Lucas 10

Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Na tel gne'geg Gjisaqamaw megnaji lluigneg te'sisgegsiliji je ta'pu mimajuinu'g ugjit toqwanqapultinew. Te's toqo lugwejig i' tapusiliji. Getu' nigangimaji ugjit la'tinew utan gisna na'tami se'g ta'n getu' naji mittugwej.
1 Depois disso, o Senhor escolheu outros setenta e dois discípulos e os enviou adiante, dois a dois, às cidades e aos lugares que ele planejava visitar.
2 Ge's mu elgimaji, na telimaji, “Pugwelgig mimajuinu'g ta'n getu' majulgwala'titl Nisgaml, gatu mu piam pugwelu'g mimajuinu'g ugjit tlimanew ta'n tel majulgwala'titl Nisgaml. A'sutma'tigw aq pipanimug Gisiteget ugs'tqamug lgimanew pugwenniji ugjit tlimanew na gelu'lg agnutmaqan glapis majulgwalan Nisgaml.
2 Estas foram suas instruções: “A colheita é grande, mas os trabalhadores são poucos. Orem ao Senhor da colheita; peçam que ele envie mais trabalhadores para seus campos.
3 Lta'qw ta'n getu' naji mittugwei. Gilew pa wijei aq jijgluewji'jg gatu nige' elgimuloq ta'n eimu'tijig mimajuinu'g pa wijei aq paqtesmug.
3 Agora vão e lembrem-se de que eu os envio como cordeiros no meio de lobos.
4 Mut nespnanew gpo'jmuaq, mijipjewei mun'ti gisna piamiejig mg'sng. Mut naqita'new maw agnutma'tinew wen ultesguatoqs'p awtigtug.
4 Não levem dinheiro algum, nem bolsa de viagem, nem um par de sandálias extras. E não se detenham para cumprimentar ninguém pelo caminho.
5 Ta'n tujiw pisgwita'ioq ta'n wen wiguaq, tmg tluegw. ‘Pipanimg Gjinisgam ignmugsinew wantaqo'ti ggamlamunuaq.’
5 “Quando entrarem numa casa, digam primeiro: ‘Que a paz de Deus esteja nesta casa’.
6 Pa na mimajuinu ta'n gesatg wantaqo'ti wigij na'te'l Gjinisgam ignmuatal ta'n goqwei pipanigesultioq gatu pa na mimajuinu ta'n mo gesatmug wantaqo'ti wigij na'te'l mut pipanimaw Gjinisgam ignmuan wantaqo'ti.
6 Se os que vivem ali forem gente de paz, a bênção permanecerá; se não forem, a bênção voltará a vocês.
7 Siaw i'mug na wijei wen'ji'guomg aq malqotmug ta'n goqwei esmugsioq. Mut i'mnew igtigi se'g wen'ji'guoml. Mijjigw ta'n goqwei esmuj muta na ji'nm ta'n pestung mu netaqe'gw ugjit mijjin ta'n goqwei esmuj.
7 Permaneçam naquela casa e comam e bebam o que lhes derem, pois quem trabalha merece seu salário. Não fiquem mudando de casa em casa.
8 Ta'n tujiw pisgwa'tioq utan aq wen pipanimugsioq gisi i'mnew wiguaq, malqotmug ta'n goqwei esmugsioq.
8 “Quando entrarem numa cidade e ela os receber bem, comam o que lhes oferecerem.
9 Npilug gesnugu'tijig ta'n eimu'tijig na'te'l aq mimajuinu'g tlimug, ‘Nige' Gjinisgam poqji ilgwenugsioq.’
9 Curem os enfermos e digam-lhes: ‘Agora o reino de Deus chegou até vocês’.
10 Ta'n tujiw pisgwa'tioq utan aq mo wen pewalugsiwoq mittugwalanew, la'tigw awtigtug aq tlimug,
10 Mas, se uma cidade se recusar a recebê-los, saiam pelas ruas e digam:
11 ‘Pewaqtemeg mjegei ta'n nasteg nmugsninaq. Ula tela'tegeieg muta getu' musga'tuleg Gjinisgam mo gesatmug ta'n tela'taqatioq. Gatu migwite'tmug ula, Gjinisgam getu' ilgwenugsioq nige' gatu mo ignmugsiwoq tla'tegen.’ ”
11 ‘Limpamos de nossos pés até o pó desta cidade em sinal de reprovação. E saibam disto: o reino de Deus chegou!’.
