Mateus 10
Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NAA
1 Se'sus wigumaji unaqapemg ta'n newtisgegsiliji jel ta'pu. Te'siliji ignmuaji ml'gigno'ti ugjit jigltesguaten mn'tu'g aq npitmuaten ta'n te'siliji gesnugu'tiliji.
1 Tendo Jesus chamado os seus doze discípulos, deu-lhes autoridade sobre espíritos imundos para os expulsar e para curar todo tipo de doenças e enfermidades.
2 Se'sus ugapostale'witemg na Simonal ta'n teluisilitl Pie'l aq Antle'al na Pie'l ugjignaml. Igtigig na Sepeti uggwisg ta'n teluisiliji Ji'mej aq Sa'n.
2 Ora, os nomes dos doze apóstolos são estes: primeiro, Simão, chamado Pedro, e André, seu irmão; Tiago, filho de Zebedeu, e João, seu irmão;
3 Igtigig na Pilip, Paltolomiw, Tuma aq Matiw ta'n nujintutmat suliewei. Igtigig na Tatias aq Alpius uggwisl ta'n teluisilitl Ji'mej.
3 Filipe e Bartolomeu; Tomé e Mateus, o publicano; Tiago, filho de Alfeu, e Tadeu;
4 Esgwia'tijig na Simon na Genanewa'j, aq Suta Isgaliot ta'n ntuisgalatal Se'susal.
4 Simão, o Zelote, e Judas Iscariotes, que foi quem o traiu.
5 Se'sus elgimaji newtisgegsiliji je ta'pu ugtapostale'witemg aq telimaji, “Mut emittugwalanew mimajuinu'g ta'n mu Lesui'peulti'gw aq mut lta'new Samaliae'gati.
5 Jesus enviou esses doze, dando-lhes as seguintes instruções:
6 Pas'g lta'gw na mimajuinu'g tleiawultijig Lesui'pewa'gi muta wegla mimajuinu'g menuega'tijig nat wen musga'tunew ta'n majulgwala'tital Nisgaml st'ge' jijgluewjig menuega'tijig nat wenn musga'tuanew ta'n eteg gelu'lg msigu.
6 mas, de preferência, procurem as ovelhas perdidas da casa de Israel.
7 Lta'gw aq pestunmu'tigw. Telimug, ‘Nige' Gjinisgam getu' ilgwenaji mimajuinu'.’
7 Pelo caminho, preguem que está próximo o Reino dos Céus.
8 Npilug mimajuinu'g ta'n gesnugu'tijig aq ta'n geggunmi'tij na gsnugowaqan teluisig leplsi. Minua'lug npuinu'g. Jigltesgmug mn'tu'g. Ignmuloq ml'gigno'ti ugjit tla'taqatinew mesgi'gl goqwe'l aq mo pipanimuluoq apangituin. Nige' pewaluloq ignmuanew igtigig ta'n goqwei nuta'ma'tijig aq ma' pipanimuloq apangitugsinew.
8 Curem enfermos, ressuscitem mortos, purifiquem leprosos, expulsem demônios. Vocês receberam de graça; portanto, deem de graça.
9 Mut nespnmnew suliewei gisna wisaw suliewei.
9 Não levem ouro, nem prata, nem cobre em seus cintos;
10 Mut nespnmnew salitewimgewei mun'ti, igtig atla'i, igtigig mg'sng gisna aptun. Pas'g lta'gw ta'n teloqsultioq. Ta'n tujiw ignmuatoqs'p igtigig ta'n goqwei nuta'ma'tijig na tujiw ignmugsitoqs'p ta'n goqwei menuega'tioq.”
10 nem sacola para o caminho, nem duas túnicas, nem sandálias, nem bordão; porque o trabalhador é digno do seu alimento.
11 “Ta'n peita'ioq utan gisna utanji'j, pisgwita'gw aq gwilug ugjit ta'n wen ul'ta'sitew ultesgugsitoqs'p. Pipanimug ‘Gt'gunitesnen wiguaq?’ Usgowita'toqs'p wiguaq glapis maita'ioq.
11 — E, em qualquer cidade ou aldeia em que vocês entrarem, perguntem quem nelas é digno; e fiquem ali até saírem daquele lugar.
