Marcos 12

Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Na Se'sus poqji a'tugowaji, “Etna na ula ji'nm gle'pmenaqsig etli iga'taqalaji aq llutaqan gigto'qolut toqo mulqatg elmalqei ugjit ta'n tl pepgijo'tutal gle'pl aq el'toq wen'ji'guomji'j ta'n tel gisi al gigto'qwapitew. Na tujiw maqatuigetoq ugtiga'taqan aq wiguow naqt'g aq poqtamga'sit.
1 Depois Jesus começou a falar por meio de parábolas . Ele disse:
2 Ta'n tujiw mena'taqutimg gle'pl iga'q elgimatl ugtlugowinuml ugjit ignmugsin ta'n telgi'g tettuj na iga'taqanigtug wegla nuji iga'taqu'tijig.
2 Quando chegou o tempo da colheita, o dono enviou um empregado para receber a sua parte.
3 Na nuji iga'taqu'tijig goqqwa'la'titl na lugowinu'l tl matta'titl aq apat gima'titl. Mo goqwei pe'gaj pegisitug.
3 Mas os lavradores agarraram o empregado, bateram nele e o mandaram de volta sem nada.
4 Na assusit igtigl lugowinu'l poqjigimatl, ta'n eimu'tijig nuji iga'taqu'tijig. Matna'titl aq taqama'titl un'jig, me' gesita'titl je mu amgwesewe'l.
4 O dono mandou mais um empregado, mas eles bateram na cabeça dele e o trataram de um modo vergonhoso.
5 Na assusit elgimatl igtigl ugtlugowinuml aq ne'pa'titl aq ewlumua'tiji pugwenniji igtigi wijei tela'laji. Matta'tiji ta'sijig aq siaw ne'pa'tiji igtigi.
5 E ainda outro foi mandado para lá, mas os lavradores o mataram. E o mesmo aconteceu com muitos mais — uns foram surrados, e outros foram mortos.
6 Na nige' pas'g newgte'jilitl esgwielitl ta'n apgotgimaten, assusit newgtunatl uggwisl. Na nugu ugtejgewei elgimatl uggwisl, ta'n eimu'tijig nuji iga'taqu'tijig. Teluet, ‘Amuj na gepmitelma'tital ngwisl.’
6 E agora a única pessoa que o dono da plantação tinha para mandar lá era o seu querido filho. Finalmente ele o mandou, pensando assim: “O meu filho eles vão respeitar.”
7 Pas'g na nuji iga'taqu'tijig telimtultijig, ‘Ula na assusit uggwisl. Jugwita'gw aq ge' ne'pa'nej glaman ula iga'taqan ginuewe'tew.’
7 Mas os lavradores disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
8 Na wesua'la'titl uggwisl aq ne'pa'titl aq tewajjiaqtua'tij wa'qi sitatug iga'taqanigtug.”
8 — Então agarraram o filho, e o mataram, e jogaram o corpo para fora da plantação.
9 Se'sus pipanigesit, “Tala'tegetew nige, na ji'nm ta'n assutg iga'taqan? Jugu'etew aq ne'pa'taq wegla ji'nmug aq se'g eli mqatuigetoq ugtiga'taqan igtigi nuji iga'taqutiliji.
9 Aí Jesus perguntou:
10 Amuj gis egitmoq Gjinisgam ugtwi'gatign ta'n tel wi'gas'g?
10 Vocês não leram o que as
11 — ausente —
11 Isso foi feito pelo Senhor
12 Na Lesui'paq iganpugultijig wejo'tmi'tij gisi ugsua'la'new Se'susal muta geitu'tij ta'n tel agnutmlitl, wesgumujig negmow. Pas'g jipala'tiji mimajuinu'g. Etna na ugjit naqala'titl aq ejiglita'jig.
12 Os líderes judeus sabiam que a parábola era contra eles e quiseram prender Jesus, mas tinham medo do povo. Por isso deixaram Jesus em paz e foram embora.
