Marcos 4

Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Se'sus ap poqji gina'muet gigjiw qospemg teluisig Galali. 'Nnim pugwelg mimajuinu'g gigto'qopugutaji glapis Se'sus eliet ugtuluaq aq tepa'sit. Na gijga mnawa'sit aq siaw gina'muet. Na mimajuinu'g siawqatmu'tijig sitmug.
1 Voltou Jesus a ensinar à beira-mar. E reuniu-se numerosa multidão a ele, de modo que entrou num barco, onde se assentou, afastando-se da praia. E todo o povo estava à beira-mar, na praia.
2 Tel gina'muaji pugwelgl ta'n goqwe'l, a'tugwaqann e'w'gl. Na tel gina'muaji aq telimaji,
2 Assim, lhes ensinava muitas coisas por parábolas, no decorrer do seu doutrinamento.
3 “Jigs'tmu'tigw! Nuji iga'taqug eig'p ta'n se'sijio'toqol 'sginminn.
3 Ouvi: Eis que saiu o semeador a semear.
4 Ge's etl se'sijio'toqol 'sginminn, eljo'ltigl awgti'jigtug, sisipji'jg peita'jig aq malgotmi'titl.
4 E, ao semear, uma parte caiu à beira do caminho, e vieram as aves e a comeram.
5 Alt 'sginminn eljo'ltigl na maqamigew ta'n wesgijigweg 'mtasoqigtug. Na maqamigew jaqal p'teg aq 'sginminn jaqali sgaliaqal aq jaqal ne'igwegl.
5 Outra caiu em solo rochoso, onde a terra era pouca, e logo nasceu, visto não ser profunda a terra.
6 Na na'gu'set mesp'siteg, ta'n wejgwisgaliaqul na gaqs'gl, muta na ugjip'sgl mo gis piam teminugul, ta'n teli iga'taqug, glaman na 'sginminn gispategl.
6 Saindo, porém, o sol, a queimou; e, porque não tinha raiz, secou-se.
7 Alt 'sginminn eljo'ltigl ginigwejijuaqsigtug. Me' gesigaw nigwejig ginigwejijuaqsi'g, je mu gulumgl ta'n tel nigwegl. Na gulumgl mo wel nigwenugl, aq mo mininugul.
7 Outra parte caiu entre os espinhos; e os espinhos cresceram e a sufocaram, e não deu fruto.
8 Ap igtigl 'sginminn eljo'ltigl gelu'lg maqamigew. Na weli sgaliaqal aq wel nigwegl aq wel minigl, pugwelgl ugjit newgte' 'sginmin. Alt eimu'tigl nesisga'qal ugjit newgte' 'sginmin, aq alt eimu'tigl asugomtesisga'qal ugjit newgte' 'sginmin, ap igtigl gasgiptnnaqanigl ugjit newgte'.”
8 Outra, enfim, caiu em boa terra e deu fruto, que vingou e cresceu, produzindo a trinta, a sessenta e a cem por um.
9 Se'sus teluet, “'Gs'tuaqanultioq ugjit nutmu'tinew na jigs'tmu'tigw.”
9 E acrescentou: Quem tem ouvidos para ouvir, ouça.
10 Na Se'sus newgtamsiteg, na newgtisgegsiliji je ta'pu unaqapemg aq maw igtigi majulgwalgwi'titl Se'sus, peita'liji aq pipanimji, “Ge' gnua'tuin giasgiwewei ta'n telueg na a'tugwaqan.”
10 Quando Jesus ficou só, os que estavam junto dele com os doze o interrogaram a respeito das parábolas.
11 Se'sus asitemaji, “Gjinisgam nige' gilew gisi musga'tugsioq ta'n goqwei sa'q mo geitas'gtnugup aq mo nestasultiwoqop ta'n goqwe'l Nisgamewe'l. Pas'g ta'nig igtigig nutmataq amujpa negmow a'tugowaten.
11 Ele lhes respondeu: A vós outros vos é dado conhecer o mistério do reino de Deus; mas, aos de fora, tudo se ensina por meio de parábolas,
12 Glaman ta'n goqwei Gjinisgam ugtwi'gatigng ewi'gas'g na tliatew,
12 para que, vendo, vejam e não percebam; e, ouvindo, ouçam e não entendam; para que não venham a converter-se, e haja perdão para eles.
13 Na tujiw Se'sus pipanimaji, “Mo ns'tasultiwoq ula a'tugwaqan? Etug jel ma 'ns'tasultiwoq ta'n pas'g tegen a'tugwaqan.
13 Então, lhes perguntou: Não entendeis esta parábola e como compreendereis todas as parábolas?
14 Ula nuji iga'taqug pa na wijei aq ta'n wen se'sa'toq Gjinisgam ugglusuwaqanm mimajuinuigtug.
14 O semeador semeia a palavra.
15 Na alt mimajuinu'g, pa na wijei aq awgti'j, ta'n 'sginminn eljaqal. Na Gjinisgam ugglusuwaqanm eljaq. Ula mimajuinu'g nutmi'titeg ula gelu'lg glusuaqan, na smtug Gjimn'tu gisa'laji mimajuinu'g awan'ta'sultinew gelu'lg glusuaqan, gis nutmi'titeg.
