Lucas 18
Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs ARIB
1 Na tujiw Se'sus telimaji a'tugwaqan unaqapemg muta pewalaji ne'gaw a'sutma'tinew aq mu musguajita'sultinew.
1 Contou-lhes também uma parábola sobre o dever de orar sempre, e nunca desfalecer.
2 Teluet, “Nuji ilsuteget eig'p gjigang. Mo jipalagul Gjinisgaml aq mo wen gepmite'lmagul.
2 dizendo: Havia em certa cidade um juiz que não temia a Deus, nem respeitava os homens.
3 Elg eig sigu'sgw ula wijei gjigan ta'n pusgi naji nmiatl na nuji ilsutegelitl aq etawaqtmatl. Telimatl, ‘Apoqonmui wissuigneman ta'n wen getanit.’
3 Havia também naquela mesma cidade uma viúva que ia ter com ele, dizendo: Faze-me justiça contra o meu adversário.
4 Lpa wel sa'q ula nuji ilsuteget mo getu apoqonmuagul glapis giaspi tlimsit, ‘Tlia to'q mo gepmite'lmaqig mimajuinu'g aq mo jipalaq Gjinisgam,
4 E por algum tempo não quis atendê-la; mas depois disse consigo: Ainda que não temo a Deus, nem respeito os homens,
5 amuj apoqonmaq ula sigu'sgw. Me' gatu gitnme'wit aq ma punajimigw glapis gaqatejimitew.’ ”
5 todavia, como esta viúva me incomoda, hei de fazer-lhe justiça, para que ela não continue a vir molestar-me.
6 Na tujiw Gjisaqamaw teluet, “Ge' jigs'tug ta'n goqwei nuji ilsuteget teluej je tlia mo tetapua'tegegup.
6 Prosseguiu o Senhor: Ouvi o que diz esse juiz injusto.
7 Gjinisgam tetapua'lata ugmimajuinumg ta'n gisi mgnapni. Smtug apoqonmuata muta etawaqtmagwi'titl apoqonmuanew tepgig aq na'gweg.
7 E não fará Deus justiça aos seus escolhidos, que dia e noite clamam a ele, já que é longânimo para com eles?
8 Telimuloq, ilsutegetew ugjit negmow aq smtug tla'tegetew. Ni'n na mimajuinualsiap aq ta'n tujiw apaja'sia's ugs'tqamug etug mimajuinu'g me' lita'sualitaq.”
8 Digo-vos que depressa lhes fará justiça. Contudo quando vier o Filho do homem, porventura achará fé na terra?
9 Se'sus a'tugwaqan telimaji ta'siliji mimajuinu' ta'n espite'lsultiliji. Tel'te'tmi'tij na igtigi mu tel glu'sulti'gw st'ge' negmow aq penoqite'lma'tiji.
9 Propôs também esta parábola a uns que confiavam em si mesmos, crendo que eram justos, e desprezavam os outros:
10 Teluet, “Tapusijig ji'nmug naji a'sutmajig gjia'sutuo'guomg. Newte'jit na Palasi aq igtig na nujintutmat suliewei.
10 Dois homens subiram ao templo para orar; um fariseu, e o outro publicano.
11 Na Palasiewa'j newtapuguit aq a'sutmat. Teluet, ‘Gjinisgam miwatmul mo telqamigsiw st'ge' igtigig. Mo na gmutnes, mo nata' egsuew, mo sespo'tegew. Miwatmul mu tele'w st'ge' nujintutmat ta'n eig ugtejg.
11 O fariseu, de pé, assim orava consigo mesmo: ó Deus, graças te dou que não sou como os demais homens, roubadores, injustos, adúlteros, nem ainda com este publicano.
12 Te's aqan'tie'uti tapuguna'q teli pgiji sune'wi aq ignmul newta'ig ta'n te's metlasa'igl ganie'wi.’
12 Jejuo duas vezes na semana, e dou o dízimo de tudo quanto ganho.
13 Gatu na nujintutmat gaqamit ugtejg a'sutuo'guomg. Tetuji ms'ge'g ta'n tel gis pata'tegej aq ugpusgun matte'g. Naqatgelsit aq a'sutmat. Teluet, ‘Gjinisgam, ewlite'lmi. Ni'n gisi pata'tegei.’ ”
13 Mas o publicano, estando em pé de longe, nem ainda queria levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: ó Deus, sê propício a mim, o pecador!
14 Se'sus teluet, “Telimuloq, ta'n tujiw wegla ji'nmug gi's maja'titeg, Gjinisgam wel'te'lmatl na nujintutmalitl gatu mu wel'te'lmagul na niganpuguilitl muta espite'lsilitl. Gjinisgam mu gepmite'lmagul ta'n wenn newtite'lsilitl gatu gepmite'lmatl ta'n wenn mu espite'lsiligul.”