13 Na tujiw Lesui'paq iganpugultijig elgima'tiji te'siliji Palasiaq aq te'siliji Elot unaqapemg ugjit Se'susal gistesguanew ta'n tl mil pipanimataq.
13 Depois mandaram que alguns fariseus e alguns membros do partido de Herodes fossem falar com Jesus a fim de conseguirem alguma prova contra ele.
14 Na peita'liji aq telueliji, “Nujigina'muet, geitueg gi'l maw tetapu'en ji'nmuin. Geju'leg gi'l mo wen wessimawt ta'n teli angamgusij awna ta'n telgwitg uggamlamun. Gegina'muen teliaqeweigtug ta'n Gjinisgam tel puatg ugjit mimajuinu'g tla'taqatinew. Tliminen etug tetapu'eieg apangitmnen g'pnno'lewei suliewei. Amujpa apangitmegl gisna moqwa'?”
14 Eles chegaram e disseram: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto e não se importa com a opinião dos outros. O senhor não julga pela aparência, mas ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige. Diga: é ou não é contra a nossa
15 Pas'g Se'sus saputamaji ta'n getu tela'luj aq asitemaji, “Goqwei na gilew wet tla'taqatioq? Getu' gis te'sguioq? Ge' jugwa'tui na suliewei. Ge' angaptmug.”
15 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
16 Na pegisitua'tij newgte' aq pipanimaji, “Wen ugsisgw aq ugwisunm wegla?” Teli asitema'titl, “G'pnno'l.”
16 Eles trouxeram, e ele perguntou: Eles responderam: — São do Imperador.
17 Na Se'sus teluet, “Na apangitmug g'pnno'l ta'n goqwei, g'pnno'lewei, aq apangitmug Gjinisgam ta'n goqwei Nisgamewei.” 'Ms't paqalaiagwi'titl.
17 Então Jesus disse: E eles ficaram admirados com Jesus.
18 Na tujiw alt Satusiaq peita'liji Se'suseg. Etna na negmow teluejig, “Ta'n tujiw mimajuinu gisi np'g ma' minunsigw.”
18 Alguns saduceus , os quais afirmam que ninguém ressuscita, chegaram perto de Jesus e disseram:
19 Telima'titl, “Nujigina'muet, Mowiso'q gis wi'g'g'pneg tplutaqan ugjit ginu, ‘Ta'n tujiw ji'nm nepg aq naqalatl ugte'piteml toqo mo mijua'ji'j gegguna'tigwi na ji'nma ugjignaml amujpa malie'wi'titl na sigu'sgwal glaman gisi gugunataq mijua'ji'j ugjit na nepg'pnaq ji'nmaq.’
19 — Mestre, Moisés escreveu para nós a seguinte lei : “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
20 Jijuaqato'q etna na ula lluigneg te'sipnig wijigatultijig ji'nmug. Mujga gisiguit malie'wit, mo pegitawsigwaq, nepgaq, aq mo mijua'ji'jg gis guguna'tigwi.
20 Acontece que havia sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos.
21 Toqo ap igtig malie'wititl na sigu'sgwal aq mu mijua'ji'jg gis guguna'tigwi nutaiw nepg. Ap wijei teliaq si'stewe'l ugjignamual.
21 O segundo casou com a viúva e morreu sem deixar filhos. Aconteceu a mesma coisa com o terceiro.
22 Maw esgwia'tijig glapis lluigneg te'sijig wijigatultijig malie'wi'titl na e'pilitl. Gaqi npu'tijig aq mo mijua'ji'jg gegguna'tigwi. Na ugtejgewei na e'pit nepg.
22 Afinal, os sete irmãos casaram com a mesma mulher e morreram sem deixar filhos. Depois de todos eles, a mulher também morreu.
23 Ta'n tujiw Gjinisgam apaji minua'laj npuinu'g maw ula ji'nmug aq e'pit aq mimajultitaq wa'so'q wen etug ugte'pitemital? 'Ms't lluigneg te'sijig malie'ulti'tipnn.”
