Marcos 10
Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs VC
1 Na Se'sus naqt'g na'te'l, siawa'sit Jutia, aq siawi asoqoma'sit sipug teluisig Jol'tan. Ap igtigig pugwelgig mimajuinu'g peita'jig ta'n eimlij. Na negm egnutmuaji 'st'ge' ta'n i' tla'tegej.
1 Saindo dali, ele foi para a região da Judéia, além do Jordão. As multidões voltaram a segui-lo pelo caminho e de novo ele pôs-se a ensiná-las, como era seu costume.
2 Alt Palasiaq peita'jig aq wet nu'gwala'titl ta'n tel pipanigesultijig, “Nujigina'muet, ge' tliminen, etug 'gt'tplutaqanminu ignmuaj ji'nmul nigtua'tinew ugte'piteml.”
2 Chegaram os fariseus e perguntaram-lhe, para o pôr à prova, se era permitido ao homem repudiar sua mulher.
3 Se'sus teli asita'puguet aq pipanimaji, “Talamugusnn 'tplutaqann Mowiso'q gis ignmugsioqol?”
3 Ele respondeu-lhes: "Que vos ordenou Moisés?"
4 Teli asitema'titl, “Mowiso'q ignmuapnn ji'nmul ewi'gas'g wi'gatignigtug ugjit nigtua'tinew ugte'piteml aq jigla'silin.”
4 Eles responderam: "Moisés permitiu escrever carta de divórcio e despedir a mulher."
5 Se'sus telimaji, “Mowiso'q ewi'g'g'p na ula telamu'g 'tplutaqan ugjit gilew muta metua'taqatioqop aq melge'gl 'ggamlamunual.
5 Continuou Jesus: "Foi devido à dureza do vosso coração que ele vos deu essa lei;
6 Mujga amgweseweieg ugs'tqamu el'ta's'geg, na teluep, ‘Gjinisgam eliapni ji'nmul aq e'pilitl.’
6 mas, no princípio da criação, Deus os fez homem e mulher.
7 Etna na ugjit ji'nm naqalaji ujjl aq uggwitl aq toqwa'tijig ugte'piteml.
7 Por isso, deixará o homem pai e mãe e se unirá à sua mulher;
8 Na wegla tapusijig negmow ngute'jitaq, mu nugu tapusi'gw pas'g 'ngute'jitew.
8 e os dois não serão senão uma só carne. Assim, já não são dois, mas uma só carne.
9 Ta'n weni Gjinisgam gisitgwalaji, ma wen gis nigtua'lagwi.”
9 Não separe, pois, o homem o que Deus uniu."
10 Na ta'n tujiw apaji pisgwa'teg wen'ji'guomg, unaqapemg pipanima'titl Se'susal ta'n goqwei ugjit gelutmlitl.
10 Em casa, os discípulos fizeram-lhe perguntas sobre o mesmo assunto.
11 Telimaji, “Ta'n ji'nm puna'latl ugte'piteml aq malie'wi'tij igtigl e'pilitl, sespo'teget aq opla'latl ugte'piteml.
11 E ele disse-lhes: "Quem repudia sua mulher e se casa com outra, comete adultério contra a primeira.
12 Pa na wijei, e'pit nigtua'ti'tij ugji'nmuml aq malie'wi'tij igtigl ji'nmul, na sespo'teget aq opla'latl ugji'nmuml.”
12 E se a mulher repudia o marido e se casa com outro, comete adultério."
13 Alt mimajuinu'g pegisitua'tiji un'januaq Se'suseg ugjit negm sama'lan. Pas'g na unaqapemg majiaqa'la'tiji negla mimajuinu'g.
13 Apresentaram-lhe então crianças para que as tocasse; mas os discípulos repreendiam os que as apresentavam.
14 Se'sus gejiaj na smtug wegaig, aq telimaji unaqapemg, “Ignmu na mijua'ji'jg jugwita'new ni'neg. Mut wetqo'lanew muta na mimajuinu'g ta'n sangewitelmijig st'ge' wegla mijua'ji'jg Gjinisgam ugtelege'wa'gim tleiaultijig.
14 Vendo-o, Jesus indignou-se e disse-lhes: "Deixai vir a mim os pequequinos e não os impeçais, porque o Reino de Deus é daqueles que se lhes assemelham.
15 Migwite'tmug ula! Amujpa na ignmat Gjinisgam iganpuguin, pa wijei aq wegla mijua'ji'jg, muta ma Gjinisgam gisi ilgwenulug, glapis na tla'tegen.”
15 Em verdade vos digo: todo o que não receber o Reino de Deus com a mentalidade de uma criança, nele não entrará."
16 Se'sus te's mijua'ji'tl wesua'latl, epa'latl ugplaqaneg aq gegulusgwa'latl. Ugtugwejan ugpitn iga'toq aq a'sutmessewatl te's ingute'jilij.
