Lucas 23

Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Na tujiw ms't maita'jig aq Se'susal ela'la'titl ugjit qamin nigantug Lo'mewa'j g'pnno'lewit teluisit Pilot,
1 Em seguida o grupo todo se levantou e levou Jesus para Pilatos.
2 Na poqji elsutmua'titl aq teluejig, “Nutaqatt'p ula ji'nm opl gina'muapni mimajuinu' tleiawultiliji nm'tginen. Na telimapni, ‘Mut ignmuanew suliewei na elege'wit.’ Teluet negm na Lo'mewei elege'wit ta'n teluisit Nujiugs'tawi'wet.”
2 Lá, começaram a acusá-lo, dizendo: — Pegamos este homem tentando fazer o nosso povo se revoltar, dizendo a eles que não pagassem impostos ao Imperador e afirmando que ele é o
3 Pilot pipanimatl, “Gi'l na Lesui'paq ugtelege'witemual?” Se'sus telimatl, “Na teliaq teluen.”
3 Aí Pilatos perguntou a Jesus: — Você é o rei dos judeus? Jesus respondeu:
4 Na tujiw Pilot telimaji niganpugultiliji patlia'sg aq mimajuinu'g ta'n eimu'tiliji na'te'l, “Mo geitu goqwei amsalteg ula ji'nm. Ma gisi ilsumaq.”
4 Então Pilatos disse aos chefes dos sacerdotes e à multidão: — Não encontro nenhum motivo para condenar este homem.
5 Gatu patlia'sg aq mimajuinu'g ma'munsaiwa'titl Pilotal, “Ilsum Se'sus ta'n goqwei gegina'muaj mimajuinu' aq ta'n gisa'laji matntultinew. Poqji gina'muep Galaliewa'gig aq gigto'qwa'sip ta'n telgi'g Jutiaewa'gig aq nige' pegising tet ugjit gina'muen.”
5 Mas eles insistiram: — Ele está causando desordem entre o povo em toda a Judeia. Ele começou na Galileia e agora chegou aqui.
6 Ta'n tujiw Pilot nutuaj ta'n goqwei telueliji, pipanimaji, “Ula ji'nm na Galaliewa'juit?”
6 Ouvindo isso, Pilatos perguntou: — Este homem é da Galileia?
7 Ta'n tujiw geitoq Se'sus tleiawit ta'n Elot etl niganpuguij, na elgimatl Se'susal Eloteg, muta Elot etl mittugwet Selusalemg.
7 Quando soube que Jesus era da região governada por Herodes, Pilatos o mandou para ele, pois Herodes também estava em Jerusalém naquela ocasião.
8 Elot no'q wel'ta'sit ta'n tujiw nemiaj Se'susal. Nutg'p ta'n tela'tegelipnn aq getu' nmiapnn Se'susal gi's sa'q. Getu' nmiatl npilan nat wenn gisna tla'tegelin paqalaiwaqan.
8 Herodes ficou muito contente quando viu Jesus, pois tinha ouvido falar a respeito dele e fazia muito tempo que queria vê-lo. Ele desejava ver Jesus fazer algum milagre.
9 Glaman Elot pipanimatl pugwelgl ta'n goqwe'l gatu Se'sus mo goqwei teluegw.
9 Então fez muitas perguntas a Jesus, mas ele não respondeu nada.
10 Na niganpugultijig patlia'sg aq ta'ni nujigina'mua'tijig tplutaqan gaqamultijig aq gesigawi elsutmua'titl Se'susal.
10 Os chefes dos sacerdotes e os mestres da Lei se apresentaram e fizeram acusações muito fortes contra Jesus.
11 Elot aq ugsma'gnismg naso'tula'titl Se'susal elege'wamug aligew, penoqite'lma'titl aq emegwei'wa'titl. Na tujiw Elot apatgimatl Piloteg.
11 Herodes e os seus soldados zombaram de Jesus e o trataram com desprezo. Puseram nele uma capa luxuosa e o mandaram de volta para Pilatos.
12 Pilot aq Elot masgeltipnig gatu nige' gisaqanmajig witapewijig.
12 Naquele dia Herodes e Pilatos, que antes eram inimigos, se tornaram amigos.
13 Pilot wigumaji niganpugultiliji patlia'sg, igtigi niganpugultiliji aq igtigi mimajuinu.
13 Pilatos reuniu os chefes dos sacerdotes, os líderes judeus e o povo
14 Telimaji, “Pegisituioq ula ji'nm aq telueioq opl gina'muaji mimajuinu'. Gigji pipanimg'p ge's gaqamultioq tet aq mo eigtnug goqwei ta'n opla'teget aq mo telianug ta'n goqwei elsutmua'titl.
