João 8

Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Gatu Se'sus eliet na gm'tn teluisig Olipet.
1 [Depois todos foram para casa, mas Jesus foi para o monte das Oliveiras.
2 Na wapniaq Se'sus apsgwa'sit 'gjia'sutuo'guomg. Na pugwelgig mimajuinu'g mawita'jig gigjiw ta'n eimlij aq negm epa'sit aq poqji gina'muaji.
2 De madrugada ele voltou ao pátio do Templo, e o povo se reuniu em volta dele. Jesus estava sentado, ensinando a todos.
3 Na nujigina'mua'tijig tplutaqan aq Palasiaq pegisula'titl e'pilitl ta'n mesna'tipnn ta'n etli sespo'tegelitl aq miawe'g gaqama'la'titl glaman 'ms't wen nmiatal.
3 Aí alguns mestres da Lei e fariseus levaram a Jesus uma mulher que tinha sido apanhada em adultério e a obrigaram a ficar de pé no meio de todos.
4 Telima'titl Se'susal, “Nujigina'muet, ula e'pit mesng't assma tl sespo'tegen.
4 Eles disseram: — Mestre, esta mulher foi apanhada no ato de adultério.
5 'Gt'tplutaqanminaq Mowis telimugsi'gup na telamugsit e'pit amujpa gun'tewto'q glapis 'np'g. Nige', taluen?”
5 De acordo com a Lei que Moisés nos deu, as mulheres adúlteras devem ser mortas a pedradas. Mas o senhor, o que é que diz sobre isso?
6 Na wet tluejig ugjit gistesguanew, glaman gisi lsutmua'tital. Gatu na Se'sus waqjupa'sit aq ewi'giget t'pgwanigtug, ugtluign e'w'g.
6 Eles fizeram essa pergunta para conseguir uma prova contra Jesus, pois queriam acusá-lo. Mas ele se abaixou e começou a escrever no chão com o dedo.
7 Ge's gaqamulti'tij na'te'l etl mil pipanigesultijig, tegpaqpa'sit aq teliman, “Ta'n wen gilew te'sioq me' menaq pata'tegegw na gisi tqamatal na amgwesewei gun'tew.”
7 Como eles continuaram a fazer a mesma pergunta, Jesus endireitou o corpo e disse a eles:
8 Na tujiw ap waqjupa'sit ap ewi'giget t'pgwanigtug.
8 Depois abaixou-se outra vez e continuou a escrever no chão.
9 Ta'n tujiw nutmi'titeg ula, ingute'jijig jiglita'jig ta'n gisiguultijig tmg. Se'sus pas'g esgwiet aq maw na e'pit ta'n gaqamit.
9 Quando ouviram isso, todos foram embora, um por um, começando pelos mais velhos. Ficaram só Jesus e a mulher, e ela continuou ali, de pé.
10 Tegpaqpa'sit aq telimatl, “E'pit, tami eimu'tijig ta'nig getu 'lsutmasg'pnig. Je mu newgte'jit ta'n 'lsutmultew?”
10 Então Jesus endireitou o corpo e disse:
11 Na teli asitematl, “Saqamaw mo wen eimug.” Se'sus asitematl, “Aq mo ni'n elsutmulu. Gisinmietes nige'. Gatu mut piam pata'tegew!”]
11 — Ninguém, senhor! — respondeu ela. Jesus disse:
12 Ta'n tujiw Se'sus ap gelulateg mimajuinu'g, telimaji, “Ni'n na waseteg ugjit mimajuinu'g ula ugs'tqamug. Gisi ignmuataq iapjiwewei mimajuaqan. Ta'n wen majulgwalit ma oqonitpa'qigtug pmiegw gatu awna guguntew na waseteg ugmimajuaqanmg aq 'gjitutew ta'n gegnu mimajit.”
12 De novo Jesus começou a falar com eles e disse:
13 Na Palasiaq telima'titl, “Nige' pas'g etl ginualsin aq etli egsuen. Ta'n goqwei etl tluen mo tali ugtapsuninug.”
13 Os fariseus disseram a Jesus: — Agora você está falando a favor de você mesmo. Por isso o que você diz não tem valor.
14 Se'sus asitemaji, “Moqwa', je tlia tl ginualsian, ta'n goqwei teluei na teliaq, muta geitu ta'n wejia'p aq ta'n eliei. Mo gilew geituoq ta'n wejia'p aq ta'n eliei.