14 Digo-vos que este desceu justificado para sua casa, e não aquele; porque todo o que a si mesmo se exaltar será humilhado; mas o que a si mesmo se humilhar será exaltado.
15 Te'sijig mimajuinu'g pegisula'tiji un'janua Se'suseg muta pewala'titl gegupa'tunn ugpitnn un'jiwaq aq a'sutmessewan. Ta'n tujiw Se'sus unaqapemg nemitu'tilij ta'n goqwei teliaq na majiaqa'la'tiji mimajuinu'.
15 Traziam-lhe também as crianças, para que as tocasse; mas os discípulos, vendo isso, os repreendiam.
16 Gatu Se'sus wigumaji mijua'ji'jg aq teluet, “Ignmug mijua'ji'jg jugwita'new ni'neg. Mut wetqo'lanew, muta Gjinisgam ilgwenaji mimajuinu' ta'n getlams'tasultiliji ni'neg st'ge' wegla mijua'ji'jg.
16 Jesus, porém, chamando-as para si, disse: Deixai vir a mim as crianças, e não as impeçais, porque de tais é o reino de Deus.
17 Migwite'tmug ula. Ta'n wen mo getlams'tasigul Nisgaml st'ge' wegla mijua'ji'jg ma gis pisgwa'gw ta'n Gjinisgam etli ilgwenaji mimajuinu'.”
17 Em verdade vos digo que, qualquer que não receber o reino de Deus como criança, de modo algum entrará nele.
18 Na niganpuguit Lesui'p pipanimatl Se'susal, “Nujigina'muet gi'l na gelu'sin. Tala'tega's ugjit msnmn iapjiwewei mimajuaqan?”
18 E perguntou-lhe um dos principais: Bom Mestre, que hei de fazer para herdar a vida eterna?
19 Se'sus pipanimatl, “Tal gi's teluen ni'n na gelu'si? Mo wen gelu'sigw pas'g Gjinisgam.
19 Respondeu-lhe Jesus: Por que me chamas bom? Ninguém é bom, senão um, que é Deus.
20 Geitu'n Nisgamewe'l tplutaqann: ‘Mut sespo'tegew, mut ne'pa'tegew, mut gmutnew, mut pisui agniman igtigig aq gepmite'lm gujj aq ggij.’ ”
20 Sabes os mandamentos: Não adulterarás; não matarás; não furtarás; não dirás falso testemunho; honra a teu pai e a tua mãe.
21 Na ji'nm teluet, “Weja'tegemgeg maljewe'juianeg, na majulgwatman ta'n te's'gl tplutaqann.”
21 Replicou o homem: Tudo isso tenho guardado desde a minha juventude.
22 Ta'n tujiw Se'sus nutgeg na teluet, “Na newte' goqwei amujpa tla'tegetes. Ntuisgetu ta'n te's'g goqwei geggunmn aq na suliewei ignmu ewle'juinu'g. Na tujiw jugu'ates aq majulgwalites aq milesuaqan guguntes wa'so'q.”
22 Quando Jesus ouviu isso, disse-lhe: Ainda te falta uma coisa; vende tudo quanto tens e reparte-o pelos pobres, e terás um tesouro no céu; e vem, segue-me.
23 Ta'n tujiw na ji'nm nutgeg ula, na no'q ewlgwijing muta no'q milesit.
23 Mas, ouvindo ele isso, encheu-se de tristeza; porque era muito rico.
24 Se'sus nemiatl ewlgwijilitl aq teluet, “Na tetuji mtue'g ugjit milesit mimajuinu pisgwa'n ta'n Gjinisgam etli ilgwenaji mimajuinu'.