16 Em seguida, ele as abraçou e as abençoou, impondo-lhes as mãos.
17 Mjit ap newgt Se'sus poqtamga'sit. Na tujiw ji'nm el'tugwi'gl, el nutgul'pa'sitl Se'susal aq pipanimatl, “Welm'tun nujigina'muet, tala'tega's ni'n gisi msnmn iapjiwewei mimajuaqan.”
17 Tendo ele saído para se pôr a caminho, veio alguém correndo e, dobrando os joelhos diante dele, suplicou-lhe: "Bom Mestre, que farei para alcançara vida eterna?"
18 Se'sus pipanimatl, “Goqwei ugjit telui'tin ni'n welm'tu? Mo wen welm'tug pas'g Gjinisgam newgte'jit.
18 Jesus disse-lhe: "Por que me chamas bom? Só Deus é bom.
19 Geju'l gi'l geitu'n 'tplutaqan: Mut ne'pa'tegew, aq mut sespo'tegew, mut gmutnew, mut egsuew, aq mut gmutnesuintuisgew, gepmite'lm gujj aq 'ggij.”
19 Conheces os mandamentos: não mates; não cometas adultério; não furtes; não digas falso testemunho; não cometas fraudes; honra pai e mãe."
20 Na ji'nm teluet, “Nujigina'muet, weja'tegemgeg maljewe'juianeg ne'gaw majulgwatmn ta'n te's'gl 'tplutaqan.”
20 Ele respondeu-lhe: "Mestre, tudo isto tenho observado desde a minha mocidade."
21 Se'sus tetpaqi angamatl, ewlitelmatl, aq gesalatl ula ji'nmul. Na telimatl, “'Mjit newgte' nat goqwei tla'tegen. Maja'si aq 'ntuisgetu ta'n te's'g goqwei geggunmn, na suliewei ignmu ewle'juinu'g aq milesuaqan guguntes wa'so'q. Gis tla'tegen na, jugu'etesg aq majulgwalites ni'n.”
21 Jesus fixou nele o olhar, amou-o e disse-lhe: "Uma só coisa te falta; vai, vende tudo o que tens e dá-o aos pobres e terás um tesouro no céu. Depois, vem e segue-me.
22 Ta'n tujiw ji'nm nutgeg ula, ewlapewa'sit, ewlgwija's'g uggamlamun, aq ejigli ewlitoq muta we'gwi milesit.
22 Ele entristeceu-se com estas palavras e foi-se todo abatido, porque possuía muitos bens.
23 Se'sus gigto'qopa'sit unaqapemg aq telimaji, “Na tetuji mtue'g ugjit milesit mimajuinu pisgwa'n Gjinisgam ugtelege'wa'gimg.”
23 E, olhando Jesus em derredor, disse a seus discípulos: "Quão dificilmente entrarão no Reino de Deus os ricos!"
24 Na unaqapemg sigtatesgagwi'tij wegla ugglusuaqanml pas'g Se'sus siawewistoq, “Nn'jantut mawi mtue'g ta'n tel pisgwa'timg Gjinisgam ugtelege'wa'gimg negmow ta'n elita'sulti'tij milesuaqan ugjit pisgwa'tunew Gjinisgam ugtelege'wa'gimg.
24 Os discípulos ficaram assombrados com suas palavras. Mas Jesus replicou: "Filhinhos, quão difícil é entrarem no Reino de Deus os que põem a sua confiança nas riquezas!
25 Tetuji mtue'g milesit mimajuinu lien Gjinisgam ugtelege'wa'gimg pa na wijei aq nige' melgawlejit mo eigtnug, gis saputa'sin saqati ugpugugw.”
25 É mais fácil passar o camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar o rico no Reino de Deus."
26 Na tujiw unaqapemg ap me' aji paqalaiultijig aq pipanimtultiji, “Tal gisi ugs'tatew wen?”
26 Eles ainda mais se admiravam, dizendo a si próprios: "Quem pode então salvar-se?"
27 Se'sus tet paqi angamaji aq asitemaji, “Ula ma mimajuinu'g gis tlataqati'gw pas'g Gjinisgam 'ms't goqwei gis tla'teget.”
27 Olhando Jesus para eles, disse: "Aos homens isto é impossível, mas não a Deus; pois a Deus tudo é possível.
28 Na Pie'l gelusit, “Ninen gatu, 'ms't goqwei naqtmegupneg aq majulgwaluleg'p.”
28 Pedro começou a dizer-lhe: "Eis que deixamos tudo e te seguimos."
29 Se'sus telimaji, “E'e, ap wijei telimuloq. Menaq wen pisuiw naqtmug wiguow gisna ugjignamg, uggwe'ji'jg uggwitl, ujjl, un'jang, aq maw ugtiga'taqan ugjit ni'n aq ugjit na gelu'lg agnutmaqan.