14 e disse: — Vocês me trouxeram este homem e disseram que ele estava atiçando o povo para fazer uma revolta. Pois eu já lhe fiz várias perguntas diante de todos vocês, mas não encontrei nele nenhuma culpa dessas coisas de que vocês o acusam.
15 Elot mo geitug goqwei opla'tegelin muta apatgimapnn nineneg. Mo goqwei eigtnug ta'n amsalteg we'gaw ugjit ne'po'qsin.
15 Herodes também não encontrou nada contra ele e por isso o mandou de volta para nós. Assim, é claro que este homem não fez nada que mereça a pena de morte.
16 Gatu gisa'la's wisqapaqtoqsin aq na tujiw iga'la's.” [
16 Eu vou mandar que ele seja chicoteado e depois o soltarei.
17 Te's Siawa'timgewei na'gweg Pilot apjiw pipanimut ugjit iga'lan newte'jilitl.]
17 [Na Festa da Páscoa, Pilatos tinha o costume de soltar algum preso, a pedido do povo.]
18 Gatu ms't sesgu'tijig, “Ne'po'q ula ji'nm! Laplusang tualqa'l Palapas!”
18 Aí toda a multidão começou a gritar: — Mata esse homem! Solta Barrabás para nós!
19 Palapas weji pija'lut laplusang muta pegwatoqop matnaqqewaqan gjigang aq ilsutmut'p muta ne'pa'lapnn mimajuinu'l.
19 Barrabás tinha sido preso por causa de uma revolta na cidade e por assassinato.
20 Pilot getu' iga'latl Se'susal glaman gelulaji mimajuinu ap.
20 Então Pilatos, querendo soltar Jesus, falou outra vez com a multidão.
21 Awna asitepugua'titl, “Amujpa gujjiewto't! Gujjiewta'nej!”
21 Mas eles gritavam mais ainda: — Crucifica! Crucifica!
22 Pilot gelulaji mimajuinu' si'stewei ap. Pipanimaji, “Tali opla'tegep? Mo geitu ta'n goqwei opla'toqop. Mo te'pmug npuaqan. Gisa'la's wisqapaqtoqsin aq iga'la's.”
22 E Pilatos disse pela terceira vez: — Mas qual foi o crime dele? Não vejo neste homem nada que faça com que ele mereça a pena de morte. Vou mandar que ele seja chicoteado e depois o soltarei.
23 Gatu mimajuinu'g siaw ml'gi sesgu'tijig, “Amujpa gujjiewto't!” Na tujiw mesnmi'tij ta'n tel puatmi'tij.
23 Porém eles continuaram a gritar bem alto, pedindo que Jesus fosse crucificado; e a gritaria deles venceu.
24 Pilot ignmuaji ta'n goqwei pipanigesultiliji, na ilsumatl Se'susal ne'po'qsilin.
24 Pilatos condenou Jesus à morte, como pediam.
25 Na tujiw iga'latl na ji'nmul ta'n pija'lut'p muta gisa'toqop matnaqqewaqan aq ne'pa'taqan. Na ilsumatl Se'susal ugjit gujjiewto'qslin st'ge' ta'n mimajuinu'g tel puatmi'tij.
25 E soltou o homem que eles queriam — aquele que havia sido preso por causa de revolta e de assassinato. E entregou Jesus para fazerem com ele o que quisessem.
26 Ge's sma'gnisg ejigla'la'titl Se'susal gjigang, na a'sugua'titl ji'nmul ta'n wejgu'elitl. Ula ji'nm teluisit Simon aq tleiawit Sailin. Na sma'gnisg goqqwa'la'titl aq gisa'la'titl pemapilmlitl gujjiewei ugtejg Se'susal.
26 Então os soldados levaram Jesus. No caminho, eles encontraram um homem chamado Simão, da cidade de Cirene, que vinha do campo. Agarraram Simão e o obrigaram a carregar a cruz, seguindo atrás de Jesus.
27 Pugwelgig mimajuinu'g pemulgwala'titl Se'susal. Eimu'tijig e'pijig pemulgwala'tij aq nesp'temultijig. Wel maita'sultijig ugjit Se'susal.
