'sigtug na tujiw gis geituoq ta'n tegenit na miti's.
33 “Uma árvore é identificada por seus frutos. Se a árvore é boa, os frutos serão bons. Se a árvore é ruim, os frutos serão ruins.
34 Gilew pa na wijei aq mtesgmug. Pewatmoq mimajuinu'g tl'te'tmnew gelu'sultioq gatu lpa elue'wa'loq mimajuinu'g. Ta'n goqwei telueioq musga's'g ta'n goqwei giwnaqa angite'tmoq aq gesite'tmoq.
34 Raça de víboras! Como poderiam homens maus como vocês dizer o que é bom e correto? Pois a boca fala do que o coração está cheio.
35 Gelu'sit mimajuinu tel'te'tg nat goqwei gelu'lg, na teluet wijei. Gatu na winjig mimajuinu tel'te'tg nat goqwei winjig na glaman teluet wijei ta'n tel'te'tg.
35 A pessoa boa tira coisas boas do tesouro de um coração bom, e a pessoa má tira coisas más do tesouro de um coração mau.
36 “Telimuloq, na na'gweg iga'qt'tew ta'n Gjinisgam ilsumata ms't wen. Na tujiw mimajuinu'g amujpa tlima'tital Nisgaml tal gis gis tluep te's'g glusuaqan ta'n mo gelu'lgtnug.
36 Eu lhes digo: no dia do juízo, vocês prestarão contas de toda palavra inútil que falarem.
37 Gglusuaqanmual na e'wmulten ilsumulg giasgiwowei na getlamia'tijig mimajuinu'g gisna winita'jig mimajuinu'g.”
37 Por suas palavras vocês serão absolvidos, e por elas serão condenados”.
38 Na tujiw ta'sijig Palasiaq aq nujigina'mua'tijig Mowisewei tplutaqan telima'titl Se'susal, “Nujigina'muet, getu' nmu'leg lugwatmn paqalaiwaqan.”
38 Alguns dos mestres da lei e fariseus vieram a Jesus e disseram: “Mestre, queremos que nos mostre um sinal de sua autoridade”.
39 Telimaji, “Me' gatu na mimajuinu'g ta'n wigultijig gisgug winsultijig aq awan'ta'suala'titl Nisgaml gatu me' pewatmi'titl paqalaiwaqann. Pipanimioq ugjit tla'tegen paqalaiwaqan gatu mu tela'tegew. Awna Gjinisgam ignmugsitoqs'p na wijei paqalaiwaqan ta'n gisa'toqop ugjit Jonao'q.
39 Jesus, porém, respondeu: “Vocês pedem um sinal porque são uma geração perversa e adúltera, mas o único sinal que lhes darei será o do profeta Jonas.
40 Na ta'n Jonao'q telqatg'p mesginntl nme'jl ugtlaminug nesuguna'q, na wijei ni'n ta'n mimajuinualsiap na igtigig utqutalitaq aq i'ttes na'te'l nesuguna'q.
40 Pois, assim como Jonas passou três dias e três noites no ventre do grande peixe, o Filho do Homem ficará três dias e três noites no coração da terra.
41 Ta'n tujiw na na'gweg iga'qt'tew ta'n Gjinisgam ilsumata ms't wenn, na mimajuinugi'g tleiawultipnig na gjigan teluisig Ninapa qamultitaq aq ilsutmugsitoqs'p gilew ta'n wigultioq gisgug, muta gawasgita'sultipnig aq pun pata'taqatipnig ta'n nutua'titeg Jonaal pestunmliteg. Telimuloq, gis nutmoqop na agnutmaqan ta'n me' espe'g je mu na agnutmaqan ta'n Jonao'q pestung'p.
41 “No dia do juízo, os habitantes de Nínive se levantarão contra esta geração e a condenarão, pois eles se arrependeram de seus pecados quando ouviram a mensagem anunciada por Jonas; e vocês têm à sua frente alguém maior que Jonas!
42 Na tujiw elege'wi'sgw tleiawit T'p'te'snug na qama'sitew aq ilsutmugsitoqs'p gilew ta'n wigultioq gisgug, muta wejiep me' gnegg ugjit jigs'tuan Salamano'q ta'n elege'witewip Isle'lewa'gig. Salamano'q ma'muni ntawe'g'p gatu telimuloq gis nutmoqop na gina'masuti ta'n me' espe'g je mu nat goqwei Salamanewei ns'tuo'qon.”
42 A rainha de Sabá também se levantará contra esta geração no dia do juízo e a condenará, pois veio de uma terra distante para ouvir a sabedoria de Salomão; e vocês têm à sua frente alguém maior que Salomão!
43 “Mn'tu tewatqa'sij mimajuinu'l ugtinneg, na saputa'sit glapis pegising ta'n mo goqwei nigwenug. Na'te'l al gwilg ta'n usgowa'sitew. Pa na mu we'jitug,
43 “Quando um espírito impuro deixa uma pessoa, anda por lugares secos à procura de descanso, mas não o encontra.
44 na tlimsitew, ‘Etug apaja'si ta'n wejieiap’. Na apsgwa'sit ta'n wigip aq nemitoq sigue'g na'te'l. Ms't waqame'g aq gaqi ilugwa'tas'g.
44 Então, diz: ‘Voltarei à casa da qual saí’. Ele volta para sua antiga casa e a encontra vazia, varrida e arrumada.
45 Na tujiw maja'sit aq nemisguaji lluigneg te'siliji mn'tu'g ta'n me' winjultiliji aq negm. Ms't pisgwita'jig aq wigultijig na'te'l. Na mimajuinu ta'n pitu'gwiji wegla mn'tu'g me' gitnme'wit aq amgweseweieg ta'n tujiw pas'g newte'jilitl mn'tu'l pitu'gwiteg. Na wijei tliatew ugjit na winjultijig mimajuinu'g ta'n wigultijig gisgug.”
45 Então o espírito busca outros sete espíritos, piores que ele, e todos entram na pessoa e passam a morar nela, e a pessoa fica pior que antes. Assim acontecerá com esta geração perversa”.
46 Se'sus me' etl glulaji mimajuinu' ta'n tujiw uggwitl aq ugjignama peita'liji. Gujmug pe' gaqamultijig aq telima'titl nat wenn gtu' glulanew Se'susal.
46 Enquanto Jesus falava à multidão, sua mãe e seus irmãos estavam do lado de fora, pedindo para falar com ele.
47 Ula mimajuinu eliet Se'suseg aq telimatl, “Ggij aq gjignamg gujmug eimu'tijig aq getu' glul'sgig.”
47 Alguém disse a Jesus: “Sua mãe e seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor”.
48 Se'sus telimatl, “Teliaq nigmaq eimu'tijig gujmug. Gatu musga'tuloq ta'n wen pa na wijei aq nigmaq ta'n Gjinisgam ilgwenaji mimajuinu'g.”
48 Jesus respondeu: “Quem é minha mãe? Quem são meus irmãos?”.
49 Na tujiw elu'gwalaji unaqapemg aq teluet, “Angamug nnaqapemg. Wegla na st'ge' ngij aq njignamg.
49 Então apontou para seus discípulos e disse: “Vejam, estes são minha mãe e meus irmãos.
50 Muta ta'n getu wen tla'tegej ta'n nujj eig wa'so'q tel puatg, na negm wijei aq njignam, ngwe'ji'j gisna ngij.”
50 Quem faz a vontade de meu Pai no céu é meu irmão, minha irmã e minha mãe”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.