29 Respondeu-lhe Jesus. "Em verdade vos digo: ninguém há que tenha deixado casa ou irmãos, ou irmãs, ou pai, ou mãe, ou filhos, ou terras por causa de mim e por causa do Evangelho
30 Negm 'msntew nige' ula ugs'tqamu me' aq gasgiptnnaqanigl ugjit te's newgte'jit ta'n naqt'g, wiguow, ugjignamg uggwe'ji'jg, uggwitl, un'jang, ugtiga'taqan, maw gitnmaten aq amasgipnnaten. Me' enmi'gnig 'msntew iapjiwewei mimajuaqan.
30 que não receba, já neste século, cem vezes mais casas, irmãos, irmãs, mães, filhos e terras, com perseguições e no século vindouro a vida eterna.
31 Maw pugwelgtaq, nige' amgwesewe'gig, na negmow ugtejgewe'taq, aq pugwelgig ta'n ugtejgewe't'pnig, na negla amgwesewe'taq.”
31 Muitos dos primeiros serão os últimos, e dos últimos serão os primeiros."
32 Na nige' pemi lta'jig Selusalemg. Se'sus igana'sit aq unaqapemg ugtejg jipasultijig aq ta'nig mimajuinu'g majulgwalugwi'tiji wegwata'sultiliji. 'Mjit ap newgt Se'sus newgtisgegsiliji je ta'pu unaqapemg sitatug ela'laji aq wesgutg ta'n te's'g goqwei tliatew ugjit negm.
32 Estavam a caminho de Jerusalém e Jesus ia adiante deles. Estavam perturbados e o seguiam com medo. E tomando novamente a si os Doze, começou a predizer-lhes as coisas que lhe haviam de acontecer:
33 Se'sus telimaji, “Jigs'tuigw! Telimuloq ta'n tliatew ugjit ni'n. Nige' el'ta'igw Selusalemg aq ni'n, na ula ji'nm ta'n Gjinisgam petgimapnn, iga'tasites iganpugultijig patlia'sg aq nujigina'mua'tijig tplutaqan. Etna negla ilsumitaq ugjit ni'n 'npmn aq iga'liten ta'nig mo Lesui'peulti'gw.
33 "Eis que subimos a Jerusalém e o Filho do homem será entregue aos príncipes dos sacerdotes e aos escribas; condená-lo-ão à morte e entregá-lo-ão aos gentios.
34 Wegla maligimitaq, lusgomitaq, nipispaqante'taq, aq ne'pa'itaq aq gisi nsugunaq Gjinisgam apaji minua'litew.”
34 Escarnecerão dele, cuspirão nele, açoitá-lo-ão, e hão de matá-lo; mas ao terceiro dia ele ressurgirá.
35 Na Ji'mej aq Sa'n, Sepeti uggwisg Se'suseg pegisingig. Teluejig, “Nujigina'muet, nat goqwei pewatmuleg tla'tegen ugjit ninen.”
35 Aproximaram-se de; Jesus Tiago e João, filhos de Zebedeu, e disseram-lhe: "Mestre, queremos que nos concedas tudo o que te pedirmos."
36 Se'sus pipanimaji, “Goqwei pualioq tla'tegen ugjit gilew.”
36 "Que quereis que vos faça?"
37 Se'susal teli asitema'titl, “Ta'n tujiw poqji ilsutegen ugtelege'wa'gimg ta'n me' espe'g aq igtigl, pualuleg maw pultinenu newgte'jit 'gtinaqanmg aq newgte'jit 'gpatatujmg.”
37 "Concede-nos que nos sentemos na tua glória, um à tua direita e outro à tua esquerda."
38 Se'sus telimaji, “Mu geituoq ta'n goqwei pipanigesioq. Gisi ugt samqwatoqs'p st'ge' amujpa ni'n ta'n ugt samqwa's. Gis tli ulmaje'toqs'p st'ge' amujpa ni'n ta'n tli ulmaje'tes? Gis saputita'toqs'p st'ge' amujpa ni'n ta'n 'gjisaputasites?”
38 "Não sabeis o que pedis, retorquiu Jesus. Podeis vós beber o cálice que eu vou beber, ou ser batizados no batismo em que eu vou ser batizado?"
39 Teli asitema'titl, “E'e! gis tla'tegetesnen.” Se'sus telimaji, “E'e, na tliatew, ugt samqwatoqs'p st'ge' amujpa ni'n gtu' samqwa's. 'Lpa tli ulmaje'toqs'p 'st'ge' amujpa ni'n tli ulmaje'tes, aq 'lpa saputita'toqs'p 'st'ge' amujpa ni'n ta'n ugji saputa'sites.