23 Portanto, no dia da ressurreição, quando todos os mortos tornarem a viver, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
24 Se'sus asitemaji, “Pa na pe'gaj mo tetapua'tiwoq aq mo geituoq ta'n goqwei ugjit! Mo geituoq Gjinisgam ugtwi'gatign aq Gjinisgam ugml'gigno'tim.
24 Jesus respondeu:
25 Ta'n tujiw Gjinisgam apaji minua'laj ta'nig nepu'tilipni tlo'ltitaq 'st'ge' ansale'wijig wa'so'q. Ji'nmug aq e'pijig ma malie'ulti'gw.
25 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
26 Pa na pipanigesi's'p ta'nig nepu'tipni minua'lujig, amuj na egitmoq Gjinisgam ugtwi'gatign ta'n tel wi'gas'g ta'n Mowiso'q gis wi'g'g'p ugjit na nipispaqan etlamglegl aq mo taloqtenugul. Na na'te'l ewi'gas'g ta'n Gjinisgam telimateg Mowiso'q, ‘Ni'n na Gjinisgam ugjit Aplam, ni'n na Gjinisgam ugjit Isaq, ap ni'n Gjinisgam ugjit Je'gop.’
26 Vocês nunca leram no
27 Na ula telueg, Negm na Gjinisgam ugjit ta'nig mimajultijig. Na telueg, ta'nig getlams'tasultipnig aq nepu'titgi'g, apaji mimajultijig wa'so'q. 'Lpa gilew ma'muniw oplia'tioq.”
27 E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos. Vocês estão completamente errados!
28 Na na'te'l eig's nujigina'muet tplutaqan, nutg's ta'n goqwei wesgutmli'tij. Nemiasnn Se'susal ignmuateg Satusiaq gelu'lg glusuaqan aq smtug eliet negmeg aq pipanimatl, “Tegen tplutaqan mawi espe'g te's'g?”
28 Um mestre da Lei que estava ali ouviu a discussão. Viu que Jesus tinha dado uma boa resposta e por isso perguntou: — Qual é o mais importante de todos os mandamentos da
29 Se'sus asitematl, “Etna na ula mawi espe'g. Nutmu'tigw Isle'lewioq, Gjisaqamaw Gnisgaminu pas'g negm Gjinisgam.
29 Jesus respondeu:
30 Te's gamlamin amujpa gesalt Gnisgaminu Gjisaqamaw ta'n telgi'g ggamlamun, ta'n telgi'g 'gjijaqamij, ta'n telgi'g 'gtangita'suaqanm, aq ta'n telgi'g 'gml'gigno'tim.
30 Ame o Senhor, seu Deus, com todo o coração, com toda a alma, com toda a mente e com todas as forças.”
31 Na ula tapuewei ta'n mawi espe'g tplutaqan, etna na ula, amujpa gesaljig gigmaq st'ge' ta'n gi'l teli gsalsin. Mo eigtnug ap piluei 'tplutaqan teli espe'g st'ge' wegla tapu'gl.”
31 E o segundo mais importante é este: “Ame os outros como você ama a você mesmo.” Não existe outro mandamento mais importante do que esses dois.
32 Na nujigina'muet 'tplutaqan telimatl Se'susal, “Wel tetapuewistun, nujigina'muet. Teliaq ta'n teluen, pas'g Gjisaqamaw negm na Gjinisgam. Mo piluei igtig eimug pas'g negm.
32 Então o mestre da Lei disse a Jesus: — Muito bem, Mestre! O senhor disse a verdade. Ele é o único Deus, e não existe outro além dele.
33 Amujpa na mimajuinu te's gamlamij gesalatl Nisgaml ta'n telgi'g uggamlamun aq ta'n telgi'g ugtangita'suaqanm aq ta'n telgi'g ugml'gigno'tim aq amujpa gesalaji wigumaq 'st'ge' negm ta'n teli gsalsij. Gelu'sit wi'sis ela'l'j aq nu'gwa'lanew patgulmesigaqanigtug ugjit ignmugsin Gjinisgam aq ta'n te's'gl goqwe'l ignmatimgewei ugjit Gjinisgam, pas'g me' glultes 'gsalug.”
