Lucas 5
Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NVT
1 Newtejgeg na'gweg Se'sus eig tajigtug na qospem teluisig Genesalet. Ge's gaqamij na'te'l pugwelgig mimajuinu'g etl mawita'jig Se'suseg muta getu' jigs'tua'titl tlimanew Gjinisgam ugtwi'gatign.
1 Estando Jesus à beira do lago de Genesaré, grandes multidões se apertavam em volta dele para ouvir a palavra de Deus.
2 Se'sus nemitoqol tapu'gl gajigajgl na'taqamtegl. Na usgewinu'g gis gepta'sijig ugtuluow aq waqama'la'tiji ugta'pimua.
2 Ele notou que, junto à praia, havia dois barcos vazios, deixados por pescadores que lavavam suas redes.
3 Se'sus tepa'sit Simon ugtul aq pipanimatl ugjit gijga mlawigsmegen. Na pemgopit na'te'l aq weji pestunmuaji na mimajuinu' ta'n eimu'tiliji na tajigtug.
3 Entrou num dos barcos e pediu a Simão, seu dono, que o afastasse um pouco da praia. Então sentou-se no barco e dali ensinou as multidões.
4 Ta'n tujiw gaqewistoq telimatl Simonal, “Me' gijga mnawi gsma'tu gtul etl tmig glaman gi'l aq gitapaq gisi a'pia'titoqs'p.”
4 Quando terminou de falar, disse a Simão: “Agora vá para onde é mais fundo e lancem as redes para pescar”.
5 Simon telimatl, “Saqamaw, gi'l na assusit, gis attignita'ieg newtitpa'q aq mo goqwei ne'pa'tueg, gatu tla'taqatitesnen ta'n teluen.”
5 Simão respondeu: “Mestre, trabalhamos duro a noite toda e não pegamos nada. Mas, por ser o senhor quem nos pede, vou lançar as redes novamente”.
6 Ta'n tujiw egwija'la'titl ugta'pimual na mesna'tiji pugwenniji nme'ji. Te'suta'tiji nme'ji na suel pewja'silitl ugta'pimual.
6 Dessa vez, as redes ficaram tão cheias de peixes que começaram a se rasgar.
7 Wiguma'tiji witapewa ta'n teppultiliji ugtulual ugjit apoqonmugsinew. Peita'liji aq apoqonmua'tiji. Na petgimatmi'titl gitg ugtulual glapis suel getapugwegl.
7 Então pediram ajuda aos companheiros do outro barco, e logo os dois barcos estavam tão cheios de peixes que quase afundaram.
8 Ta'n tujiw Simon Pie'l gis nmitoq ta'n gis tliaq eliet Se'suseg aq el nutgul'pa'sit aq telimatl, “Saqamaw, pewalul jigla'sin ni'neg muta pata'tegewinui.”
8 Quando Simão Pedro se deu conta do que havia acontecido, caiu de joelhos diante de Jesus e disse: “Por favor, Senhor, afaste-se de mim, porque sou homem pecador”.
9 Simon aq witapa ta'n eimu'tiliji ugtulg paqalaiultijig ta'n tel ma'muni pe'tla'tiji tel pugwenniji nme'ji.
9 Pois ele e seus companheiros ficaram espantados com a quantidade de peixes que haviam pescado,
10 Simon witapa ta'n teppiliji ugtulual elg paqalaiagwi'tiji. Na Ji'mej aq Sa'n, Sepeti uggwisg. Se'sus telimatl Simonal, “Mut jipasiw, muta nige' weja'tegemg jugwo'lates mimajuinu'g Nisgamewigtug.”
10 assim como seus sócios, Tiago e João, filhos de Zebedeu. Jesus respondeu a Simão: “Não tenha medo! De agora em diante, você será pescador de gente”.