24 E Jesus, vendo-o assim, disse: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!
25 Me' metue'g ugjit milesuinu ignmuan Gjinisgaml ilgwentl, je mu melgwlejit tel saputa'siss sapalqe'g saqati'gtug.”
25 Pois é mais fácil um camelo passar pelo fundo duma agulha, do que entrar um rico no reino de Deus.
26 Na mimajuinu'g ta'n nutua'titl Se'susal pipanima'titl, “Wen gisi ugs'tawiaten?”
26 Então os que ouviram isso disseram: Quem pode, então, ser salvo?
27 Se'sus teluet, “Ta'n goqwei mimajuinu mu gis tla'tegegw, naqamase'g ugjit Gjinisgam tla'tegen.”
27 Respondeu-lhes: As coisas que são impossíveis aos homens são possíveis a Deus.
28 Na tujiw Pie'l teluet, “Telimul, gis naqtmeg'pnn nignal ugjit wije'ulin.”
28 Disse-lhe Pedro: Eis que nós deixamos tudo, e te seguimos.
29 Se'sus telimaji, “Teliaq na, gatu telimuloq na ta'n wen naqalatl ugte'piteml gisna wiguow, wijig'tiliji, ungi'gug, gisna un'jang, ugjit lugowan Gjinisgam aq tliman igtigi ta'n Gjinisgam getu' ilgwenaji,
29 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade vos digo que ninguém há que tenha deixado casa, ou mulher, ou irmãos, ou pais, ou filhos, por amor do reino de Deus,
30 me' ms'gi'gt'tew ta'n goqwei mesng nige' aq msntew iapjiwewei mimajuaqan wa'so'q.”
30 que não haja de receber no presente muito mais, e no mundo vindouro a vida eterna.
31 Se'sus gmetug ela'laji unaqapemg aq telimaji, “Jigs'tuigw! Ni'n na mimajuinualsiap aq niganigjitegewinugi'g nigani wi'gmi'tipnn Gjinisgam ugtwi'gatigng ta'n goqwe'l mimajuinu'g tla'litaq. Selusalemg el'ta'igw aq ms't goqwe'l gis wi'gmi'tipnn na tliatal na'te'l.
31 Tomando Jesus consigo os doze, disse-lhes: Eis que subimos a Jerusalém e se cumprirá no filho do homem tudo o que pelos profetas foi escrito;
32 Na ignmuitaq ta'nig mo Lesui'peulti'gw. Na maligmitaq, emegwei'witaq aq elusgomitaq.
32 pois será entregue aos gentios, e escarnecido, injuriado e cuspido;
33 Nipispaqante'itaq aq ne'pa'itaq. Utqotalitaq gatu nesuguna'q iga'qt'tew na tujiw minunsia's.”
33 e depois de o açoitarem, o matarão; e ao terceiro dia ressurgirá.
34 Unaqapemg mo nestmi'ti'gw wegla goqwe'l. Mo nestmi'ti'gw ta'n goqwe'l wesgutgl glaman mo geitu'ti'gw ta'n Se'sus getu' tlimaji.
34 Mas eles não entenderam nada disso; essas palavras lhes eram obscuras, e não percebiam o que lhes dizia.
35 Ge's Se'sus pem pisgwa'j na utanji'j teluisig Jeligo, na ji'nm pemgopit gigjiw awtigtug. Nepapigwa't aq etl'tawaqtmat.
35 Ora, quando ele ia chegando a Jericó, estava um cego sentado junto do caminho, mendigando.
36 Nutuaji mimajuinu'g pemita'liji awtigtug aq pipanigesit, “Taliaq?”
36 Este, pois, ouvindo passar a multidão, perguntou que era aquilo.
37 Telimut, “Se'sus, na ji'nm tleiawit Nasaletg pemiet.”
37 Disseram-lhe que Jesus, o nazareno, ia passando.
38 Sesgwet, “Se'sus. geitu wetapegsin Ta'piteg, ewlite'lmi.”
38 Então ele se pôs a clamar, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem compaixão de mim!
39 Na mimajuinu'g ta'n niganita'jig majiaqa'la'titl aq telima'titl wantaqien, gatu me' aji gsigawwet, “Geitu wetapegsin Ta'piteg, ewlite'lmi.”
39 E os que iam à frente repreendiam-no, para que se calasse; ele, porém, clamava ainda mais: Filho de Davi, tem compaixão de mim!
40 Se'sus naqa'sit aq pipanimaji alt mimajuinu'g jugwa'lanew na nepapigwa'litl. Ta'n tujiw na ji'nmul gigja'silij, Se'sus pipanimatl,
40 Parou, pois, Jesus, e mandou que lho trouxessem. Tendo ele chegado, perguntou-lhe:
41 “Goqwei pewalin tla'tegen ugjit gi'l.” Telimatl Se'susal, “Saqamaw getu nmitegei ap.”
41 Que queres que te faça? Respondeu ele: Senhor, que eu veja.
42 Se'sus telimatl, “Nmitega, muta teli gtlams'tasin na weji npisin.”
42 Disse-lhe Jesus: Vê; a tua fé te salvou.
43 Smtug gisi nmiteget aq majulgwalatl Se'susal aq miwatmuatl Gjinisgaml. Ta'n tujiw mimajuinu'g nemitu'tij ta'n gis tliaq, ms't miwatmua'titl Gjinisgaml.
43 Imediatamente recuperou a vista, e o foi seguindo, gloficando a Deus. E todo o povo, vendo isso, dava louvores a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.