Lucas 9
Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NVT
1 Se'sus mawa'laji newtisgegsiliji je ta'pu unaqapemg aq ignmuaji ml'gigno'ti ugjit tuaqtesguanew mn'tu'g aq gisi npitmnew milamu'gl gsnugowaqann.
1 Jesus reuniu os Doze e lhes deu poder e autoridade para expulsar todos os demônios e curar enfermidades.
2 Na gisgaja'laji ugjit npilanew gesnugu'tiliji, al pestunmnew aq tlimgwi'tinew mimajuinu' na Gjinisgam apugjig ilgwenata mimajuinu'.
2 Depois, enviou-os para anunciar o reino de Deus e curar os enfermos.
3 Telimaji, “Lpa ta'n tel mili al'ta'ioq, mut goqwei nespnmnew. Mo aptun, mo salitewimgewei mun'ti, mo mijipjewei gisna suliewei, je mu piamiet atla'i.
3 Ele os instruiu, dizendo: “Não levem coisa alguma em sua jornada. Não levem cajado, nem bolsa de viagem, nem comida, nem dinheiro, nem mesmo uma muda de roupa extra.
4 Ta'n etl pisgwigimugsioq utang, siaw i'mug wijei wen'ji'guomg glapis ta'n tujiw naqtmoq na utan.
4 Aonde quer que forem, hospedem-se na mesma casa até partirem da cidade.
5 Te's tami pisgwita'ioq utanji'j aq mimajuinu'g mo pewalugsiwoq i'mu'tinew nqatmug na utan aq puaqtestug ggatual. Tla'taqatigw ugjit musga'tuanew na Gjinisgam mu wel'te'lmagwi.”
5 E, se uma cidade se recusar a recebê-los, sacudam a poeira dos pés ao saírem, em sinal de reprovação”.
6 Na unaqapemg naqtmi'tij ta'n Se'sus eig aq el'ta'jig pugwelgl utann. Al pestunmi'tij na gelu'lg agnutmaqan aq nepila'tiji mimajuinu' ms't tami.
6 Então começaram a percorrer os povoados, anunciando as boas-novas e curando os enfermos.
7 Ta'n tujiw Elot ta'n niganpugutg Galaliewa'gig nutg ta'n goqwei Se'susal gis tla'tegelipnn mo geitug ta'n tli angita'sitew, muta alt mimajuinu'g teluejig, “Sa'n Nutsign'tuet apaji minunsit.”
7 Quando Herodes Antipas ouviu falar de tudo que Jesus fazia, ficou perplexo, pois alguns diziam que João Batista havia ressuscitado dos mortos.
8 Ta'sijig mimajuinu'g teluejig Ilaija apaji neia'sit aq igtigig teluejig gisiguaq niganigjitegewinuaq ta'n gi's sa'q mimajipnaq apaji mimaju'et.
8 Outros acreditavam que Jesus era Elias, ou um dos antigos profetas que tinha voltado à vida.
9 Elot teluet, “Gisa'lg'pnaq Sa'n Nutsign'tueto'q temgwetoqsin gatu wen ta u't ji'nm ta'n mimajuinu'g agnimgwi'titl?” Na weja'tegemg wejo'tg nmian Se'susal.
9 “Eu decapitei João”, dizia Herodes. “Então quem é o homem sobre quem ouço essas histórias?” E procurava ver Jesus.
10 Na apostale'wijig apaita'jig Se'suseg aq telima'titl ta'n goqwe'l gis tla'taqatipnn. Na tujiw Se'sus ela'laji pas'g negmowa na gjigan ta'n teluisig Petse'ta.
10 Quando os apóstolos voltaram, contaram a Jesus tudo que tinham feito. Em seguida, Jesus se retirou para a cidade de Betsaida, a fim de estar a sós com eles.