15 São estes os da beira do caminho, onde a palavra é semeada; e, enquanto a ouvem, logo vem Satanás e tira a palavra semeada neles.
16 Igtigig mimajuinu'g 'st'ge' na maqamigew ta'n wesgijigweg 'mtasoqigtug ta'n 'sginminn eljaqal. Ta'n tujiw nutmi'titeg wel'ta'suatmi'tij aq getlams'tmi'tij.
16 Semelhantemente, são estes os semeados em solo rochoso, os quais, ouvindo a palavra, logo a recebem com alegria.
17 Melgugtmi'tip mujga amgwes pas'g mo gisi pgiji gugunmi'tigup. Teli ul lugutipnig pas'g ta'n tujiw metue'g welgmi'titeg ugjit Gjinisgam ugglusuaqanm newgtsiniw elege'tij.
17 Mas eles não têm raiz em si mesmos, sendo, antes, de pouca duração; em lhes chegando a angústia ou a perseguição por causa da palavra, logo se escandalizam.
18 Igtigig mimajuinu'g 'st'ge' na maqamigew ta'n 'sginminn eljaqal ginigwejijuaqsigtug. Ula mimajuinu'g nutmi'tij gelu'lg glusuaqan.
18 Os outros, os semeados entre os espinhos, são os que ouvem a palavra,
19 Pas'g te'sigisg'g ta'n tel mimajij aq me' piamite'tmi'tij suliewei aq pugwelgl ta'n goqwe'l pewatmi'titl, tel piamite'tmi'tij 'ms't goqwei, je mu migwite'tmi'ti'gw Gjinisgam ugglusuwaqanm. Glaman mo tela'taqati'gw ta'n goqwei Gjinisgam tel puatg.
19 mas os cuidados do mundo, a fascinação da riqueza e as demais ambições, concorrendo, sufocam a palavra, ficando ela infrutífera.
20 Pas'g igtigig mimajuinu'g 'st'ge' na gelu'lg maqamigew ta'n 'sginminn eljaqal. Negmow nutmi'titeg gelu'lg glusuaqan aq gennmi'tij uggamlamunuaq. Tela'taqatijig ta'n Gjinisgam ugglusuaqanm telueg. Ta'n tel piam tla'taqati'tij Gjinisgam ugglusuaqanm tel piam se'sa's'g aq me' pugwelg mimajuinu'g getlams'tasultijig. We'gaw, alt nesisgegsiliji, alt asugomte'sisgegsiliji, ap igtigig we'gaw gasgiptnnaqaniliji.”
20 Os que foram semeados em boa terra são aqueles que ouvem a palavra e a recebem, frutificando a trinta, a sessenta e a cem por um.
21 Na Se'sus siawewistoq, “Etug nat wen wesua'toq lamp aq iga'toq lame'g ligpenignigtug, gisna lame'g 'npo'qonigtug? Moqwa'! Amujpa na iga'toq p'ta'utigtug glaman 'ms't wen gis nmitegetew.
21 Também lhes disse: Vem, porventura, a candeia para ser posta debaixo do alqueire ou da cama? Não vem, antes, para ser colocada no velador?
22 Ta'n goqwei mimgwa'tas'g amujpa neia's'gt'tew aq ta'n goqwei anguna's'g amujpa panwijgatas'gt'tew.
22 Pois nada está oculto, senão para ser manifesto; e nada se faz escondido, senão para ser revelado.
23 'Gs'tuaqanultioq ugjit nutmu'tinew. Na jigs'tmu'tigw.”
23 Se alguém tem ouvidos para ouvir, ouça.
24 Na tujiw telimaji, “Gnnamug ggamlamunuaq ta'n goqwei gis tlimuloq. Mut awan'ta'sultinew tla'taqatitoqs'p ta'n goqwei gis nutmu'tioq ta'n tel piam tela'taqatioq na tl piam 'ns'tasultitoqs'p, ta'n goqwei telimuloqop.
24 Então, lhes disse: Atentai no que ouvis. Com a medida com que tiverdes medido vos medirão também, e ainda se vos acrescentará.
25 Na mimajuinu ta'n tela'teget ta'n gis tlimg, na toqo tujiw me' uli ns'tasitew gatu mu tla'tegegw, gaq awantasuattew ta'n goqwei nutg'p.”
25 Pois ao que tem se lhe dará; e, ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.
26 Se'sus teluet, “Ula na igtig a'tugwaqan wijei teli angamgug Gjinisgam ugtelege'wa'gimg 'st'ge' nige' ula. Na ji'nm se'sijio'toqol 'sginminn iga'taqanigtug.
26 Disse ainda: O reino de Deus é assim como se um homem lançasse a semente à terra;
27 Geitoq na siawigwegl tlia mu negm i'mug, piluei lugowaqan elugwatg, na'gweg aq wela'gw nepat. Pa na wijei ula 'sginminn teli uli sgaliaqal, poqjigwegl aq wel nigwegl. Ula ji'nm mo nestasigw ta'n Gjinisgam tel'te'tg tli uligwen.