39 "Podemos", asseguraram eles. Jesus prosseguiu: "Vós bebereis o cálice que eu devo beber e sereis batizados no batismo em que eu devo ser batizado.
40 Pas'g na mo ni'n telgita'siw 'mgnmulinew ta'n wen pitew 'ntinaqanmg gisna 'npatatujmg. Negm na Gjinisgam ignmuataq ugt'punual ta'n gisgattegl ugjit negmow.”
40 Mas, quanto ao assentardes à minha direita ou à minha esquerda, isto não depende de mim: o lugar compete àqueles a quem está destinado."
41 Ta'n tujiw igtigig newgtisgegsijig unaqapemg nutma'titeg wegaiugtua'tiji Sa'nal aq Ji'mejal.
41 Ouvindo isto, os outros dez começaram a indignar-se contra Tiago e João.
42 Gatu Se'sus wigumaji aq teluet, “Assumgwi'tiji g'pnno'lewaq ta'nig mo Lesui'peulti'gw aq gegguna'tiji, ap igtigig ilsuma'tiji mimajuinu'g ta'n tla'taqatilitaq aq gilew geituoq.
42 Jesus chamou-os e deu-lhes esta lição: "Sabeis que os que são considerados chefes das nações dominam sobre elas e os seus intendentes exercem poder sobre elas.
43 Mut na tl pmita'new. Pa na nat wen newgte'jit te'sioq gtu' gugung ml'gigno'ti amujpa na negm elugowaji esgwia'tiliji,
43 Entre vós, porém, não será assim: todo o que quiser tornar-se grande entre vós, seja o vosso servo;
44 aq wen newgte'jit gtu' iganpuguij amujpa na gistejuit 'ms't ta'n te'siliji.
44 e todo o que entre vós quiser ser o primeiro, seja escravo de todos.
45 Pa na wijei ni'n, na ula ji'nm ta'n Gjinisgam petgimapnn, mo weji pgisinuap ugjit lugougsin, weji pgisinap lugowan aq iga'tun 'ntmimajuaqanm ugjit ugs'tawian pugwelgig mimajuinu'g.”
45 Porque o Filho do homem não veio para ser servido, mas para servir e dar a sua vida em redenção por muitos."
46 Na tujiw peita'jig Jeligo. Ge's Se'sus pem jiglita'tij aq maw unaqapemg, pugwelgig mimajuinu'g mawia'tijig. Na nepapigwa't ji'nm teluisit Paltimeas, ujjl teluisilitl Timeus, pemgopit aq etl tawaqtmat gmetug awgtigtug.
46 Chegaram a Jericó. Ao sair dali Jesus, seus discípulos e numerosa multidão, estava sentado à beira do caminho, mendigando, Bartimeu, que era cego, filho de Timeu.
47 Ta'n tujiw nutmateg ula Se'sus tleiawit Nasalet gis pegising, poqji sesgwet, “Se'sus! Ntelege'witeminen, Ta'piteg wetagutmn, ewlitelmi!”
47 Sabendo que era Jesus de Nazaré, começou a gritar: "Jesus, filho de Davi, em compaixão de mim!"
48 Pugwelgig majiaqa'la'titl aq telima'titl, “Wantaqa'si!” pas'g na me' aji gsigawet, “Ta'pit uggwisl! Ge' ewlitelmi!”
48 Muitos o repreendiam, para que se calasse, mas ele gritava ainda mais alto: "Filho de Davi, tem compaixão de mim!"
49 Se'sus nenga'sit aq teluet, “Wigumug!” Na wiguma'titl nepapigwa'litl ji'nmul aq teluejig, “Ulgwija'si, unaqa'si, muta wigum'sg.”
49 Jesus parou e disse: "Chamai-o" Chamaram o cego, dizendo-lhe: "Coragem! Levanta-te, ele te chama."
50 Smtug menegetl ugpitu'gunml. Jiniw gaqametesing aq elietl Se'susal.
50 Lançando fora a capa, o cego ergueu-se dum salto e foi ter com ele.
51 Se'sus pipanimatl, “Goqwei pualin tla'tegen ugjit gi'l?” Nepapigwa't teli asitematl, “Nujigina'muet, ap getu nemitegei!”
51 Jesus, tomando a palavra, perguntou-lhe: "Que queres que te faça? Rabôni, respondeu-lhe o cego, que eu veja!
52 Se'sus telimatl, “Ta'n teli gtlams'tasin na weji gisi npisin nige', gis maja'sites.” Smtug ula ji'nm gis nemiteget aq majulgwalatl Se'susal awgtigtug.
52 Jesus disse-lhe: Vai, a tua fé te salvou." No mesmo instante, ele recuperou a vista e foi seguindo Jesus pelo caminho.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.