11 Ta'n tujiw mimajuinu'g nutma'titl Se'susal i'mlin Petse'taeg, pugwelgig majulgwala'titl na'te'l. Se'sus wel'ta'sit nmianew aq telimaji ta'n Gjinisgam apugjig ilgwenata mimajuinu'. Nepilaji ta'ni gesnugu'tiliji.
11 As multidões descobriram seu paradeiro e o seguiram. Ele as recebeu, ensinou-lhes a respeito do reino de Deus e curou os que estavam enfermos.
12 Ta'n tujiw poqji galqwasiet, unaqapemg telimgwi'titl, “Jiglgim mimajuinu'g glaman gisi lta'taq utann aq nuji iga'taqu'tijig tepaw. Na'te'l msntaq mijipjewei aq ta'n i' tli gt'gunultimg. Eimu'ti'gw ta'n etl taqawatteg.”
12 No fim da tarde, os Doze se aproximaram e lhe disseram: “Mande as multidões aos povoados e campos vizinhos, para que encontrem comida e abrigo para passar a noite, pois estamos num lugar isolado”.
13 Gatu Se'sus telimaji, “Ignmug nat goqwei malqotmnew.” Telima'titl, “Pas'g na'ngl pipnaqann geggunmegl aq tapusijig nme'jig. Pewalieg lta'nen magasang ugjit pgwatelminen mijipjewei ugjit ta'n te'sijig.”
13 Jesus, porém, disse: “Providenciem vocês mesmos alimento para eles”. “Temos apenas cinco pães e dois peixes”, responderam. “Ou o senhor espera que compremos comida para todo esse povo?”
14 (Eimu'tijig na'te'l panaemg na'n pituiptnnaqan te'sisgegsijig ji'nmug.) Se'sus telimaji unaqapemg, “Gisa'lug mimajuinu'g pmgopita'new te's na'nisgegsijig.”
14 Havia ali cerca de cinco mil homens. Jesus respondeu: “Digam a eles que se sentem em grupos de cinquenta”.
15 Unaqapemg gisa'lgwi'tiji mimajuinu'g pmgopita'new maqamigeg te's na'nisgegsijig.
15 Os discípulos seguiram sua instrução, e todos se sentaram.
16 Na tujiw Se'sus wesua'toqol na'ngl pipnaqann aq tapusiliji nme'ji aq elapa'sit wa'so'q. Miwatmuatl Nisgaml ugjit ula mijipjewei. Nasgwa'toqol aq ignmuaji unaqapemg ugjit ms't wen msnmnew.
16 Jesus tomou os cinco pães e os dois peixes, olhou para o céu e os abençoou. Então, partiu-os em pedaços e os entregou aos discípulos para que distribuíssem ao povo.
17 Ms't ta'n te'sijig g'satalultijig. Na tujiw unaqapemg megnmi'titl mijipjewei ta'n piamiaq aq newtisga'qal jel ta'pu ligpenignn wajua'tu'titl.
17 Todos comeram à vontade, e os discípulos encheram ainda doze cestos com as sobras.
18 Newtejgeg na'gweg ge's Se'sus newti a'sutmateg, unaqapemg peita'liji. Na tujiw Se'sus pipanimaji, “Tal'ta'sultijig mimajuinu'g wenin ta ni'n?”
18 Certo dia, Jesus orava em particular, acompanhado apenas dos discípulos. Ele lhes perguntou: “Quem as multidões dizem que eu sou?”.
19 Telima'titl, “Alt mimajuinu'g teluejig gi'l na Sa'n Nutsign'tuet aq igtigig mimajuinu'g teluejig gi'l na Ilaija aq ap igtigig teluejig gi'l na newte'jitaq niganigjitegewinuaq ta'n gi's sa'q nepg'pnaq gatu nige' apaji mimaju'et.”
19 Os discípulos responderam: “Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros ainda, que é um dos profetas antigos que ressuscitou”.
20 Se'sus pipanimaji, “Tal'ta'sultioq weni ta ni'n?” Pie'l telimatl, “Gi'l na Nujiugs'tawi'wet aq wejien Gjinisgameg.”
20 “E vocês?”, perguntou ele. “Quem vocês dizem que eu sou?” Pedro respondeu: “O senhor é o Cristo enviado por Deus!”.
