Lucas 4
Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NAA
1 Se'sus weji apaja'sit Jol'tanewei sipu. Wejuli Nisgaml eimlitl Se'suseg. Na ela'latl Se'susal paqtaqamigtug.
1 Jesus, cheio do Espírito Santo, voltou do Jordão e foi guiado pelo mesmo Espírito, no deserto,
2 Na'te'l wet nu'gwaltl Gjimn'tu'l glapis ne'wisgegiguna'q. Ne'gaw mo goqwei malqotmug aq no'q gewising ta'n tujiw ne'wisgegiguna'q gaqiaq.
2 durante quarenta dias, sendo tentado pelo diabo. Nada comeu naqueles dias, ao fim dos quais teve fome.
3 Gjimn'tu'l telimtl, “Pa na gi'l na Gjinisgam uggwisin na gisa'tu ula gun'tew pipnaqanin.”
3 Então o diabo disse a Jesus: — Se você é o Filho de Deus, mande que esta pedra se transforme em pão.
4 Se'sus telimatl, “Moqwa', ma tela'tegew muta Nisgam ugtwi'gatignigtug ewi'gas'g, ‘Mimajuinu ma iapjiw gisi ugji mimajigw mijipjeweigtug.’ ”
4 Mas Jesus lhe respondeu:
5 Na tujiw Gjimn'tu so'qwa'latl Se'susal gm'tnigtug aq jaqal musga'tuatl ms't elege'witewa'gi'l ugs'tqamug.
5 Então o diabo o levou para um lugar mais alto e num instante lhe mostrou todos os reinos do mundo.
6 Gjimn'tu telimatl, “Ignmultes ms't ta'n te's'g ml'gigno'ti aq ta'n te's'g milesuaqan ula nemitun. Ms't ta'n te's'g goqwei gaqi ignmuimg aq ignmua's ta'n wen pewalg.
6 E disse: — Eu lhe darei todo este poder e a glória destes reinos, porque isso me foi entregue, e posso dar a quem eu quiser.
7 Ms't ula gi'lewe'tew ta'n tujiw jugu'en emtoqwalin aq nutgul'pa'sua'lin.”
7 Portanto, se você me adorar, tudo isso será seu.
8 Se'sus telimatl, “Ma tela'tegew muta Nisgam ugtwi'gatignigtug ewi'gas'g, ‘Emtoqwalates Gisiteget na Gjinisgam ta'n gepmite'lm't aq pas'g negm lugow.’ ”
8 Mas Jesus respondeu:
9 Na tujiw Gjimn'tu ela'latl Se'susal Selusalemg aq tepa'latl ta'n etl mawi esp'teg gjia'sutuo'guomg. Telimatl, “Pa na gi'l na Gjinisgam uggwisin, nisaqalsi.
9 Então o diabo levou Jesus a Jerusalém, colocou-o sobre o pináculo do templo e disse: — Se você é o Filho de Deus, jogue-se daqui,
10 Muta Nisgam ugtwi'gatignigtug ewi'gas'g, ‘Gjinisgam tlimata ugtansale'witemg angweiulinew.’
10 porque está escrito: “Aos seus anjos ele dará ordens a seu respeito, para que o guardem.”
11 Elg telueg, ‘Msnultaq aq unaqa'lultaq ugpitnuaq glaman jel ma jile'nugul ggwatl gun'tewigtug.’ ”
11 E: “Eles o sustentarão nas suas mãos, para que você não tropece em alguma pedra.”
12 Se'sus telimatl, “Nisgamewei wi'gatign telueg, ‘Mut ugt nu'gwalaw Gisiteget na Gjinisgam ta'n emtoqwalt.’ ”
12 Jesus respondeu ao diabo:
13 Ta'n tujiw Gjimn'tu we'gisipgwatoq na tujiw pun ugt nu'gwalatl Se'susal aq pe'l punaje'watl ta'suguna'q.
13 Tendo concluído todas as tentações, o diabo afastou-se de Jesus, até momento oportuno.
14 Se'sus apaja'sit Galaliewa'gig. Geggung ml'gigno'ti ta'n wejiaq Wejuli Nisgamewigtug. Pugwelgig mimajuinu'g geitu'tij Se'sus eig na'te'l muta mimajuinu'g wesguma'titl.
14 Então Jesus, no poder do Espírito, voltou para a Galileia, e a sua fama correu por toda aquela região.
15 Etl pestung na a'sutuo'guoml na'te'l aq ms't wen gepmite'lmatl.
15 E ensinava nas sinagogas, sendo elogiado por todos.
16 Na tujiw Se'sus eliet Nasaletg ta'n etl neps'tgwa'tasip. Atlasmutigisg'g eliet a'sutuo'guomg ta'n gis sipeliw tla'teget. Gaqama'sit ugjit gitmn Nisgamewei wi'gatign.