14 Jesus respondeu:
15 Teli ilsutaqatioq ta'n tel nemituoq. Mo wen ni'n ilsumaq.
15 Vocês julgam de modo puramente humano; mas eu não julgo ninguém.
16 Gatu ilsutaqan, tetapu ilsutega's. Ntilsutaqanm tetapu'atew muta mu newgtugwa'lugow. Nujj ta'n petgimip wijitgweiwit.
16 E, se eu julgar, o meu julgamento é verdadeiro porque não julgo sozinho, pois o Pai, que me enviou, está comigo.
17 Ewi'gas'g 'gt'tplutaqanmuaq, ta'n tujiw tapusijig gis nemi'tij nat goqwei tliaq aq nuji ilsuteget ingutiw mil pipanimaji ugjit na aq wijei teluetij na tujiw geitu'g teliaq teluejig.
17 Na
18 Etlewistu ta'n weni aq nujj ta'n petgimip elt etlewistoq ugjit ni'n.”
18 Eu dou testemunho a respeito de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho a meu respeito.
19 Pipanima'titl, “Tami eig gujj?” Se'sus asitemaji, “Gilew mo nenuiwoq aq mo nenuawoq Nujj. Gatu nenuioq nenuaqoq elg Nujj.”
19 — Onde está o seu pai? — perguntaram. Jesus respondeu:
20 Se'sus na 'ms't teluetl ge's etl gina'muej 'gjia'sutuo'guomg ta'n i' tepege'tij suliewei. Mo wen gisi ugsua'lagul muta menaq tetaputestnug iga'q.
20 Jesus disse essas coisas quando estava ensinando no pátio do Templo, perto da caixa das ofertas. Ninguém o prendeu porque ainda não tinha chegado a sua hora.
21 Se'sus ap telimaji, “Jigla'sites aq gwiluitoqs'p ma gisi 'lta'woq ta'n eliei. 'Nputititoqs'p aq 'gtlue'utiwal ma apigsigtmugsiwoq.”
21 Jesus disse outra vez:
22 Na tujiw Lesui'paq iganpugultijig pipanimtultijig, “Etug getu ne'pa'sit? Etna na ugjit wet tluet ma gisi 'lta'gw ta'n negm eliej.”
22 Os líderes judeus disseram: — Ele diz que nós não podemos ir para onde ele vai! Será que ele vai se matar?
23 Se'sus na telimaji, “Ni'n tleiawi wa'so'q gatu gilew tleiaultioq ula ugs'tqamug gatu ni'n mo tet tleiawiw.
23 Jesus continuou:
24 Etna na ugjit wet tlimuloq gilew 'npu'titoqs'p aq 'gtlue'utiwal ma apigsigtmugsiwoq glapis 'gtlams'tasultioq ni'n na newgte'ji ta'n Gjinisgam petgimip. Mu 'gtlams'tasultiwoq na tujiw gilew 'nputititoqs'p 'gtlue'utiwaq ma apigsigtuam'gig.”
24 Por isso eu disse que vocês vão morrer sem o perdão dos seus pecados. De fato, morrerão sem o perdão dos seus pecados se não crerem que “
25 Pipanima'titl, “Wenin ta gi'l?” Se'sus asitemaji, “Ni'n na ta'n wen gis tlimuloq mujga mawi amgweseweieg.
25 — Quem é você? — perguntaram a Jesus. Ele respondeu:
26 Gisi ilsutmultoqs'p pugwelg ta'n goqweigtug aq elg gisi pugwe'l gina'multoqs'p, gatu ma tla'tegew muta pas'g teluei ta'n goqwei telimimg'p ta'n wen petgimip aq negm teliaq teluej.”
26 Existem muitas coisas a respeito de vocês das quais eu preciso falar e as quais eu preciso julgar. Porém quem me enviou é verdadeiro, e eu digo ao mundo somente o que ele me disse.
27 Mo gejia'tigul tli usgumalin ujjl.
27 Eles não entenderam que ele estava falando a respeito do Pai.
28 Glaman Se'sus telimaji, “Ta'n tujiw ni'n ta'n mimajuinualsiap unaqa'lioq gujjieweigtug, na tujiw 'gjittoqs'p ni'n na newgte'ji ta'n Nisgam petgimip. Mo etli tlimuluoq ni'n ta'n tel'ta'si gatu pas'g wesgutm ta'n goqwei Nujj gis gina'muip.
28 Por isso Jesus disse:
29 Aq ta'n wen petgimip wijitgweiwit aq menaq naqaligw ugjit ngutugwa'lugwen muta apjiw tela'tegei ta'n goqwei tetapua'l'j.”
29 Quem me enviou está comigo e não me deixou sozinho, pois faço sempre o que lhe agrada.
30 Pugwelgig ta'n nutua'titl Se'susal etl tluelitl wegla goqwe'l, getlams'tua'titl.
30 Quando Jesus disse isso, muitos creram nele.
31 Na tujiw Se'sus telimaji Lesui'paq ta'nig getlams'tua'titl, “Pa na jigs'tmuioq ta'n tel gina'muei na gilew menaqqajewei nnaqapemg.