12 Na tujiw Se'sus telimaji unaqapemg, “Telimuloq, ta'n tujiw Gjinisgam ilsumata ms't mimajuinu'g, me' ewlite'lmata na mimajuinu' tleiawultilipni na gjigan ta'n teluisig Satm je mu na mimajuinu'g tleiawultijig ala utan.”
12 Eu lhes garanto que, no dia do juízo, até Sodoma será tratada com menos rigor que aquela cidade.
13 “No'q mtue'tew ugjit wegla mimajuinu'g ta'n tleiawultijig na utann ta'n teluisigl Golasin aq Petse'ta muta gis nmitu'tipnn pugwelgl paqalaiuti'l ta'n gis tla'tas'g'pnn gatu siaw pata'taqatijig. Na mimajuinugi'g tleiawultipnig na utann teluisigl Tail aq Saiton na lue'ultipnig. Pa na nmitu'tisnn wije'l paqalaiuti'l, na smtug sa'se'wita'sulti'tisoq aq pun pata'taqati'tisoq. Gi's nige' sa'q nasgmi'tisoq maqtawamu'gl aligal aq amalsulti'tisoq wisgipg ugjit musga'tunew mesgo'ltipnig ta'n tel pata'taqatipnig.
13 “Que aflição as espera, Corazim e Betsaida! Porque, se nas cidades de Tiro e Sidom tivessem sido realizados os milagres que realizei em vocês, há muito tempo seus habitantes teriam se arrependido e demonstrado isso vestindo panos de saco e jogando cinzas sobre a cabeça.
14 Ta'n tujiw Gjinisgam naji ilsumaj ms't mimajuinu ugs'tqamu, me' ewlite'lmata na mimajuinu' tleiawultilipni na gjigann Tail aq Saiton je mu na mimajuinu'g tleiawultijig na gjigann Golasin aq Petse'ta.
14 Eu lhes digo que, no dia do juízo, Tiro e Sidom serão tratadas com menos rigor que vocês.
15 Na mimajuinu'g tleiawultijig na gjigan Gapelniam pewatmi'tij me' espite'lsultijig st'ge' ansale'wiliji wa'so'q gatu awna la'lata ta'n npuinu' eimu'tiliji.”
15 E você, Cafarnaum, será elevada até o céu? Não, descerá até o lugar dos mortos”.
16 Se'sus telimaji na mimajuinu' ta'n gis mgnapni, “Ta'n getu wen jigs'tugsioq na jigs'tuites. Ta'n wen alua'lugsioq na alua'litew. Ta'n getu wen alua'lit, alua'latl ta'n wen petgimip.”
16 Então ele disse aos discípulos: “Quem aceita sua mensagem também me aceita, e quem os rejeita também me rejeita. E quem me rejeita também rejeita aquele que me enviou”.
17 Ula lluigneg te'sisgegsijig je ta'pu mimajuinu'g gis tela'taqatipnig ta'n goqwei Se'sus pewatg aq apaita'jig Se'suseg. Ma'muniw ul'ta'sultijig aq telima'titl, “Gjisaqamaw, we'gaw mn'tu'g tela'taqatipnig ta'n goqwei telimg'tt'pnig muta gis ignmuieg'p ml'gigno'ti ugjit gis tla'taqatitesnen.”
17 Quando os setenta e dois discípulos voltaram, relataram com alegria: “Senhor, até os demônios nos obedecem pela sua autoridade!”.
18 Se'sus telimaji, “Nemi'g'p Gjimn'tu nisiet wa'so'q pa wijei aq wasoqotesg.
18 Então ele lhes disse: “Vi Satanás caindo do céu como um relâmpago!
19 Jigs'tuigw. Ignmuloqop ml'gigno'ti ugjit wissuignemanew Gjimn'tu st'ge' gisi ewtapuguitatoqs'p mtesgmug aq juji'jg teluisultijig sqolpiang. Mo eigtnug ta'n goqwei jile'ugsitoqs'p.
19 Eu lhes dei autoridade para pisarem sobre cobras e escorpiões, e sobre todo o poder do inimigo. Nada lhes causará dano.
20 Pas'g mut ul'ta'sultinew ta'n tujiw mn'tu'g tela'taqatipnig st'ge' tel pualanew, awna ul'ta'sultigw muta gtwisunmual gis ewi'gas'gl Gjinisgam ugtwi'gatign ta'n eteg wa'so'q.”