12 Ta'n pisgwa'tioq na wiguaq, tlimug mimajuinu'g ta'n wigultijig na'te'l, ‘Etaweieg Gjinisgam gepmite'lmugsinew.’
12 Ao entrarem na casa, saúdem-na.
13 Pa na mimajuinu'g ta'n wigultijig na'te'l wel'ta'sultisnig ultesgugsinew, tlimug, ‘Pipanimatesnen Gjinisgam ignmugsinew wantaqo'ti ggamlamunuaq.’ Pa na mimajuinu'g mu weltesgugsiwoq, mut pipanimaw Gjinisgam ignmugsinew wantaqo'ti uggamlamunuaq.
13 Se a casa for digna, que a paz de vocês venha sobre ela; se, porém, não for digna, a paz voltará para vocês.
14 Pa na ta'sijig mimajuinu'g gisna ms't wen ta'n wigit na utanji'j mo pewalugsiwoq gisna mo jigs'tugsiwoq, na naqtmug na'te'l aq puaqtestug ggatual. Ta'n tujiw pewaqtestuoq ggatual na musga'tutoqs'p Gjinisgam mu wel'te'lmagwi.
14 Se alguém não quiser recebê-los nem ouvir as palavras de vocês, ao saírem daquela casa ou daquela cidade, sacudam o pó dos pés.
15 Migwite'tmug ula. Na na'gweg iga'qt'tew ta'n Gjinisgam ilsumata ms't mimajuinu', na me' ewlite'lmata lue'winu' tleiawultiliji na gjigann ta'n teluisigl Satm aq Gamola je mu na mimajuinu'g ta'n mu weltesgugsiwoq wiguaq gisna utan.”
15 Em verdade lhes digo que haverá menos rigor para Sodoma e Gomorra, no Dia do Juízo, do que para aquela cidade.
16 “Jigs'tmug. Elgimuloq ta'n mimajuinu'g matnugsitoqs'p st'ge' paqtesmug matna'tiji jijgluewji. Tli angweiasultigw st'ge' na mtesgm angweiasit muta ms't wen getangwi'titl. Mut matnaqqa'tinew, awna ms't goqwei sangewa'tug st'ge' plesg sangewo'ltijig.
16 — Eis que eu os envio como ovelhas para o meio de lobos. Portanto, sejam prudentes como as serpentes e simples como as pombas.
17 Ango'tmug, muta mimajuinu'g ilsumugsitoqs'p aq wisqapaqto'ltaq ugta'sutuo'guomuaq.
17 Tenham cuidado com os homens, porque eles os entregarão aos tribunais e os açoitarão nas suas sinagogas.
18 Wegla mimajuinu'g la'lugsitoqs'p ugjit ilsumugsinew g'pnno'laq gisna elege'wiliji muta elugowioq ni'n. Na gelu'lg agnutmaqan tlimatoqs'p wegla mimajuinu'g ta'n ilsumugsioqig aq igtigig ta'n mu Lesui'peulti'gw.
18 Por minha causa vocês serão levados à presença de governadores e de reis, para lhes servir de testemunho, a eles e aos gentios.
19 Ta'n tujiw ela'lugsioq ilsumugsinew, mut sespete'tmnew ta'n goqwei tluetoqs'p gisna ta'n tlewistutoqs'p. Ta'n tujiw ula tliatew, Gjinisgam tlimugsitoqs'p ta'n goqwei tluetoqs'p.
19 E, quando entregarem vocês, não se preocupem quanto a como ou o que irão falar, porque, naquela hora, lhes será concedido o que vocês dirão.
20 Na glusuaqann ta'n tluetoqs'p ma' gilewewe'l. Gujjuow ta'n eig wa'so'q ignmugsitoqs'p na Wejuli Nisgam ugjit tlimugsinew na glusuaqann tluetoqs'p.
20 Afinal, não são vocês que estão falando, mas o Espírito do Pai de vocês é quem fala por meio de vocês.
21 “Ta'sijig mimajuinu'g la'la'tital wijig'tultiliji tplutaqanigtug ugjit ne'po'qsinew. Ta'sijig mimajuinu'g wijei tla'la'tita un'janua. Ta'sijig mimajuinu'g gtana'tita ungi'gua aq gisa'la'tita ne'po'qsinew.