21 Se'sus melgimaji ugjit mu wenn tlimanew.
21 Jesus advertiu severamente seus discípulos de que não dissessem a ninguém quem ele era.
22 Elt teluet, “Ni'n na mimajuinualsiap aq amujpa ma'muni ulmajeia's. Niganpugultijig a'sutuo'guomg, niganpugultijig patlia'sg aq elg nujigina'mua'tijig tplutaqan masgelmitaq. Gisa'litaq ne'po'qsin aq gisi nesuguna'q apaji minunsites.”
22 “É necessário que o Filho do Homem sofra muitas coisas”, disse. “Ele será rejeitado pelos líderes do povo, pelos principais sacerdotes e pelos mestres da lei. Será morto, mas no terceiro dia ressuscitará.”
23 Telimaji ms't ta'n te'siliji, “Ta'n getu wen getu' wije'wij amujpa awan'ta'sualsit aq tla'teget ta'n Gjinisgaml tel puatmlitl. Amujpa gisgaje'g ulmaje'n te'sigisg'g. Na tujiw gisi majulgwalitew.
23 Disse ele à multidão: “Se alguém quer ser meu seguidor, negue a si mesmo, tome diariamente sua cruz e siga-me.
24 Na mimajuinu ta'n getu' ugs'tawi'sit na ma gugunmug iapjiwewei mimajuaqan wa'so'q, gatu na mimajuinu tela'teget ta'n goqwei pewatm je tlia ne'po't muta majulgwalit na ugs'tawia's.
24 Se tentar se apegar à sua vida, a perderá. Mas, se abrir mão de sua vida por minha causa, a salvará.
25 Tali ugtapsunig na ji'nm te's'g goqwei assutg ta'n telgi'g ugs'tqamu gatu mo gugunmug iapjiwewei mimajuaqan wa'so'q?.
25 Que vantagem há em ganhar o mundo inteiro, mas perder ou destruir a própria vida?
26 Ta'n wen netaqite'lmit aq netaqite'tg ta'n goqwei tel gina'muei na ta'n tujiw apaja'sia's tlimates nujj na ala mimajuinu mu na ninenewei nnaqapeminen, muta ni'n na mimajuinualsiap. Ta'n tujiw apaja'sia's maw sape'ultijig ansale'wijig na tujiw gepmite'lmimg aq emtoqwalimg st'ge' nujj gepmite'lmut aq emtoqwalut nige'.
26 Se alguém se envergonhar de mim e de minha mensagem, o Filho do Homem se envergonhará dele quando vier em sua glória e na glória do Pai e dos santos anjos.
27 Migwite'tmug ula. Eimu'tioq ta'sioq ula tet ta'n ma npu'tiwoq glapis nemitu'tioq ta'n Gjinisgam ilgwenaji mimajuinu'g.”
27 Eu lhes digo a verdade: alguns que aqui estão não morrerão antes de ver o reino de Deus!”.
28 Na pesgunateg te'sisga'qal na'gwegl gis iga'qal, Se'sus so'qwiet gm'tng naji a'sutmat. Ela'laji Pie'lal, Sa'nal aq Ji'mejal.
28 Cerca de oito dias depois, Jesus levou consigo Pedro, João e Tiago a um monte para orar.
29 Ge's etli a'sutmaj ugsisgw paqtata's'g aq utapsunn gesi wapa'tigl aq paqtata'tigl.
29 Enquanto ele orava, a aparência de seu rosto foi transformada, e suas roupas se tornaram brancas e resplandecentes.
30 Na tapusijig ji'nmug neia'tijig aq etl glula'titl Se'susal. Wegla na Mowiso'q aq Ilaijao'q.
30 De repente, Moisés e Elias apareceram e começaram a falar com Jesus.
31 Utapsunual gesigaw wapa'tigl aq paqtata'tigl aq ugsisgual paqtata's'gl. Na etl agnutmua'titl Se'susal. Wesgutmi'tij ta'n tl ne'pa'ten Se'sus Selusalemg.
