Lucas 19

Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Se'sus pegising Jeligo aq pem saputa'sit.
1 Entrando em Jericó, atravessava Jesus a cidade.
2 Na nujintutmat suliewei teluisit Saggi'us wigit na'te'l. Milesit muta assumaji igtigi nujintutma'tilij.
2 Eis que um homem, chamado Zaqueu, maioral dos publicanos e rico,
3 Naji nmiatl Se'susal muta getu' gji'jiatl ta'n wenn. Me' pugwelgig mimajuinu'g wije'watl Se'susal. Saggi'us mu gis nmiagul muta mu tepianug ta'n tel pitoqsij.
3 procurava ver quem era Jesus, mas não podia, por causa da multidão, por ser ele de pequena estatura.
4 Nigan'tugwi'g awtigtug aq toqjugusuet miti'sigtug ta'n tel wi'tut sigmol.
4 Então, correndo adiante, subiu a um sicômoro a fim de vê-lo, porque por ali havia de passar.
5 Se'sus pegising na'te'l aq toqjuapa'sit miti'sigtug. Telimatl Saggi'usal, “Tetaqi nisa'si muta getu' liei giguaq gisgug.”
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhando para cima, disse-lhe: Zaqueu, desce depressa, pois me convém ficar hoje em tua casa.
6 Saggi'us tetaqi nisa'sit aq Se'susal enma'latl wiguaq. Wel'ta'sualatl ta'n Se'susal tel mittugwalj.
6 Ele desceu a toda a pressa e o recebeu com alegria.
7 Ta'sijig mimajuinu'g ta'n pem wije'wa'titl Se'susal mu weli usguma'tigul. Telimtultijig, “Se'sus wije'watl pata'tegewinu'l aq we'gaw pisgwa't pata'tegewinu wiguaq.”
7 Todos os que viram isto murmuravam, dizendo que ele se hospedara com homem pecador.
8 Tel'gne'ge'l Saggi'us gaqama'sit aq telimatl Gjisaqamawl, “Gjisaqamaw, jigs'tui, na aqataig ta'n assutm ignmua's ewle'juinu'g. Pa na ta'n wen wesamintutmaqapnig na apaji ignmua's ne'wa'igl ugjit te's newta'ig ta'n wesamintutmaqap.”
8 Entrementes, Zaqueu se levantou e disse ao Senhor: Senhor, resolvo dar aos pobres a metade dos meus bens; e, se nalguma coisa tenho defraudado alguém, restituo quatro vezes mais.
9 Se'sus telimatl, “Gisgug gi'l aq gigmaq westawultioq.” Telimaji esgwia'tiliji ta'n eimu'tiliji na'te'l, “Geitu ula ji'nm wetapegsit Aplameg.
9 Então, Jesus lhe disse: Hoje, houve salvação nesta casa, pois que também este é filho de Abraão.
10 Ni'n na mimajuinualsiap aq weji pgisinap ugs'tqamug ugjit gwiluan pata'tegewinu'g glaman ugs'tawia's.”
10 Porque o Filho do Homem veio buscar e salvar o perdido.
11 Ge's na mimajuinu'g jigs'tua'titl Se'susal na tel'te'tmi'tij Gjinisgam smtug ilgwenaji ms't mimajuinu' Lesui'pe'gati muta Se'susal gigjiw eimlitl Selusalemg. Na tujiw Se'sus telimaji a'tugwaqan.
11 Ouvindo eles estas coisas, Jesus propôs uma parábola, visto estar perto de Jerusalém e lhes parecer que o reino de Deus havia de manifestar-se imediatamente.
12 Teluet, “Eig'p na niganpuguit ta'n pemiet gnegg. Na'te'l tli elege'wa'laten je mu apaja'sigw wiguaq.
12 Então, disse: Certo homem nobre partiu para uma terra distante, com o fim de tomar posse de um reino e voltar.
13 Ge's mu naqtmugw wiguow wigumaji na newtisgegsiliji uglugowinumg, aq te's newte'jilitl ignmuatl wisaw suliewei. Telimaji, ‘E'wmug ula suliewei ugjit ganie'winen igtig suliewei ge's mo eimu tet.’ Na tujiw ejigla'sit.
13 Chamou dez servos seus, confiou-lhes dez minas e disse-lhes: Negociai até que eu volte.
14 Na mimajuinu'g ta'n tleiawultijig umutgi masgelma'titl aq elgima'tiji nutagnutmewinu'g ta'n eliej ugjit tluenew, ‘Mo pewalaqatt ula ji'nm ugjit ilgwenugsinen.’
14 Mas os seus concidadãos o odiavam e enviaram após ele uma embaixada, dizendo: Não queremos que este reine sobre nós.
15 “Gatu elege'wa'lut aq apaja'sit umutgig. Wigumaji uglugowinumg ta'n suliewei ignmuapni muta getu' gji'toqop ta'n telgi'g gis ganie'ultipnig.
15 Quando ele voltou, depois de haver tomado posse do reino, mandou chamar os servos a quem dera o dinheiro, a fim de saber que negócio cada um teria conseguido.