11 Na tujiw Simon aq witapa na'taqama'tu'titl ugtulual. Naqtmi'tij ms't goqwei na'te'l aq majulgwala'titl Se'susal.
11 E, assim que chegaram à praia, deixaram tudo e seguiram Jesus.
12 Newtejgeg na'gweg ge's Se'sus eig gjigan weltesguatl ji'nmul ta'n geggunmilij 'gsnugowaqan teluisig leplsi. Ta'n tujiw ula ji'nm nemiatl Se'susal el nutgul'pa'silitl aq etawaqtmuatl, “Gjisaqamaw, gisi npilites pa na tli ul'te'tmn.”
12 Num povoado, Jesus encontrou um homem coberto de lepra. Quando o homem viu Jesus, prostrou-se com o rosto em terra e suplicou para ser curado, dizendo: “Se o senhor quiser, pode me curar e me deixar limpo”.
13 Se'sus sipisga'sit aq sama'latl. Telimatl, “Getu tla'tegei. Nige' gisi npilul!” Na smtug gisi npiluj na ji'nm.
13 Jesus estendeu a mão e o tocou. “Eu quero”, respondeu. “Seja curado e fique limpo!” No mesmo instante, a lepra desapareceu.
14 Telimatl, “Mut wen tlimaw, gatu nat nmiates patlia's aq angamulij. Ta'n tujiw geitoq gisi npisin na ignmuates ta'n goqwei Mowiso'q teluepnaq nat wen ta'n amujpa gisi ignmuatl patlia'sl. Na tujiw mimajuinu'g gji'tutaq ta'n teli ila'sin nige'.”
14 Então Jesus o instruiu a não contar a ninguém o que havia acontecido. “Vá e apresente-se ao sacerdote para que ele o examine”, ordenou. “Leve a oferta que a lei de Moisés exige pela sua purificação. Isso servirá como testemunho.”
15 Gatu na agnutmaqan ta'n Se'sus gis tla'teget me' ma'muni peggwa's'g, aq pugwelgig mimajuinu'g peita'jig Se'suseg. Getu' jigs'tua'titl aq pewala'titl gisi npisultinew gsnugowaqann.
15 Mas as notícias a seu respeito se espalhavam ainda mais, e grandes multidões vinham para ouvi-lo e para ser curadas de suas enfermidades.
16 Gatu Se'sus eliet ta'n etl wantaqteg naji a'sutmat.
16 Ele, porém, se retirava para lugares isolados, a fim de orar.
17 Newtejgeg na'gweg Se'sus etl gina'muet wen'ji'guomg ta'n etl mawita'jig pugwelgig niganpugultijig. Ta'sijig Palasiaq aq ta'sijig nujigina'mua'tijig Mowisewei tplutaqan eimu'tijig na'te'l. Weita'jig pugwelgl utann Galaliewa'gig aq Jutiaewa'gig, aq na gjigan teluisig Selusalemg. Na Gisiteget gisi ignmuatl Se'susal ml'gigno'ti ugjit gisi npilan gsnugowinu'.
17 Certo dia, enquanto Jesus ensinava, alguns fariseus e mestres da lei estavam sentados por perto. Eles vinham de todos os povoados da Galileia, da Judeia e de Jerusalém. E o poder do Senhor para curar estava sobre Jesus.
18 Na ta'sijig ji'nmug peita'pila'titl witapal na'te'l. Witapal elisinnitl a'su'nigtug muta mu gisi maja'siligul.
18 Alguns homens vieram carregando um paralítico numa maca. Tentaram levá-lo para dentro da casa, até Jesus,
19 Na me'si pisgwapila'titl ta'n Se'sus eig muta wesam pugwelgig mimajuinu'g eimu'tijig na'te'l. Gujmug wetteg lgusuaqan. Na weji so'qwapila'titl g'p'taq wen'ji'guom. Na'te'l anguna'tas'gl gun'tal. Meno'tu'titl tepiaqal gun'tal ta'n tel nispila'tital ji'nmul. Wet nispila'titl na witapual ta'n gaqamilij Se'susal.