20 Mas não se alegrem porque os espíritos impuros lhes obedecem; alegrem-se porque seus nomes estão registrados no céu”.
21 Na tujiw Wejuli Nisgam gisa'latl Se'susal no'q ulgwijinin. Se'sus teli a'sutmat, “Gi'l na nujj aq na assutmn wa'so'q aq ugs'tqamu. Miwatmul muta ta'nig mo geggunmi'ti'gw gina'masuti musga'tajig ula teliaqewei gatu wijei mo musga'tuawjig ta'nig nestmi'tij pugwelgl goqwe'l. Teliaq, gi'l na nujj aq welm'tun ta'n tujiw tela'tegen ta'n tel puatmn.”
21 Naquele momento, Jesus foi tomado da alegria do Espírito Santo e disse: “Pai, Senhor dos céus e da terra, eu te agradeço porque escondeste estas coisas dos que se consideram sábios e inteligentes e as revelaste aos que são como crianças. Sim, Pai, foi do teu agrado fazê-lo assim.
22 Se'sus telimaji mimajuinu', “Nujj ta'n eig wa'so'q gisi ignmuij ms't goqwei. Ni'n na Gjinisgam uggwisl aq mo wen nenuigw st'ge' nujj. Mo wen tel nenuagul nujjl st'ge' ni'n ta'n tel nenaq. Na mimajuinu'g ta'n musga'taqig na gis nenua'titl ta'n wenit Gjinisgam.”
22 “Meu Pai me confiou todas as coisas. Ninguém conhece verdadeiramente o Filho, a não ser o Pai, e ninguém conhece verdadeiramente o Pai, a não ser o Filho e aqueles a quem o Filho escolhe revelá-lo”.
23 Na tujiw Se'sus gigto'qopuguit aq pas'g unaqapemg telimaji, “Na mimajuinu'g ulgwijultitaq ta'n tujiw nemitu'tij aq nestmi'tij ta'n goqwei gis nmituoq aq gisi ns'tmoq.
23 Então, em particular, ele se voltou para os discípulos e disse: “Felizes os olhos que veem o que vocês viram.
24 Telimuloq, pugwelg'pnig niganigjitegewinugi'g aq pugwelg'pnig elege'witgi'g getu' nmitu'tipnigl ta'n goqwe'l gis nemituoqol gatu mo gis nmitu'tigupnigl. Getu' nutmi'tipnigl ta'n goqwe'l gis nutmoqol gatu mo gis nutmi'tigul.”
24 Eu lhes digo: muitos profetas e reis desejaram ver o que vocês têm visto e ouvir o que vocês têm ouvido, mas não puderam”.
25 Na nutagnutmewinu pegising muta getu' we'gwamuatl Se'susal. Pipanimatl, “Nujigina'muet, tali msntes iapjiwewei mimajuaqan?”
25 Certo dia, um especialista da lei se levantou para pôr Jesus à prova com esta pergunta: “Mestre, o que preciso fazer para herdar a vida eterna?”.
26 Se'sus pipanimatl, “Tal wi'gas'g Gjinisgam ugtwi'gatign? Tali ns'tasin?”
26 Jesus respondeu: “O que diz a lei de Moisés? Como você a entende?”.
27 Na ji'nm telimatl, “Tel wi'gas'g, ‘Pajiji gsal Gisiteget na Gjinisgam ta'n emtoqwalugg. Amujpa me' gesalt je mu mimajuinu'g. Ta'n tujiw tela'tegen ta'n pas'g goqwei amujpa e'we'n ms't gml'gigno'tim musga'tu me' gesalt je mu mimajuinu'g. Ta'n tujiw angite'tmn ta'n pas'g goqwei amujpa me' gepmite'lm't je mu gepmite'lmawjig mimajuinu'g. Amujpa tli gsal igtigig st'ge' ta'n teli gsalsin.’ ”
27 O homem respondeu: “‘Ame o Senhor, seu Deus, de todo o seu coração, de toda a sua alma, de toda a sua força e de toda a sua mente’ e ‘Ame o seu próximo como a si mesmo’”.
28 Se'sus teluet, “Teliaq ta'n teluen. Pa na tla'tegen, guguntes iapjiwewei mimajuaqan.”
28 “Está correto!”, disse Jesus. “Faça isso, e você viverá.”
29 Gatu na ji'nm pewalatl ms't wenn tl'ta'silin negm geitoq ta'n goqwei wesgutg. Glaman pipanimatl Se'susal, “Gjinisgam pewalit wenn gsalan?”
29 O homem, porém, querendo justificar suas ações, perguntou a Jesus: “E quem é o meu próximo?”.
30 Se'sus telimatl, “Newtejgeg na'gweg ji'nm tleiawit Selusalemg pem liet Jeligoq. Ge's pemiej ji'nmug matna'titl aq gemutma'titl ms't goqwei geggunmilij. Wesmultijig aq naqala'titl aqati npilitl.