16 Na amgwesewei teluet, ‘Saqamaw, gisi ganie'wian newtisga'qal suliewe'l ugjit na newte' ta'n ignmui't'p.’
16 Compareceu o primeiro e disse: Senhor, a tua mina rendeu dez.
17 Elege'wit teluet, ‘Wel lugwen. Gelu'sin lugowinu muta tetapua'tege't'p ugjit apje'jgewei lugowaqan aq nige' iga'lul niganpuguassutmn newtisga'qal gjigann.’
17 Respondeu-lhe o senhor: Muito bem, servo bom; porque foste fiel no pouco, terás autoridade sobre dez cidades.
18 Na ta'puewei lugowinu teluet, ‘Saqamaw, gisi ganie'wian na'ngl suliewe'l ugjit na newte' ta'n ignmui't'p.’
18 Veio o segundo, dizendo: Senhor, a tua mina rendeu cinco.
19 Elege'wit talimapnn, ‘Gi'l assusites na'ngl gjigann.’
19 A este disse: Terás autoridade sobre cinco cidades.
20 “Igtig lugowinu telimatl elege'wilitl, ‘Saqamaw, ula na gsulieweim. Ne'gaw mimgwa'tuap musue'igtug.
20 Veio, então, outro, dizendo: Eis aqui, senhor, a tua mina, que eu guardei embrulhada num lenço.
21 Jipalul muta melge'g ggamlamun. Wesua'tun ta'n goqwei mo ganie'wiwt'p aq mawo'tun ta'n goqwei mo iga'taqatmugt'p.’
21 Pois tive medo de ti, que és homem rigoroso; tiras o que não puseste e ceifas o que não semeaste.
22 Elege'wit telimatl, ‘Mo gelu'siwn lugowinu. E'wmultes gglusuaqanml ugjit tli ilsumulin. Geitu'n melge'g ntgamlamun muta wesua'tu ta'n goqwei mo ganie'wiwap aq elg mawo'tu ta'n goqwei mo iga'taqu'tmuap.
22 Respondeu-lhe: Servo mau, por tua própria boca te condenarei. Sabias que eu sou homem rigoroso, que tiro o que não pus e ceifo o que não semeei;
23 Goqwei ugjit ntsulieweim mo iga'tuiws'p sulieweio'guomg glaman apji mawo'tutes ntsulieweim aq je me'?’
23 por que não puseste o meu dinheiro no banco? E, então, na minha vinda, o receberia com juros.
24 Na telimaji ta'siliji ta'n alpugultiliji, ‘Ugsua'tug na suliewei ta'n ula ji'nm geggung aq ignmug negm ta'n geggungl newtisga'qal suliewe'l.’
24 E disse aos que o assistiam: Tirai-lhe a mina e dai-a ao que tem as dez.
25 Telima'titl, ‘Saqamaw, ula ji'nm gi's geggungl newtisga'qal suliewe'l.’
25 Eles ponderaram: Senhor, ele já tem dez.
26 Elege'wit telimaji, ‘Telimuloq, ta'n wen getu' tetapua'toq ta'n goqwei gina'muei na ignmuaten ns'tmn me' igtigl, gatu ta'n wen mo getu' ns'tmug ta'n egina'muei na ta'n goqwei geggung ugsua'tuaten.
26 Pois eu vos declaro: a todo o que tem dar-se-lhe-á; mas ao que não tem, o que tem lhe será tirado.
27 Nige' wegla ta'n getanijig aq mo pewaligwig elege'witewin, jugwa'lug ni'neg aq sigto'q.’ ”
27 Quanto, porém, a esses meus inimigos, que não quiseram que eu reinasse sobre eles, trazei-os aqui e executai-os na minha presença.
28 Ula Se'sus gis tluet aq siawa'sit Selusalemg. Pugwelgig mimajuinu'g majulgwala'titl.
28 E, dito isto, prosseguia Jesus subindo para Jerusalém.
29 Pem tepawa'sij na tapu'gl utanji'jl teluisigl Petpage' aq Pettani ta'n etegl na gm'tn teluisit Olipet. Tapusiliji unaqapemg wigumaji.
29 Ora, aconteceu que, ao aproximar-se de Betfagé e de Betânia, junto ao monte das Oliveiras, enviou dois de seus discípulos,
30 Telimaji, “La'tigw na utanji'j nigantug. Ta'n tujiw pisgwa'tioq nmiatoqs'p te'sipowji'j ta'n gelpilasit. Mnaq wen ali'puluegul. Apgwa'lug aq jugwa'lug tet.
30 dizendo-lhes: Ide à aldeia fronteira e ali, ao entrardes, achareis preso um jumentinho que jamais homem algum montou; soltai-o e trazei-o.