16 Jesus foi para Nazaré, onde havia sido criado. Num sábado, entrou na sinagoga, segundo o seu costume, e levantou-se para ler.
17 Elasgnmut na wi'gatign ta'n Aiseiao'q gis wi'g'g'p. Se'sus apgwa'toq ula wi'gatign glapis we'jitoq ta'n tegen getu' gitg. Egitg ula,
17 Então lhe deram o livro do profeta Isaías. E, abrindo o livro, achou o lugar onde está escrito:
18 — ausente —
18 “O Espírito do Senhor
19 — ausente —
19 e proclamar o ano aceitável
20 Se'sus ilta'toq na wi'gatign aq apaji ignmuatl na ji'nmul ta'n ango'tmlitl aq epa'sit. Ms't mimajuinu'g a'sutuo'guomg angama'titl.
20 Tendo fechado o livro, Jesus o devolveu ao assistente e sentou-se. Todos na sinagoga tinham os olhos fixos nele.
21 Na tujiw telimaji, “Wegla glusuaqann ta'n ewi'gas'g Gjinisgam ugtwi'gatign na gis tliaqal gisgug ge's pem gitmuloq.”
21 Então Jesus começou a dizer:
22 Na mimajuinu'g wels'tua'titl aq paqalaiultijig ta'n telewistulij. Pipanimtultijig, “Ula na So'sep uggwisl?”
22 Todos davam testemunho dele e se maravilhavam das palavras cheias de graça que lhe saíam dos lábios. E perguntavam: — Não é este o filho de José?
23 Telimaji, “Geju'loq nasplutuatoqs'p ta'n goqwei nat wen gis teluep aq tlimitoqs'p ula, ‘Pa na mal'pale'witewi's'p aq pilue'g gisi npilj, nige' npilsi,’ gisna tlimitoqs'p ula, ‘Wijei tla'tega ula tet gm'tginaq ta'n tel nutmaieg'p gis tla'tege't'p Gapelniamg.’ ”
23 Então Jesus disse:
24 Se'sus siawewistoq, “Telimuloq na niganigjitegewinu'g mo menuegem'gig umutgiwaq.
24 E Jesus prosseguiu:
25 Jigs'tuigw. Ta'n tujiw Ilaijao'q mimajiteg, na tujiw pugwelg'pnig sigu'sgwaq eimu'tipnig Lesui'pe'gatig. Na tujiw mo gigpesanugup nesipunqeg je aqataig aq na tujiw mesgi'g'p pestmo'qon gm'tginaq.
25 Na verdade lhes digo que havia muitas viúvas em Israel no tempo de Elias, quando o céu se fechou por três anos e seis meses, reinando grande fome em toda a terra,
26 Gatu Ilaijao'q mo elgimam'g'p ugjit apoqonmuan je newte'jilitl sigu'sgwal tleiawilitl Lesui'pewa'gig gatu awna elgimut'p ugjit apoqonmuan igtigl sigu'sgwal tleiawilitl na gjigan Salepat ta'n eteg Saitonewa'gig.
26 e Elias não foi enviado a nenhuma delas, a não ser a uma viúva de Sarepta de Sidom.
27 Ta'n tujiw Ilaisao'q na niganigjitegewinu mimajiteg, pugwelgig mimajuinu'g geggunmi'tip na 'gsnugowaqan teluisig leplsi Lesui'pe'gatig. Lpa mo wen gisi npilam'g'p gm'tginaq, gatu awna na ji'nm teluisit Nemn na nepilut'p. Negm tleiawip Siliae'gatig.”
27 Havia também muitos leprosos em Israel nos dias do profeta Eliseu, e nenhum deles foi purificado, a não ser Naamã, o sírio.
28 Na mimajuinu'g ta'n eimu'tijig a'sutuo'guomg wegaiultijig ta'n tujiw ula nutmi'tij.
28 Todos na sinagoga, ouvindo estas coisas, se encheram de ira.
29 Na ms't gaqamita'jig aq tewa'la'titl Se'susal na a'sutuo'guomg. Ela'la'titl ta'n etl paqse'g gigjiw na gjigang. Getu' paqage'titl.
29 E, levantando-se, expulsaram Jesus da cidade e o levaram até o alto do monte sobre o qual a cidade estava edificada, para que, de lá, pudessem atirá-lo abaixo.