27 depois, dormisse e se levantasse, de noite e de dia, e a semente germinasse e crescesse, não sabendo ele como.
28 Na maqamigew gisa'toqol 'sginminn nigwen. Amgwesewei weli sgaliaqal aq poqji ne'igwegl aq tetuji uligwegl. Na ula gulumgl wel gis lastegl aq wel minigl.
28 A terra por si mesma frutifica: primeiro a erva, depois, a espiga, e, por fim, o grão cheio na espiga.
29 Ta'n tujiw gulumgl gaqigweg, ji'nm poqji tms'gl 'psgwesoqonigtug muta mena'taqug.”
29 E, quando o fruto já está maduro, logo se lhe mete a foice, porque é chegada a ceifa.
30 Se'sus siawewistoq, “Gnua'tultoqs'p ta'n telamu'g Gjinisgam ugtelege'witewa'gimg.
30 Disse mais: A que assemelharemos o reino de Deus? Ou com que parábola o apresentaremos?
31 Pa na wijei aq mustate' sginmin ta'n ji'nm iga'taqatg maqamigewigtug, na mawi apje'ji'j 'sginmin ugs'tqamug.
31 É como um grão de mostarda, que, quando semeado, é a menor de todas as sementes sobre a terra;
32 Na tujiw 'sginmin wejgu ne'igweg aq enmigweg glapis pitoqigweg. Na ta'n mawgi'g te's'g mijipjewei, etna na ula. Ta'n tel piami uligweg, ula mustate' 'sginmin, we'gaw, sisipji'jg gisi iga'tu'titl ugwise'jmual nipispaqanigtug, etliaqjigateg.”
32 mas, uma vez semeada, cresce e se torna maior do que todas as hortaliças e deita grandes ramos, a ponto de as aves do céu poderem aninhar-se à sua sombra.
33 Na Se'sus tel gina'muaji mimajuinu'g na gelu'lg glusuaqan. Pugwelgl a'tugwaqan e'w'gl 'st'ge' wegla. Telimaji ta'n te's'gl negmow gisi ns'tmi'tij.
33 E com muitas parábolas semelhantes lhes expunha a palavra, conforme o permitia a capacidade dos ouvintes.
34 Mo gelulagwi glapis e'w'g a'tugwaqan, gatu ta'n tujiw newgtamsulti'titeg, maw unaqapemg, negmow gegnua'tuaji 'ms't goqwei.
34 E sem parábolas não lhes falava; tudo, porém, explicava em particular aos seus próprios discípulos.
35 Na enmiula'qweg Se'sus telimaji unaqapemg, “Asoqomita'nej qospem.”
35 Naquele dia, sendo já tarde, disse-lhes Jesus: Passemos para a outra margem.
36 Na unaqapemg naqala'tiji pugwenniji mimajuinu'g aq tepita'jig ugtuluaq ta'n Se'sus gis teppip. Smtug poqji asoqomisugultiji aq igtigl ugtulual wije'wa'tiji.
36 E eles, despedindo a multidão, o levaram assim como estava, no barco; e outros barcos o seguiam.
37 Se'sus ugtejg eig, nepat un'ji ge'guteg tu'gwesmunigtug. Ugju'sn poqji ml'gignewa's'g aq poqji mqatgwig. 'Tgu'g poqji tepapaqtesingig ugtuluaq. Poqji mamuni pega's'g ugtuluow. Unaqapemg jipaqita'liji, Se'susal tugwa'la'titl, aq telima'titl, “Nujigina'muet, mo tali el'telmiweg? Getu' geget getapaqto'gu'ti'gw?”
37 Ora, levantou-se grande temporal de vento, e as ondas se arremessavam contra o barco, de modo que o mesmo já estava a encher-se de água.
38 — ausente —
38 E Jesus estava na popa, dormindo sobre o travesseiro; eles o despertaram e lhe disseram: Mestre, não te importa que pereçamos?
39 Se'sus gaqama'sit aq telimatl ugju'sn, “Wantaqa'si!” aq telimaji 'tgu'g, “Wantaqita'qw!” Na smtug ugju'sn wantaqa's'g aq 'tgu'g wantaqita'jig aq weli ewipgeg.
39 E ele, despertando, repreendeu o vento e disse ao mar: Acalma-te, emudece! O vento se aquietou, e fez-se grande bonança.
40 Se'sus pipanimaji, “Goqwei ta gilew jipatmoq? Ta gilew me' mu sangewite'lmiwoq?”
40 Então, lhes disse: Por que sois assim tímidos?! Como é que não tendes fé?
41 Paqsipgi jipaqita'jig, suel sigtata'sultijig aq poqji pipanimtultijig, “Wen ta u't ji'nm, tetuji piam jigs'taji ugju'sn aq tgu'g?”
41 E eles, possuídos de grande temor, diziam uns aos outros: Quem é este que até o vento e o mar lhe obedecem?

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.