27 Uma grande multidão o seguia. Nela havia algumas mulheres que choravam e se lamentavam por causa dele.
28 Se'sus naqa'sit aq telimaji, “E'pijig, tleiawultioq Selusalemg, mut atgitemultinew ugjit ni'n. Atgitemultigw ugjit gilew aq gn'januaq.
28 Jesus virou-se para elas e disse:
29 Wejgu'aqal na'gwegl ta'n tujiw mimajuinu'g tluetaq,
29 Porque chegarão os dias em que todos vão dizer: “Felizes as mulheres que nunca tiveram filhos, que nunca deram à luz e que nunca amamentaram!”
30 Na tujiw mimajuinu'g tluetaq, ‘Pajiji gitnm'titesnu.
30 Chegará o tempo em que todos vão dizer às montanhas: “Caiam em cima de nós!” E dirão também aos montes: “Nos cubram!”
31 Pa na mimajuinu'g tla'li'tij ni'n ta'n mo goqwei opla'tu, tala'lultaq gilew ta'n opla'taqatioq?”
31 Porque, se isso tudo é feito quando a lenha está verde, o que acontecerá, então, quando ela estiver seca?
32 Tapusijig ji'nmug, na gitg gmutnesg, pem gl'taqana'tiji ugjit ne'po'qsilin maw Se'susal.
32 Levaram também dois criminosos para serem mortos com Jesus.
33 Ta'n tujiw peita'tij ge'gutnug tel wi'tmi'tij, “Waqan'tewatpat,” na etl gujjiewto't Se'sus maw tapusijig gmutnesg, newte'jit ugtinaqanmg aq igtig ugpatatujmg.
33 Quando chegaram ao lugar chamado “A Caveira”, ali crucificaram Jesus e junto com ele os dois criminosos, um à sua direita e o outro à sua esquerda.
34 Se'sus teluet, “Gisiteget, gi'l na nujj, apigsigtug wegla mimajuinu'g muta mo geitu'ti'gw ta'n tela'taqati'tij.” Na sma'gnisg elegetua'titl Se'susal utapsun toqo pas'g tepitultijig.
34 [Então Jesus disse: Em seguida, tirando a sorte com dados, os soldados repartiram entre si as roupas de Jesus.
35 Na mimajuinu'g angaptmi'tij ms't ta'n teliaq ge's Lesui'paq niganpugultijig maligima'titl Se'susal. Teluejig, “Gisi ugs'tawiapni igtigi. Pa na negmewiss na Nujiugs'tawi'wet ta'n Gjinisgaml megnpnn, ugs'tawi'sij.”
35 O povo ficou ali olhando, e os líderes judeus zombavam de Jesus, dizendo: — Ele salvou os outros. Que salve a si mesmo, se é, de fato, o
36 Sma'gnisg na elg penoqite'lma'titl Se'susal. Ela'tua'tij anawtigewei moqopa'q aq pewala'titl samqwalin.
36 Os soldados também zombavam de Jesus. Chegavam perto dele e lhe ofereciam vinho comum
37 Telima'titl, “Ugs'tawi'si, pa na elege'witewi's'p ugjit Lesui'paq.”
37 e diziam: — Se você é o rei dos judeus, salve a você mesmo!
38 Na g'p'taq ta'n Se'sus gaqapijing ewi'gas'gl wegla glusuaqann, “Lesui'paq ugtelege'witemual.”
38 Na cruz, acima da sua cabeça, estavam escritas as seguintes palavras: “Este é o Rei dos Judeus”.
39 Newte'jit na gmutnesg ta'n gmetug gaqapijing anmimatl Se'susal. Telimatl, “Pa na gi'l na Nujiugs'tawi'wet, ugs'tawi'si aq maw ninen?”
39 Um dos criminosos que estavam crucificados ali insultava Jesus, dizendo: — Você não é o Messias? Então salve a você mesmo e a nós também!
40 Gatu na igtig gmutnes mo gesatmug ta'n gis tluelitl, aq telimatl, “Mu jipalawt Gjinisgam. Wijei telsumulg'p st'ge' negm.
40 Porém o outro o repreendeu, dizendo: — Você não
41 Tetapusutasi'gw, muta mesnmu'g ta'n tel te'pmu'g, gatu negm mo goqwei opla'tugup.”
41 A nossa condenação é justa, e por isso estamos recebendo o castigo que nós merecemos por causa das coisas que fizemos; mas ele não fez nada de mau.