30 Gatu Se'sus naqalaji aq smtug ejigla'sit na gjigan.
30 Jesus, porém, passando pelo meio deles, foi embora.
31 Se'sus eliet na gjigan Gapelniam ta'n eteg Galaliewa'gig. Na'te'l etl pestung atlasmutigisg'g.
31 E Jesus foi a Cafarnaum, cidade da Galileia, e os ensinava no sábado.
32 Ms't paqalaiultijig ta'n tel gina'muej muta geitoq ta'n goqwei wesgutg aq geggung ml'gigno'ti.
32 E maravilhavam-se com a sua doutrina, porque a sua palavra era com autoridade.
33 Eig a'sutuo'guomg ji'nm ta'n mn'tu'l pitu'gwitl. Sesgwalatl Se'susal.
33 E apareceu na sinagoga um homem possuído de um espírito de demônio imundo, o qual gritou em alta voz:
34 “Se'sus gi'l tleiawin Nasaletg, taluegeieg? Weji pgisinu's'p ugjit seioqwa'linen? Nenu'l ta'n wenin. Gi'l na sape'wit ta'n Gjinisgaml petgimtl.”
34 — Ah! O que você quer conosco, Jesus Nazareno? Você veio para nos destruir? Sei muito bem quem você é: o Santo de Deus!
35 Se'sus mn'tu'l telimatl, “Wantaqa'si, aq getaqa'si na ji'nmuigtug.” Ge's mn'tu naqalatl na ji'nmul na gisa'latl nisielin nigantug Se'suseg gatu mo jile'wagul.
35 Mas Jesus o repreendeu, dizendo: O demônio, depois de o ter jogado no chão no meio de todos, saiu daquele homem sem lhe fazer mal.
36 Na mimajuinu'g paqalaiultijig aq teluejig, “Me' gatu melgi glusuaqanmit. Geggung ml'gigno'ti aq assusuti ugjit mn'tu'g tewita'ji.”
36 Todos ficaram admirados e comentavam entre si: — Que palavra é esta? Pois, com autoridade e poder, ele ordena aos espíritos imundos, e eles saem.
37 Ula agnutmaqan ta'n Se'sus gis tla'teget se'sa's'g ms't tami gigjiw Gapelniamg.
37 E a fama de Jesus se espalhava por todos os lugares daquela região.
38 Se'sus naqt'g a'sutuo'guom aq pisgwa't Simon wiguaq. Simon ugjugwiji'jl gesnugwalitl muta mesnmlitl epsimgewei. Na agnutmua'titl Se'susal ugjit apoqonmuan na e'pilitl.
38 Deixando a sinagoga, Jesus foi para a casa de Simão. A sogra de Simão estava doente, com febre muito alta, e pediram a Jesus em favor dela.
39 Se'sus eliet gigjiw ta'n elisinnij aq gisa'toq na epsimgewei jigla'sitn na e'pit. Smtug menja'sit aq poqji lugowaji.
39 E inclinando-se para ela, Jesus repreendeu a febre, e esta a deixou. E imediatamente ela se levantou e passou a servi-los.
40 Galqwasiej, pugwelgig mimajuinu'g pejo'la'tiji Se'suseg witapua aq wo'guma ta'n milipna'tiliji. Sama'laji aq ms't gisi npisultijig.
40 Ao pôr do sol, todos os que tinham enfermos, com diferentes tipos de doença, os trouxeram a Jesus. E ele os curava, impondo as mãos sobre cada um deles.
41 We'gaw Se'sus mn'tu' ejiglgimaji mimajuinueg. Ge's tewatgimaji mimajuinu' ugtinnewaq sesgu'tijig, “Gi'l na Gjinisgam uggwisl.” Na mn'tu'g gejia'titl Se'susal na Nujiugs'tawi'welitl. Se'sus melgimaji, “Mut glusultinew.”
41 Também de muitos saíam demônios, gritando e dizendo: — Você é o Filho de Deus! Ele, porém, os repreendia para que não falassem, pois sabiam que ele era o Cristo.
42 Ta'n tujiw wejgwapniaq, Se'sus naqt'g na utan aq eliet ta'n mo mimajuinu'g wigulti'gw. Ta'sijig mimajuinu'g poqji gwilua'titl aq ta'n tujiw we'jia'titeg na pipanima'titl mu naqtmlin umutgiwaq.
42 Quando amanheceu, Jesus saiu e foi para um lugar deserto. As multidões o procuravam, foram até junto dele e não queriam deixar que ele fosse embora.
43 Gatu telimaji, “Amujpa pestunmaqig mimajuinu'g tleiawultijig igtigl gjigann aq utann. Gjinisgam weji petgimit ugjit tliman na gelu'lg agnutmaqan ta'n Gjinisgam ilgwenaji mimajuinu'.”
43 Jesus, porém, lhes disse:
44 Na tujiw Se'sus eliet aq al pestungl igtigl a'sutuo'guoml Jutiaewa'gig.
44 E pregava nas sinagogas da Judeia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.