30 Jesus respondeu com uma história: “Certo homem descia de Jerusalém a Jericó, quando foi atacado por bandidos. Eles lhe tiraram as roupas, o espancaram e o deixaram quase morto à beira da estrada.
31 Na gis tliaq, patlia's pemiet ula wijei awti. Pas'g angamatl aq siawa'sit awtigtug.
31 “Por acaso, descia por ali um sacerdote. Quando viu o homem caído, atravessou para o outro lado da estrada.
32 Tel'gne'g igtig ji'nm pemiet. Negm na nujiapoqonmuet a'sutuo'guom pemiet. Angamatl ula ji'nmul aq asoqoma'sit awti aq siawa'sit.
32 Um levita fazia o mesmo caminho e viu o homem caído, mas também atravessou e passou longe.
33 Ap igtig ji'nm ta'n tleiawit Samalia pemiet. Tel nmiaj ji'nmul ewlite'lmatl aq elietl.
33 “Então veio um samaritano e, ao ver o homem, teve compaixão dele.
34 Elguta'toq gijga'ji'j moqopa'q ugla'qanml Mima'tuatl aq ajijgopilmuatl. Tepa'latl ugtue'mg aq ela'latl na wen'ji'guomg ta'n i' tli gt'gunultimg. Angweiwatl na'te'l.
34 Foi até ele, tratou de seus ferimentos com óleo e vinho e os enfaixou. Depois, colocou o homem em seu jumento e o levou a uma hospedaria, onde cuidou dele.
35 Na igtig na'gweg, ignmuatl assusilitl ula wen'ji'guom ugtapangitueweim. Telimatl, ‘Etamul angweiwan ula ji'nm aq ta'n tujiw apaja'sian apangitultes ta'n telgi'g tettul.’ ”
35 No dia seguinte, deu duas moedas de prata ao dono da hospedaria e disse: ‘Cuide deste homem. Se você precisar gastar a mais com ele, eu lhe pagarei a diferença quando voltar’.
36 Na tujiw Se'sus pipanimatl nujigina'muelitl tplutaqan, “Tal'ta'sin? Nesisijig ji'nmug nemia'titl ji'nmul ta'n gmutnesg matna'tipnn awtigtug. Tegen me' gesalatl na ji'nmul?”
36 “Qual desses três você diria que foi o próximo do homem atacado pelos bandidos?”, perguntou Jesus.
37 Na ji'nm ta'n nujigina'matg tplutaqan teluet, “Ta'n wen wele'wapnn na ji'nmul.” Se'sus telimatl, “Lia aq wijei tla'tega st'ge' negm.”
37 O especialista da lei respondeu: “Aquele que teve misericórdia dele”. Então Jesus disse: “Vá e faça o mesmo”.
38 Ge's Se'sus aq unaqapemg pemita'jig peita'jig utan ta'n wigilitl na e'pilitl teluisilitl Malta. Ula e'pit pipanimatl Se'susal pisgwa'n wiguaq.
38 Jesus e seus discípulos seguiram viagem e chegaram a um povoado onde uma mulher chamada Marta os recebeu em sua casa.
39 Malta uggwe'ji'tl teluisilitl Mali. Mali pemgopa'sit gigjiw Gjisaqamawl uggwatg ge's pemgopilitl wiguaq aq jigs'tuatl ta'n tel gina'muelij.
39 Sua irmã, Maria, sentou-se aos pés de Jesus e ouvia o que ele ensinava.
40 Malta elugwet pugwelg lgowaqan ta'n geggung aq sespete'tg. Eliet Se'suseg aq pipanimatl, “Gjisaqamaw, tel'tasin na gelu'lg ta'n tujiw ngwe'ji'j mo apoqonmuigw? Pas'g ni'n elugwei. Tlim, apoqonmuij!”
40 Marta, porém, estava ocupada com seus muitos afazeres. Foi a Jesus e disse: “Senhor, não o incomoda que minha irmã fique aí sentada enquanto eu faço todo o trabalho? Diga-lhe que venha me ajudar!”.
41 Gjisaqamaw telimatl, “Malta, wesam sespete'tmnn pugwelgl ta'n goqwe'l.
41 Mas o Senhor respondeu: “Marta, Marta, você se preocupa e se inquieta com todos esses detalhes.
42 Gatu pas'g newte' ta'n goqwei menuegetun. Mali getu' tetapua'tegen ta'n tujiw jigs'tuin. Mo pewalaq nat wen naqa'lan.”
42 Apenas uma coisa é necessária. Quanto a Maria, ela fez a escolha certa, e ninguém tomará isso dela”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.