31 Tinham um aspecto glorioso e falavam sobre a partida de Jesus, que estava para se cumprir em Jerusalém.
32 Ge's ula teliaq, Pie'l aq witapa gis gepsgia'tijig. Na jiniw tugwia'tijig aq nemia'titl Se'susal paqtata'silitl aq tapusiliji ji'nmug gaqamiliji negmeg.
32 Pedro e os outros lutavam contra o sono, mas acabaram despertando e viram a glória de Jesus e os dois homens que estavam com ele.
33 Mowis aq Ilaija pemi nqala'tij Se'suseg, Pie'l telimatl, “Saqamaw, gi'l na assusit, na mawi glu'lg tet eimu'tieg. Ge' nesisgl anapjetegewe'l ltutesnen, newte' ugjit gi'l, newte' ugjit Mowis aq igtig ugjit Ilaija.” (Na Pie'l mu nestmug ta'n goqwei wesgutg.)
33 Quando Moisés e Elias iam se retirando, Pedro, sem saber o que dizia, falou: “Mestre, é maravilhoso estarmos aqui! Vamos fazer três tendas: uma será sua, uma de Moisés e outra de Elias”.
34 Ge's Pie'l etlewistoq na alug neia's'g aq tetpaqiw naqa's'g ta'n gaqamultijig. Na tujiw unaqapemg we'gwata'sultilij.
34 Enquanto ele ainda falava, uma nuvem surgiu e os envolveu, enchendo-os de medo.
35 Nat wen metewistoq alugwigtug. Teluet, “Ula na ngwis ta'n mawi gsalg. Jigs'tug negm.”
35 Então uma voz que vinha da nuvem disse: “Este é meu Filho, meu Escolhido. Ouçam-no!”.
36 Ta'n tujiw gaqewistoq na pas'g Se'sus aq unaqapemg eimu'tijig na'te'l. Toqo nisita'jig gatu weli pgije'g we'gaw unaqapemg telimji wenn ta'n goqwei gis nmitu'tip gm'tnigtug.
36 Quando a voz silenciou, só Jesus estava ali. Naquela ocasião, os discípulos não contaram a ninguém o que tinham visto.
37 Na igtig na'gweg Se'sus aq unaqapemg nisita'jig, aq na pugwelgig mimajuinu'g naji ultesgua'titl Se'susal.
37 No dia seguinte, quando desceram do monte, uma grande multidão veio ao encontro de Jesus.
38 Na ji'nm ta'n eig na'te'l sesgwalatl Se'susal, “Nujigina'muet etawaqtmul ge' angam wipsgung ngwis.
38 Um homem na multidão gritou: “Mestre, suplico-lhe que veja meu filho, o único que tenho!
39 Lpa jiniw mn'tu'l pesu'gwatatl aq smtug lpa'tuj gesigaw sesgwet. Na mn'tu gisa'latl ugjipulgwelin aq ugtun pisewiaq. Siawi asgaiwatl aq lpa mo getu' punaje'wagugul.
39 Um espírito impuro se apodera dele e o faz gritar. Lança-o em convulsões e o faz espumar pela boca. Sacode-o violentamente e quase nunca o deixa em paz.
40 Etawaqtmaqapnig gnaqapemg jigla'tuinew mn'tu gatu mo gis tla'taqati'gw!”
40 Supliquei a seus discípulos que o expulsassem, mas eles não conseguiram”.
41 Se'sus teluet, “Gilew ta'n mimajultioq gisgug mo getlams'tmu'tiwoq aq mo tetapua'taqatiwoq. Me' gatu tali pgitgalultoqs'p? Tali pgiji gina'multoqs'p glapis getlams'tmu'tioq?” Na tujiw telimatl ji'nmul, “Jugwa'l ggwis ula tet.”