33 Devemos amar a Deus com todo o nosso coração, com toda a nossa mente e com todas as nossas forças e também devemos amar os outros como amamos a nós mesmos. Pois é melhor obedecer a estes dois mandamentos do que trazer animais para serem queimados no altar e oferecer outros sacrifícios a Deus.
34 Se'sus pegene'watl ta'n teli ns'tuewistulij ta'n tujiw teli asita'puguelij aq telimatl, “Geget gisgaje'in ugjit Gjinisgam ilgwenmin.” Na toqo tujiw mo wen nugu tewjitagw pipaniman nugu Se'susal.
34 Jesus viu que o mestre da Lei tinha respondido com sabedoria e disse: Depois disso ninguém tinha coragem de fazer mais perguntas a Jesus.
35 Ge's Se'sus etl gina'muej 'gjia'sutuo'guomg na etl pipanigesit, “Tal gis nujigina'mua'tijig 'tplutaqan gis teluejig,
35 Quando Jesus estava ensinando no pátio do Templo, perguntou:
36 Na Wejuli Nisgam gisa'lapnn Ta'pito'q ta'n tluelin,
36 Pois Davi, inspirado pelo Espírito Santo, escreveu:
37 Ta'pit na negm telui'tapnn,Se'sus gegnua'tuaji mimajuinu'g ula nujigina'mua'tijig 'tplutaqan (Matiw 23.1-36; Lu'g 20.45-47) Na pugwelgig mimajuinu'g nutua'titl Se'susal aq wels'tua'titl.
37 O próprio Davi chama o Messias de Senhor. Portanto, como é que o Messias pode ser descendente de Davi? Uma grande multidão escutava com prazer o que Jesus ensinava.
38 Ge's etli wesgumuj telimaji, “Angweiug wegla nujigina'mua'tijig 'tplutaqan! Al'ta'jig i' tli ntuisga'ti'tij, tel gnesultijig me' na mimajuinu'g nmia'titaq aq gepmite'lma'titaq.
38 Ele dizia ao povo:
39 Gisgatnmu'jig mujgajewe'l mutputi'l ugjit negmow aq mujgajewe'l ugt'punual pestie'ulti'tij.
39 preferem os lugares de honra nas
40 Wegla pepsitelma'tiji sigu'sgwaq aq wesua'tua'tiji pugwelgl ta'n goqwe'l sigu'sgwaq geggunmi'titl. Na tujiw pegiji a'sutma'tijig ugjit nmugsinew aq uli angamgusultinew. Ulmajo'ltitaq ta'n tujiw ilsumaj.”
40 Exploram as viúvas e roubam os seus bens; e, para disfarçarem, fazem orações compridas. Portanto, o castigo que eles vão sofrer será pior ainda!
41 Se'sus pemgopit 'gjia'sutuo'guomg ta'n tepaw i' tepege'tij suliewei. Na pugwelgig milesultijig mimajuinu'g pugwelg suliewei tepo'tu'tij.
41 Jesus estava no pátio do Templo, sentado perto da caixa das ofertas, olhando com atenção as pessoas que punham dinheiro ali. Muitos ricos davam muito dinheiro.
42 Na ewle'jit sigu'sgwaq pegising aq tepegetl tapu'gl suliewe'ji'tl pas'g tel tepawgti newgte' sent.
42 Então chegou uma viúva pobre e pôs na caixa duas moedinhas de pouco valor.
43 Na Se'sus wigumaji unaqapemg aq mawa'laji aq telimaji, “Telimuloq ula ewle'jit sigu'sgwaq me' pugwelg gis tepeget je mu 'ms't ala igtigig.
43 Aí Jesus chamou os discípulos e disse:
44 Muta ala igtigig gisi iga'tu'titl aq me' piamie'tij milesuaqan. Negmow milesultijig, pas'g negm ewle'jit. Gaqtepegeteg ta'n te's'g goqweieg ta'n negm ugji mimajisoq.”
44 Porque os outros deram do que estava sobrando. Porém ela, que é tão pobre, deu tudo o que tinha para viver.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.