21 — Um irmão entregará à morte outro irmão, e o pai entregará o filho. Haverá filhos que se levantarão contra os seus pais e os matarão.
22 Pugwelgig mimajuinu'g masgelmugsitoqs'p muta gilew na nnaqapemg. Gatu na ta'n wen siawi gtlams'tmuitew ta'n teli pgitawsit, na ugs'tawiaten.
22 Todos odiarão vocês por causa do meu nome; aquele, porém, que ficar firme até o fim, esse será salvo.
23 Ta'n tujiw amasgipnnugsioq newte' utan, ugsmultigw igtig. ma' gaqa'tuoq gtlugowaqanmuow aq ma' gisi emittugwatmoq ms't gjigan, utann aq utanji'jl Lesui'pe'gatig ge's mu apaja'sia's. Telimuloq, ni'n na mimajuinualsiap.
23 Quando, porém, perseguirem vocês numa cidade, fujam para outra. Porque em verdade lhes digo que não terão percorrido as cidades de Israel, até que venha o Filho do Homem.
24 “Ta'n wen gegina'masit ma' gepmite'lmamug je mu na nujigina'muet. Na lugowinu ma' gepmite'lmamug je mu na assusit.
24 — O discípulo não está acima do seu mestre, nem o servo está acima do seu senhor.
25 Tepiaq ta'n tujiw ta'n wen gegina'masit gji'tutew st'ge' na nujigina'muet ta'n egina'matl. Tepiaq ta'n tujiw lugowinu tel assutg st'ge' assusit. Pa na niganpuguit tl wi'tuj Gjimn'tu, na wi'gma me' aji mil wi'taten.”
25 Basta ao discípulo ser como o seu mestre, e ao servo ser como o seu senhor. Se chamaram o dono da casa de Belzebu, quanto mais os membros da sua casa!
26 “Mut jipalanew mimajuinu'g ta'n getanugsioq. Ta'n getu goqwei mimajuinu'g gim tla'taqatijig na musga's'gt'tew. Ta'n getu goqwei mimajuinu'g mimugwa'tu'tip na neia's'gt'tew.
26 — Portanto, não tenham medo deles. Pois não há nada encoberto que não venha a ser revelado, nem oculto que não venha a ser conhecido.
27 Ta'n goqwei gina'muloqop oqonitpa'qigtug pewaluloq agnutmuanew ms't wen miaw na'gweg. Ta'n goqwei gim agnutmultoqs'p amuj gesigaw agnutmug ms't wen.
27 O que lhes digo às escuras, repitam a plena luz; e o que é dito para vocês ao pé do ouvido, proclamem dos telhados.
28 Mut jipalanew mimajuinu'g ta'n getu' ne'po'qsioq. Etug ne'po'qsitoqs'p gatu gjijaqamijual me' siaw mimajultijig. Awna jipalug Gjinisgam muta gis gisa'lata mimajuinu'g lta'new Mn'tua'gig.
28 Não temam os que matam o corpo, mas não podem matar a alma; pelo contrário, temam aquele que pode fazer perecer no inferno tanto a alma como o corpo.
29 Gisi ugja'lates tapusijig sisipji'jg ugjit newte' maqtawe'g suliewei gatu Gujjinu ta'n eig wa'so'q gisi gji'tutew ta'n newte'jilitl nplij.
29 — Não se vendem dois pardais por uma moedinha? Entretanto, nenhum deles cairá no chão sem o consentimento do Pai de vocês.
30 Me' Gjinisgam gaqi gji'tutoqs'p. Geitoq ta'n te's'gl sapunn gun'jiwaq.
30 E, quanto a vocês, até os cabelos da cabeça de vocês estão todos contados.
31 Glaman mut jipasultinew muta Gjinisgam me' me'gite'lmugsioq je mu pugwelgig sisipji'jg.”
31 Portanto, não temam! Vocês valem bem mais do que muitos pardais.
32 “Ta'n getu wen majulgwalit ni'n aq mu jipasigw tliman igtigi na getlams'tuit aq majulgwalit, na tlimates nujj ta'n eig wa'so'q, ‘Ni'n na nnaqapem.’