41 Jesus disse: “Geração incrédula e corrompida! Até quando estarei com vocês e terei de suportá-los?”. Então disse ao homem: “Traga-me seu filho”.
42 Ge's wejgwa'laj lpa'tujl na mn'tu mesganegetl maqamigeg aq smtug poqji ugjipulgwelitl. Smtug Se'sus ejigla'tuatl mn'tu'l ugtinneg. Na ila'silitl lpa'tujl aq apaja'lut ujjeg.
42 Quando o menino se aproximou, o demônio o derrubou no chão, numa convulsão violenta. Jesus, porém, repreendeu o espírito impuro, curou o menino e o devolveu ao pai.
43 Ms't mimajuinu'g sigti paqalaiultijig muta nemitu'tij ta'n telgi'g Gjinisgamewei ml'gigno'ti. Se'sus wesgutg ta'n tel ne'pa'ten (Matiw 17.22,23; Malg 9.30-32) Na mimajuinu'g me' paqalaiultijig ugjit ta'n Se'sus gis tla'tegep, na tujiw Se'sus telimaji unaqapemg,
43 Todos se espantaram com a grandiosidade do poder de Deus. Enquanto todos se maravilhavam com seus feitos, Jesus disse aos discípulos:
44 “Mut awan'ta'sinew ula ta'n goqwei telimuloq. Ni'n na mimajuinualsiap aq Gjinisgam ignmuata mimajuinu'g na ml'gigno'ti ugjit tla'lin ta'n tel puatmi'tij.”
44 “Ouçam-me e lembrem-se do que lhes digo: o Filho do Homem será traído e entregue em mãos humanas”.
45 Unaqapemg mo nestua'tigul Se'susal ta'n gisi usgutmlij. Mimugwa'tas'g ugjit mo nestmi'ti'gw. Jipaqita'jig pipaniman ta'n gis teluelij.
45 Eles, porém, não entendiam essas coisas. O significado estava escondido deles, de modo que não eram capazes de compreender e tinham medo de perguntar.
46 Se'sus unaqapemg gi'gaita'liji. Getu' gji'tu'tilij ta'n wen me' espe'g te'si'tij.
46 Os discípulos começaram a discutir sobre qual deles seria o maior.
47 Se'sus gejiaji ta'n goqwei angite'tmi'tij. Na tujiw wesua'latl mijua'ji'jl, aq gaqama'latl gmetug negmeg.
47 Jesus, conhecendo seus pensamentos, trouxe para junto de si uma criança pequena
48 Telimaji unaqapemg, “Ta'n getu wen weligsua'latl ula mijua'ji'jl muta gisi ignmaq'p ml'gigno'ti ugjit tla'tegen na uligsua'litew. Ta'n getu wen weli msnit na elg uligsua'latal ta'n wen petgimit. Ta'n wen tel'te'lsit mo me'gite'lmam'g na negm mawi gepme'g.”
48 e disse: “Quem recebe uma criança como esta em meu nome recebe a mim, e quem me recebe também recebe aquele que me enviou. Portanto, o menor entre vocês será o maior”.
49 Sa'n telimatl Se'susal, “Saqamaw, gi'l na assusit, nemi'g'tt'p ji'nm ta'n ejigla'lapni mn'tu'g aq teluet e'w'g ml'gigno'tim ta'n gis ignmat'p. Telimg'tt'p naqa'sin muta mo wijitgweiugsiweg.”
49 João disse a Jesus: “Mestre, vimos alguém usar seu nome para expulsar demônios; nós o proibimos, pois ele não era do nosso grupo”.
50 Se'sus telimatl, “Mut naqa'lan, Ta'n getu wen mo getanugsiwgw na apoqonmugsi'gw.”
50 “Não o proíbam!”, disse Jesus. “Quem não é contra vocês é a favor de vocês.”