31 Pa na wen pipanimugisoq, ‘Goqwei weji apgwa'loq?’ na tlimug, ‘Gjisaqamaw pewalatl.’ ”
31 Se alguém vos perguntar: Por que o soltais? Respondereis assim: Porque o Senhor precisa dele.
32 Na tapusijig ela'tijig utanji'jg aq na te'sipowji'j eig gelpisit st'ge' ta'n Se'sus telimapni.
32 E, indo os que foram mandados, acharam segundo lhes dissera Jesus.
33 Ge's etli apgwa'la'tij, na ta'n wenig ugtue'mual pipanimgwi'tiji, “Goqwei weji apgwa'loq ntue'minen?”
33 Quando eles estavam soltando o jumentinho, seus donos lhes disseram: Por que o soltais?
34 Apostale'wijig telima'tiji, “Gjisaqamaw pewalatl.”
34 Responderam: Porque o Senhor precisa dele.
35 Ela'la'titl te'sipowji'tl Se'suseg. Ge'gwa'tua'titl utapsunual na te'sipowji'tl ugpaqamg aq apoqonmua'titl Se'susal tepa'silin.
35 Então, o trouxeram e, pondo as suas vestes sobre ele, ajudaram Jesus a montar.
36 Ge's pemi'puluej, mimajuinu'g siplamgo'la'tiji ugpitu'gunmua awtigtug ta'n eliej na te'sipowji'j.
36 Indo ele, estendiam no caminho as suas vestes.
37 Ta'n tujiw pem nisi'puluet na gm'tn Olipet ta'n tepaw Selusalemg, na pugwenniji unaqapemg majulgwalgwi'titl. Welgwijultijig aq gepmite'lma'titl Gjinisgaml ugjit ms't paqalaiuti'l gis nemitu'ti'tipnn. Gesigaw tlima'titl Se'susal,
37 E, quando se aproximava da descida do monte das Oliveiras, toda a multidão dos discípulos passou, jubilosa, a louvar a Deus em alta voz, por todos os milagres que tinham visto,
38 “Gisiteget pajiji gepmite'lmatl. Gi'l na elege'wit ta'n petgimapnn ugs'tqamug. Geitueg wantaqo'ti eteg wa'so'q aq emtoqwalg'tt Gjinisgam nige'.”
38 dizendo: Bendito é o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e glória nas maiores alturas!
39 Alt Palasiaq ta'n eimu'tijig na'te'l, telima'titl Se'susal, “Nujigina'muet, tlim gnaqapemg mu tluenew ta'n goqwei teluejig.”
39 Ora, alguns dos fariseus lhe disseram em meio à multidão: Mestre, repreende os teus discípulos!
40 Se'sus telimaji, “Telimuloq, pa na punewo'gutijig, na gun'tal sesgu'tital.”
40 Mas ele lhes respondeu: Asseguro-vos que, se eles se calarem, as próprias pedras clamarão.
41 Ta'n tujiw gigjiw eig Selusalemg na angapt'g aq atgitemit.
41 Quando ia chegando, vendo a cidade, chorou
42 Teluet, “Gilew tleiawultioq ula gjigan pa na gisi gji'tuoq ta'n tel gisi ignmugsioq wantaqo'ti ggamlamunuaq gatu mu nestasultiwoq ta'n goqwei menuega'tioq.
42 e dizia: Ah! Se conheceras por ti mesma, ainda hoje, o que é devido à paz! Mas isto está agora oculto aos teus olhos.
43 Na wejgu'aqal na'gwegl na mimajuinu'g ta'n getanugsioqig gigto'qotesgmu'titaq ula gjigan. Ma ignmua'tigwi ta'n wen tuita'new. Jugwa'tutal matntimgewe'l aq poqji gisgajo'ltitaq matntultinew.
43 Pois sobre ti virão dias em que os teus inimigos te cercarão de trincheiras e, por todos os lados, te apertarão o cerco;
44 Suiste'taq na gjigan, gtmegete'tal gigual aq ne'po'qsitoqs'p. Gjigang ma i'ttnug gun'tew ta'n ma maja'tas'gtnug, muta ma geitu'tiwoqop ta'n tujiw Gjinisgam pegising'p ugjit ugs'tawugsinew.”
44 e te arrasarão e aos teus filhos dentro de ti; não deixarão em ti pedra sobre pedra, porque não reconheceste a oportunidade da tua visitação.
45 Na tujiw pisgwa't gjigang aq pisgwa't gjia'sutuo'guomg. Poqji tuaqtesguaji ntuisge'winu'.
45 Depois, entrando no templo, expulsou os que ali vendiam,
46 Telimaji, “Ewi'gas'g Gjinisgam ugtwi'gatigng ta'n Gjinisgam teluep,
46 dizendo-lhes: Está escrito:
47 Na Se'sus etl gina'muet gjia'sutuo'guomg te'sigisg'g, gatu na niganpugultijig patlia'sg, nujigina'mua'tijig tplutaqan aq igtigig niganpugultijig getu' ne'pa'titl.
47 Diariamente, Jesus ensinava no templo; mas os principais sacerdotes, os escribas e os maiorais do povo procuravam eliminá-lo;
48 Gatu mo geitu'ti'gw ta'n gis tla'taqatijig muta pugwelgig mimajuinu'g wijitgweiwa'titl aq jigs'tua'titl ta'n etl gina'muet.
48 contudo, não atinavam em como fazê-lo, porque todo o povo, ao ouvi-lo, ficava dominado por ele.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.