42 Na tujiw telimatl Se'susal, “Se'sus, migwite'lmites, ta'n tujiw pgisin gtelege'wa'gimg.”
42 Então disse: — Jesus, lembre de mim quando o senhor vier como Rei!
43 Se'sus telimatl, “Teplumul, gisgug wijitgweiwites wa'so'q.”
43 Jesus respondeu:
44 Na panaemg mewlia'gweg, oqonitpaqiaq ta'n telgi'g umutgiwaq glapis si'st ajiej.
44 Mais ou menos ao meio-dia o sol parou de brilhar, e uma escuridão cobriu toda a terra até as três horas da tarde.
45 Ge's soqqwat, na mesgi'g elaqpilaqan tmsaqign ta'n gaqapitg gjia'sutuo'guomg pasgina's'g g'p'taq glapis epune'g.
45 E a cortina do Templo se rasgou pelo meio.
46 Se'sus gesigawwet aq teluet, “Gisiteget gi'l na nujj, njijaqamij iga'l'g gpitng.” Ula na gis tluej, na nepg.
46 Aí Jesus gritou bem alto: Depois de dizer isso, ele morreu.
47 Ta'n tujiw niganpuguit sma'gnis nemitoq ta'n gis tliaq, gepmite'lmatl Gjinisgaml. Teluet, “Getloqo na getlamiesnaq ji'nmaq.”
47 Quando o oficial do exército romano viu o que havia acontecido, deu glória a Deus, dizendo: — De fato, este homem era inocente!
48 Pugwelgig mimajuinu'g mawiepnig gatu nige' apajinmita'jig ta'n tujiw gis nemitu'tij ta'n goqwei gis tliaq. Ugpusgunual pem matte'mi'titl muta ulmajita'sultijig.
48 Todos os que estavam reunidos ali para assistir àquele espetáculo viram o que havia acontecido e voltaram para casa, batendo no peito em sinal de tristeza.
49 Gatu Se'sus witapa aq witapesgwa ta'n peji wije'wa'tipnn weja'tegemg Galaliewa'gig, gmetug gaqamultijig. Esgmatmi'tij nmituanew ta'n goqwei tliatew.
49 Todos os amigos de Jesus e as mulheres que o tinham seguido desde a Galileia ficaram de longe, olhando tudo aquilo.
50 Na eig na'te'l ji'nm ta'n teluisit So'sep. Tleiawit Lesui'pewei utan teluisig Alimatia. Gelu'sit aq ms't wenn gepmite'lmatl. Na niganpugutuaji ta'siliji Lesui'pa.
50 — ausente —
51 Mo wel'te'tmug'p ta'n telsutmi'tip ugjit Se'susal gujjiewto'qslin. Pewalatl Gjinisgaml pgisinnin aq ilgwenanew ms't mimajuinu'g ugs'tqamug.
51 — ausente —
52 Eliet Piloteg aq pipanigesit gis utqutalan Se'susal.
52 José foi e pediu a Pilatos o corpo de Jesus.
53 Nisa'latl Se'susal gujjieweigtug aq oqonisgwa'latl atla'wegnigtug. Iga'latl elmalqeigtug ta'n gun'tew pitu' mulqata's'g'p. Na utqutaqan me' mnaq e'wa's'gtnug.
53 Então tirou o corpo da cruz e o enrolou num lençol de linho. Depois o colocou num túmulo cavado na rocha, que nunca havia sido usado.
54 Na na'gweg ta'n ilajugtmi'tij atlasmutigisg'g gaqiaq aq atlasmutigisg'g poqtamgiaq.
54 Isso foi na sexta-feira, e já estava para começar o sábado.
55 Na e'pijig ta'n peji wije'wa'tipnn Se'susal weja'tegemg Galaliewa'gig wije'wa'titl So'sepal utqutaqane'gatig aq angama'titl ge's Se'susal utqutalut.
55 As mulheres que haviam seguido Jesus desde a Galileia foram com José e viram o túmulo e como Jesus tinha sido colocado ali.
56 Na tujiw enmita'jig aq gisgaja'tu'titl weljema'gewe'l aq welima'qal mime'l ugjit mima'lanew Se'susal. Atlasmultijig atlasmutigisgug st'ge' ta'n ewi'gas'g Nisgamewei tplutaqan.
56 Depois voltaram para casa e prepararam perfumes e óleos para passar no corpo dele. E no sábado elas descansaram, conforme a

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.