51 Ge's na na'gwegl poqji iga'qt'tew ta'n Se'sus lietew wa'so'q, na gisita'sit lien Selusalemg.
51 Como se aproximava o tempo de ser elevado ao céu, Jesus partiu com determinação para Jerusalém.
52 Nigangimaji agnutmewinu' Samaliaewei utan. Na'te'l ms't goqwei getu' gisgaja'tu'titaq ugjit Se'sus aq unaqapemg gt'gunultinew.
52 Enviou mensageiros adiante até um povoado samaritano, a fim de fazerem os preparativos para sua chegada.
53 Gatu mimajuinu'g mo pewala'tigul Se'susal pisgwa'lin na utan muta gis gejia'titl na gisita'silitl lielin Selusalemg.
53 Contudo, os habitantes do povoado não receberam Jesus, porque parecia evidente que ele estava a caminho de Jerusalém.
54 Na tujiw tapusiliji unaqapemg teluisiliji Ji'mej aq Sa'n ula nutmi'tilij pipanimgwi'titl Se'sus, “Gjisaqamaw, pewalieg pipaniman nat wen nisgitmn pugtew ta'n wa'so'q tleiawig aq ne'pa'nen ta'n te'sijig eimu'tijig ula utan?”
54 Percebendo isso, Tiago e João disseram a Jesus: “Senhor, quer que mandemos cair fogo do céu para consumi-los?”.
55 Se'sus gigto'qopugua'sit aq majiaqa'laji.
55 Jesus, porém, se voltou para eles e os repreendeu.
56 Na tujiw Se'sus aq unaqapemg se'g utan siawita'jig.
56 E seguiram para outro povoado.
57 Ge's Se'sus aq unaqapemg pemita'tij awtigtug na ji'nm telimatl Se'susal, “Gisgaje'i wije'ulin ta'n getu tami elien.”
57 Quando andavam pelo caminho, alguém disse a Jesus: “Eu o seguirei aonde quer que vá”.
58 Se'sus telimatl, “Wowgwis geggung elmalqei ta'n loqosma'sitew aq sisipji'jg geggunmi'titl ugtwisse'mual ta'n tli atlasmultitaq gatu mo geggunmu ta'n tli atlasmites je tlia ni'n na mimajuinualsiap.”
58 Jesus respondeu: “As raposas têm tocas onde morar e as aves têm ninhos, mas o Filho do Homem não tem sequer um lugar para recostar a cabeça”.
59 Se'sus igtigl ji'nmul telimatl, “Majulgwali ni'n.” Na telimtl, “Saqamaw Getu' naji utqutalg nujjaq ta'n tujiw gisi np'g'pnaq. Na tujiw gisgaje'tes wije'ulin.”
59 E a outra pessoa ele disse: “Siga-me”. O homem, porém, respondeu: “Senhor, deixe-me primeiro sepultar meu pai”.
60 Se'sus telimatl, “Ignmu ta'n wen ma majulgwaligw utqutalan ta'n nepmlitl, gatu gi'l lia aq naji pestunen ta'n Gjinisgam getu' ilgwenaji mimajuinu'g.”
60 Jesus respondeu: “Deixe que os mortos sepultem seus próprios mortos. Você, porém, deve ir e anunciar o reino de Deus”.
61 Ap igtig teluet, “Saqamaw, majulgwalultes gatu tmg ignmui lien aq tliman nigmaq, ‘Naqaluloq ugjit lugowan Gjinisgam.’ ”
61 Outro, ainda, disse: “Senhor, eu o seguirei, mas deixe que antes me despeça de minha família”.
62 Se'sus telimatl, “Ta'n wen getu' majulgwalit aq getu' apjinmiet wiguaq na mo tepawtigw ugjit pestunmn ta'n Gjinisgam ilgwenaji mimajuinu' muta negm na pa wijei aq na ji'nm ta'n elgesawet aq iapsgulapit.”
62 Mas Jesus lhe disse: “Quem põe a mão no arado e olha para trás não está apto para o reino de Deus”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.