32 — Portanto, todo aquele que me confessar diante dos outros, também eu o confessarei diante de meu Pai, que está nos céus;
33 Gatu ta'n getu wen alua'lit aq telimaji igtigi ta'n negm mu na nnaqapemg, na tujiw tlimates nujj ta'n eig wa'so'q, ‘Ni'n na mu nnaqapemuigw.’ ”
33 mas aquele que me negar diante das pessoas, também eu o negarei diante de meu Pai, que está nos céus.
34 “Pa na tel'ta'sultioqs'p weji pgisin ugjit neia'tun wantaqo'ti ugs'tqamug. Mo gisa'laqig mimajuinu'g ul'te'lminew, gatu awna gisa'lates mimajuinu'g gi'gajita'new aq matntultinew muta mu wel'te'lmi'gw ta'n weni ni'n.
34 — Não pensem que eu vim trazer paz à terra; não vim trazer paz, mas espada.
35 Ta'n weji pgisinap na gisa'lanew ji'nmug aq uggwisua mo wel'te'tmi'ti'gw ta'n weni ni'n. Ta'n tela'tegep na gisa'lan ji'nm mu wel'te'lmagul ujjl, Ta'n weji pgisinap na gisa'lan e'pit mu wel'te'lmagwi uggwitl aq ugtlu'suesgmual.
35 Pois vim causar divisão entre o homem e o seu pai; entre a filha e a sua mãe e entre a nora e a sua sogra.
36 Na gigmaq me' masgelm'sgig je mu igtigig mimajuinu'g muta majulgwalioq.
36 Assim, os inimigos de uma pessoa serão os da sua própria casa.
37 “Ta'n getu wen me' gesalatl ujjl gisna uggwitl je mu ni'n, na mu gisgaje'ug majulgwalin. Ta'n getu wen me' gesalatl uggwisl gisna ugtusl je mu ni'n, na mu gisgaje'ug majulgwalin.
37 — Quem ama o seu pai ou a sua mãe mais do que a mim não é digno de mim; quem ama o seu filho ou a sua filha mais do que a mim não é digno de mim;
38 Ta'n getu wen mo majulgwaligw je tlia ulmaje'tew st'ge' ta'n tli ulmaje'tes na mu gisgaje'ug majulgwalin.
38 e quem não toma a sua cruz e vem após mim não é digno de mim.
39 Ta'n getu wen tela'teget pas'g ta'n tel puatg lpa ma' gugunmug iapjiwewei mimajuaqan wa'so'q. Gatu ta'n getu wen tela'teget ta'n goqwei pewatm jel tlia ne'po't muta majulgwalit na guguntew iapjiwewei mimajuaqan wa'so'q.”
39 Quem acha a sua vida a perderá; e quem perde a vida por minha causa, esse a achará.
40 “Ta'n getu wen wel'ta'sit ultesgugsinew, na wijei ul'ta'sitew ultesguin ni'n. Ta'n getu wen wel'ta'sit, ultesguin na wijei ul'ta'sitew ultesguan ta'n wen gis petgimip ugs'tqamug.
40 — Quem recebe vocês é a mim que recebe; e quem recebe a mim recebe aquele que me enviou.
41 Na mimajuinu ta'n gepmite'lmatl niganigjitegewinu'l muta napewo'qwelitl ta'n goqwei Gjinisgam gis tlimtl, na msntew wijei aq ta'n goqwei Gjinisgam ignmuatal niganigjitegewinu'l. Ta'n getu wen wel'ta'sit ultesgulan igtigl gelu'silitl muta eta gelu'silitl, na msntew wijei aq ta'n goqwei Gjinisgam ignmuatal ta'n wenn gelu'silitl.
41 Quem recebe um profeta, no caráter de profeta, receberá a recompensa de profeta; quem recebe um justo, no caráter de justo, receberá a recompensa de justo.
42 Migwite'tmug ula. Ta'n getu wen tegpa'q samqwan ignmuaj ta'n mawi ewle'jilitl nnaqapeml muta eta nnaqapem, na getlewei msntew ta'n goqwei Gjinisgam teplumatl mimajuinu'l ta'n wel'te'lmatl.”
42 E quem der de beber, ainda que seja um copo de água fria, a um destes pequeninos, por ser este meu discípulo, em verdade lhes digo que de modo nenhum perderá a sua recompensa.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.