19 mas não conseguiram, por causa da multidão. Então subiram ao topo da casa e removeram uma parte do teto. Em seguida, baixaram o paralítico na maca até o meio da multidão, bem na frente dele.
20 Melgi gtlams'tmi'tij Se'sus gisi npilatal witapual. Se'sus geitoq ta'n tel'ta'sultiliji wegla ji'nmug. Telimatl ji'nmul ta'n mu maja'siligul, “Nitap, gtlue'uti'l apigsigtmulan.”
20 Ao ver a fé que eles tinham, Jesus disse ao paralítico: “Homem, seus pecados estão perdoados”.
21 Na tujiw Palasiaq aq nujigina'mua'tijig tplutaqan poqji maw agnutma'tijig. Teluejig, “Wen ta u't ji'nm ta'n tel'te'lsit negm na Gjinisgam? Mo eimug mimajuinu ta'n gisi apigsigt'gl lue'uti'l, pas'g newte'jit, na negm Gjinisgam.”
21 Mas os fariseus e mestres da lei pensavam: “Quem ele pensa que é? Isso é blasfêmia! Somente Deus pode perdoar pecados!”.
22 Se'sus gejiaji ta'n goqwei etli angite'tmi'tij aq pipanimaji, “Tal gis teli angita'sultioq?
22 Jesus, sabendo o que pensavam, perguntou: “Por que vocês questionam essas coisas em seu coração?
23 Tegen me' nqamase'tew ni'n tla'tegen, apigsigtmaqal ula ji'nm ugtlue'uti'l gisna gisa'l'g mn'ja'sin aq pmien?
23 O que é mais fácil dizer: ‘Seus pecados estão perdoados?’ ou ‘Levante-se e ande’?
24 Ni'n na mimajuinualsiap aq nige' musga'tultoqs'p geggunm ml'gigno'ti ugs'tqamug ugjit apigsigtmuan lue'uti'l.” Telimatl ji'nmul ta'n mu gisi maja'siligul, “Telimul, mn'ja'si, mgne'n gta'su'nm aq nige' gisi nmiates.”
24 Mas eu lhes mostrarei que o Filho do Homem tem autoridade na terra para perdoar pecados”. Então disse ao paralítico: “Levante-se, pegue sua maca e vá para casa”.
25 Ge's mimajuinu'g etli angama'tij na ji'nm wenaqa'sit, wesua'toq na ugta'su'nm aq enmi emtoqwalatl Gjinisgaml.
25 De imediato, à vista de todos, o homem se levantou, pegou sua maca e foi para casa louvando a Deus.
26 Na mimajuinu'g ta'n eimu'tijig gaqi paqalaiwaji aq emtoqwala'titl Gjinisgaml. Jipaqita'jig aq teluejig, “Na mesgi'g paqalaiwaqan gis nmitu'g gisgug!”
26 Todos ficaram muitos admirados e, cheios de temor, louvaram a Deus, exclamando: “Hoje vimos coisas maravilhosas!”.
27 Na tujiw Se'sus tewiet aq nemiatl ji'nmul ta'n teluisilitl Li'pai. Ula ji'nm na nujintutmewinu suliewei aq pemgopit ta'n etl lugwej g'pnno'lewei. Se'sus telimatl, “Majulgwali.”
27 Depois disso, Jesus saiu da cidade e viu um cobrador de impostos chamado Levi sentado no local onde se coletavam impostos. “Siga-me”, disse-lhe Jesus,
28 Na Li'pai wenaqa'sit, naqt'g ms't goqwei aq majulgwalatl Se'susal.
28 e Levi se levantou, deixou tudo e o seguiu.
29 Tel'gne'geg Li'pai iga'toq mesgi'g pestie'umg wiguaq ugjit Se'susal. Li'pai wigumaji pugwenniji nujintutma'tiliji suliewei aq igtigi mimajuinu' mawatalultinew maw negmow.