31 Então Jesus disse para os que creram nele:
32 Gjitutoqs'p teliaqewei ugjit Gjinisgam aq na teliaqewei gisa'lugsitoqs'p mu nugu gistejuultinew.”
32 e conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Teli asitema'titl, “Ninen wetagutmu'tieg Aplameg aq mo wen uggistejumultiweg. Goqwei wesgutmn ta'n tujiw teluen, ‘Mu nugu gistejuultinew’?”
33 Eles responderam: — Nós somos descendentes de Abraão e nunca fomos escravos de ninguém. Como é que você diz que ficaremos livres?
34 Se'sus telimaji, “Telimuloq, ta'n te'sit wen pata'teget na assumgwi'tij lue'uti, pa wijei aq gisteju.
34 Jesus disse a eles:
35 Gisteju pas'g elugwet ugjit assusit mo ugtaligam ta'n pas'g goqwei ugtassusilitl gatu assusit uggwisl ugtaligam aq assutmlij 'ms't goqwei.
35 O escravo não fica sempre com a família, mas o filho sempre faz parte da família.
36 Ni'n Gjinisgam uggwisl jigla'luloq ta'n teli assumugsioq lue'uti. Na tujiw menaqqajewei assumsultitoqs'p.
36 Se o Filho os libertar, vocês serão, de fato, livres.
37 Geju'loq Aplameg wetagu'tmu'tioq, gatu alt te'sioq getu ne'pa'ioq, muta mo wel'te'tmuiwoq ta'n tel gina'muei.
37 Eu sei que vocês são descendentes de Abraão; porém estão tentando me matar porque não aceitam os meus ensinamentos.
38 Wesgutmap ta'n goqwei Nujj musga'tuip gatu gilew tela'taqatioq ta'n gujjuoq telimugsioq. Na teliaq telimuloq.”
38 Eu falo das coisas que o meu Pai me mostrou, mas vocês fazem o que aprenderam com o pai de vocês.
39 Na teli asitema'titl, “Nujjinen na Aplam.” Se'sus asitemaji, “Aplam un'janultioqosn tla'taqatigoq na wijei 'lgowaqann ta'n negm tela'tegepnigl.
39 — O nosso pai é Abraão! — responderam eles. Então Jesus disse:
40 Gatu wejo'tmoq gis ne'pa'inew aq pas'g ta'n goqwei tela'tega'p. Na telimuloqop teliaqewei ta'n nutmap Nisgamewigtug. Aplamoq mo na tela'tegegupneg.
40 Mas eu lhes tenho dito a verdade que ouvi de Deus, e assim mesmo vocês estão tentando me matar. Abraão nunca fez uma coisa assim!
41 Tela'taqatioq ta'n gujjuoq tela'tegep.” Teli asitema'titl, “Pas'g newgtungt nujjinen, Gjinisgam negm.”
41 Vocês estão fazendo o que o pai de vocês fez. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos; nós temos um Pai, que é Deus!
42 Se'sus na teli asitemaji, “Gjinisgam menaqqajewei gujjiewig'sn, 'gsaligoqpn muta ni'n wejiei Nisgamewigtug aq nige' tet eim. Petgimip mo wet jugu'ewap ugjit ni'n gatu negm petgimip.
42 Jesus disse a eles:
43 Goqwei ugjit mo nestmu'tiwoq ta'n goqwei wesgutm? Etna na ugjit gisite'tmuoq mo jigs'tmuinew 'ntglusuaqanml.
43 Por que é que vocês não entendem o que eu digo? É porque não querem ouvir a minha mensagem.
44 Mn'tu na gujjuoq. Ta'n goqwei gujjuoq tela'tegej na gilew tla'taqatitoqs'p. Na mawi amgweseweieg nut ne'pa'tegep aq menaq eimug teliaqeweigtug, muta mo teliaqewei ugtinneg eigtnug. Ta'n tujiw egsuej, tela'teget ta'n tele'g, muta negm nujiegsuet aq negmow na ujjual ta'nig nata' egsua'tijig. 'Ms't egsuo'qon wejiaq negmeg.
44 Vocês são filhos do Diabo e querem fazer o que o pai de vocês quer. Desde a criação do mundo ele foi assassino e nunca esteve do lado da verdade porque nele não existe verdade. Quando o Diabo mente, está apenas fazendo o que é o seu costume, pois é mentiroso e é o pai de todas as mentiras.