29 Mais tarde, Levi ofereceu um banquete em sua casa, em honra de Jesus. Muitos cobradores de impostos e outros convidados comeram com eles,
30 Na ta'sijig Palasiaq aq ta'sijig nujigina'mua'tijig tplutaqan mo weli usguma'tigul Se'susal. Pipanima'tiji Se'susal aq unaqapemg, “Goqwei weji mawatalultioq nujintutma'tijig suliewei aq igtigig lue'winu'g?”
30 mas os fariseus e mestres da lei se queixaram aos discípulos: “Por que vocês comem e bebem com cobradores de impostos e pecadores?”.
31 Se'sus telimaji, “Na mimajuinu'g ta'n tajigo'ltijig mo menuege'tigul mal'pale'wilitl, gatu pas'g negla ta'n gesnugu'tijig.
31 Jesus lhes respondeu: “As pessoas saudáveis não precisam de médico, mas sim os doentes.
32 Mo weji pgisinu ugjit pipaniman mimajuinu'g ta'n getlamia'tijig majulgwalinew. Awna weji pgisin ugjit pipaniman elue'winu'g gawasgita'sultinew aq jiglita'new lue'utigtug.”
32 Não vim para chamar os justos, mas sim os pecadores, para que se arrependam”.
33 Alt mimajuinu'g telima'titl Se'susal, “Sa'n unaqapemg sipeliw sune'wultiliji aq a'sutma'tliji, aq Palasiaq unaqapemua wijei tela'taqatiliji gatu gnaqapemg mijjultijig te'sigisg'g.”
33 Algumas pessoas disseram a Jesus: “Os discípulos de João Batista jejuam e oram com frequência, e os discípulos dos fariseus também. Por que os seus vivem comendo e bebendo?”.
34 Se'sus telimaji, “Etug tel'ta'sioq na mimajuinu'g wigumujig ta'n wesgowa's'g malie'wimg ma sune'wulti'gw. Ge's wijitgweiwa'titl witapual ta'n getu' malie'wilitl getletug na mijjultijig.
34 Jesus respondeu: “Por acaso os convidados de um casamento jejuam enquanto festejam com o noivo?
35 Gatu na na'gweg iga'qt'tew ta'n tujiw ji'nm malie'wij ejigla'luj. Etna na na'gwegl ta'n tujiw witapa sune'wultilita.”
35 Um dia, porém, o noivo lhes será tirado, e então jejuarão”.
36 Se'sus elg telimaji ula a'tugwaqanji'j, “Mo wen menina'tug mussew pilei aligewigtug ugjit si'smn sa'qawei aligew. Pa na tla'tege's'p na suisgina'tutew pilei aligew aq na mussew ma wijei tlamugtnug st'ge' sa'qawei aligew.
36 Jesus também lhes apresentou a seguinte ilustração: “Ninguém rasgaria um pedaço de tecido de uma roupa nova para remendar uma roupa velha. Se o fizesse, estragaria a roupa nova, e o remendo não se ajustaria à roupa velha.
37 Mo wen elguta'tug pilei moqopa'q sa'qawe'l m'gegne'l mun'ti'l. Pa na tla'tege's'p na pilei moqopa'q pasgugt'tal na sa'qawe'l mun'ti'l. Na moqopa'q tuijuitew aq na mun'ti'l ma tali ugtapsuninugl.
37 “E ninguém colocaria vinho novo em velhos recipientes de couro. Os recipientes velhos se arrebentariam, deixando vazar o vinho e estragando o recipiente.
38 Awna pilei moqopa'q amujpa elguto'tun pile'l mun'ti'l.
38 Vinho novo deve ser guardado em recipientes novos.
39 Mo wen pewatmug pilei moqopa'q ta'n tujiw gi's samqwaj sa'qawei moqopa'q. Tluetew, ‘Sa'qawei moqopa'q me' gne'g wigapu'g.’ ”
39 E ninguém que bebe o vinho velho escolhe beber o vinho novo, pois diz: ‘O vinho velho é melhor’”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.