45 Gatu ni'n telimuloq teliaqewei, etna na ugjit mo getlams'tuiwn.”
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 Se'sus siawewistoq, “Wen eig ta'n gisi musga'tuitew gis ni'n pata'tegei? Pa na mo gis tla'tegewn, goqwei ugjit mo 'gtlams'tuiwoq? Lpa pas'g teliaqewei telimuloq.
46 Qual de vocês pode provar que eu tenho algum pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Ta'n wen tleiawit Nisgamewigtug, jigs'tuatl Nisgaml ugglusuaqanml. Gatu gilew mo jigs'tmu'tiwoq muta mo tleiaultiwoq Nisgamewigtug, etna na ugjit.”
47 A pessoa que é de Deus escuta as palavras de Deus. Vocês não escutam as palavras de Deus porque vocês não são dele.
48 Na Lesui'paq iganpugultijig na teli asita'pugua'titl Se'susal, “Gigwajiatieg ta'n tujiw telueieg gi'l na Samaliaewa'j aq mn'tu pitu'gwin. Amuj na Samaliaewa'juin aq mn'tu pitu'gwin.”
48 Eles disseram a Jesus: — Por acaso não temos razão quando dizemos que você é
49 Se'sus asitemaji, “Mo mn'tu pitu'gwigw ni'neg. Ni'n gepmite'lm'g nujj, gatu gilew mo gepmite'lmiwoq.
49 Jesus respondeu:
50 Mo algwilmu gepmitelgaqan ugjit ni'newe'n gatu Gjinisgam pualit gepmitelmugsin aq negm tetapu ilsuteget.
50 Não procuro conseguir elogios para mim mesmo; mas existe alguém que procura consegui-los para mim, e ele é o Juiz.
51 Telimuloq ta'n wen jigs'tmuij 'ntagnutmaqanml, ma' 'npmug iapjiw. Na teliaq telimuloq.”
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem obedecer aos meus ensinamentos não morrerá nunca.
52 Na telima'titl, “Nige' geju'leg 'gjitm mn'tu pitu'gwin 'gtinneg. Aplamo'q nepg'pnaq aq iganigjitegewinugi'g nepu'tipnig. Gatu gi'l tluen, ‘Ta'n wen jigs'tmuij 'ntagnutmaqanm ma' 'npmug iapjiw.’
52 Então eles disseram: — Agora temos a certeza de que você está dominado por um demônio! Abraão e todos os
53 Gi'l tel'ta'sin me' espe'n je mu nujjinenaq Aplamo'q ta'n nepg'pnaq aq me' espe'n je mu iganigjitegewinugi'g ta'n elt nepu'tipnig? Tal'ta'sin ta gi'l wenin?”
53 Será que você é mais importante do que Abraão, o nosso pai, que morreu? E os profetas também morreram! Quem você pensa que é?
54 Na tujiw Se'sus asitemaji, “Pa na gepmite'lsian 'ntgepmitelgaqanm 'lpa ma tepawgtinug. Gatu na newgte'jit ta'n gepmitelmit na negm Nujj. Na mawi ingute't ta'n gilew telui'toq Gnisgamemuoq.
54 Ele respondeu:
55 Gilew menaq tami tl nenuawoq gatu ni'n nenaq. Pa na jijuaqa tluen ni'n ma nenuaq negm na tli nta egsua's pa wijei aq gilew. Gatu ni'n nenaq aq ni'n jigs'tmagal ugglusuaqanml.
55 Vocês nunca conheceram a Deus, mas eu o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei mentiroso como vocês; mas eu o conheço e obedeço ao que ele manda.
56 Gujjuoq Aplamo'q welgwijing'p pas'g tel'ta'siteg nmituital 'ntna'gwegm. Geitoqopneg wejgu'ei aq wel'ta'sipnaq.”
56 Abraão, o pai de vocês, ficou alegre ao ver o tempo da minha vinda. Ele viu esse tempo e ficou feliz.
57 Na Lesui'paq iganpugultijig telima'titl, “Gi'l je menaq na'nisgegipuna'wn aq gis nenuit Aplamo'q?”
57 — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão? — perguntaram eles.
58 Se'sus asitemaji, “Telimuloq, teliaqewei. Gesgmnaq Aplamo'q ugs'tqamuigweg gis i'map.”
58 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: antes de Abraão nascer, “ — respondeu Jesus.
59 Na tujiw megnmi'titl gun'tal ugjit gun'tewta'new aq ne'pa'new. Gatu Se'sus mimgwasit aq naqt'g 'gjia'sutuo'guomg.
59 Então eles pegaram pedras para atirar em Jesus, mas ele se escondeu e saiu do pátio do Templo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.