João 5

Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Wegla gis tliaq Lesui'peweiei pestie'uti pem iga'q aq Se'sus eliet Selusalemg.
1 Depois disso, houve uma festa dos judeus, e Jesus foi até Jerusalém.
2 Etna na 'gjigang, na ga'qana'tas'g teluisig, “Ta'n etl guguna'tij jijgluewjig.” Gigjiw ula ga'qana'tas'g eteg's temig samqwan walgopaqteg. Na'ngl tusati'l gigto'qotegl. Lesui'paq ugtli'sutimuaq telui'tmi'tis Petse'ta.
2 Ali existe um tanque que tem cinco entradas e que fica perto do Portão das Ovelhas. Em hebraico esse tanque se chama “Betezata”.
3 Na pugweliepnig mimajuinu'g ta'n gesnugu'tijig alismia'tijig tusatigtug. Nepapigwo'ltijig, ta'nig mo gisi al'ta'gwig aq ta'nig mo gisi majita'gwig, etli esgmatmi'tip ugjit na samqwan maja's'gtn.
3 Perto das entradas estavam deitados muitos doentes: cegos, aleijados e paralíticos. [Esperavam o movimento da água,
4 Jijuaqa Gjinisgam ugtansale'witeml i' nisa'silitl samqwanigtug aq se'sapaqte'g samqwan. Na tmg gesnugwat mimajuinu gisi gwija'sij samqwanigtug ta'n tujiw na samqwan gis se'sapaqte'g gisi npisit ta'n telipnej.
4 porque de vez em quando um anjo do Senhor descia e agitava a água. O primeiro doente que entrava no tanque depois disso sarava de qualquer doença.]
5 Etna na ula ji'nm na'te'l ta'n gesnugwateg nesisgegipunqeg jel ugumuljin.
5 Entre eles havia um homem que era doente fazia trinta e oito anos.
6 Se'sus nemiatl na'te'l elisinnitl, aq gejiatl ta'n etli pgiji gsnugwalij. Na tujiw pipanimatl, “Getu ila'sin?”
6 Jesus viu o homem deitado e, sabendo que fazia todo esse tempo que ele era doente, perguntou:
7 Na gesnugwat ji'nm asitematl, “Saqamaw, mo wen geggunaq tet ta'n gwija'litew samqwanigtug ta'n tujiw gis se'sapaqte'g. Gatu ta'n tujiw wejo'tm gis gwija'sin, nat wen piluei tmg gis gwija'sit.”
7 Ele respondeu: — Senhor, eu não tenho ninguém para me pôr no tanque quando a água se mexe. Cada vez que eu tento entrar, outro doente entra antes de mim.
8 Se'sus telimatl, “Unaqa'si, 'mgne'n 'gpismutim aq pmia.”
8 Então Jesus disse:
9 Na smtug ji'nm gisi npisit. Wesua'toq ugpismutim aq poqji ala'sit. Ula na'gweg na teliaq na atlasmutigisg'g.
9 No mesmo instante, o homem ficou curado, pegou a cama e começou a andar. Isso aconteceu no sábado.
10 Etna na ugjit Lesui'paq iganpugultijig telima'titl na ji'nmul ta'n gisi nplipnn, “Ula na atlasmutigisg'g. Mo teltenug ugjit gi'l pema'tun 'gpismutim. Etl suisga'tun 'gt'tplutaqanminal ta'n tujiw pema'tun.”
10 Por isso os líderes judeus disseram a ele: — Hoje é sábado, e a nossa
11 Asitemaji, “Na ji'nm ta'n gisi npilip telimip, 'Mgne'n 'gpismutim aq pmia.”
11 Ele respondeu: — O homem que me curou me disse: “Pegue a sua cama e ande.”
12 Pipanima'titl, “Wen ta u't ji'nm ta'n telim'sg'p, ‘'Mgne'n 'gpismutim aq pmia’?”
12 Eles perguntaram: — Quem é o homem que mandou você fazer isso?
13 Gatu na ji'nm ta'n gisi npilut'p mu gejiagul ta'n wenilij muta Se'sus etli gs'ga'sis ta'n etl mawie'tij.
13 Mas ele não sabia quem tinha sido, pois Jesus havia ido embora por causa da multidão que estava ali.
14 Weli pgije'geg na wijei na'gweg Se'sus we'jiatl 'gjia'sutuo'guomg aq teluet, “Ge' angapte'n, gisi npisineg. Pun pata'tega gisna me' mesgi'g nat goqwei tliatew gi'leg.”
14 Mais tarde Jesus encontrou o homem no pátio do Templo e disse a ele:
15 Na tujiw na ji'nm naqalatl aq telimaji Lesui'paq iganpugultijig, etna na Se'sus ta'n gisi npilip.
15 O homem saiu dali e foi dizer aos líderes judeus que quem o havia curado tinha sido Jesus.
16 Etna na ula ugjit poqji gitnme'wa'titl Se'sugulial muta nepilapnn ji'nmul atlasmutigisg'geg.
16 Então eles começaram a perseguir Jesus porque ele havia feito essa cura no sábado.
17 Gatu Se'sus telimaji, “Apjiw Nujj elugwet tlia atlasmutigisg'g aq amujpa ni'n elugwei.”
17 Então Jesus disse a eles:
18 Ula ta'n goqwei teluep gisa'laji Lesui'paq iganpugultijig wejo'tmi'tijig ta'n tel gisi pgwatu'tij, ne'pa'new. Mo na pas'g ta'n tel suisga'toq atlasmutigisgugewei 'tplutaqan gatu elt teluet negm Nisgaml ujt'pnn. Ta'n tel tlueteg na musga'tuaji ta'n teli ugsualsit negm 'st'ge' e'taguatl tegpaqtesguatl Nisgaml.
18 E, porque ele disse isso, os líderes judeus ficaram ainda com mais vontade de matá-lo. Pois, além de não obedecer à lei do sábado, ele afirmava que Deus era o seu próprio Pai, fazendo-se assim igual a Deus.
19 Etna na ugjit Se'suguli telimaji na mimajuinu'g, “Telimuloq, ma gisi nguti tla'tegew goqwei. Pas'g tela'tegei ta'n tel nemi'g Nujj tela'teget. Ta'n goqwei Nujj tela'teget ni'n na uggwisl wijei tela'tegei,
19 Então Jesus disse a eles:
20 Muta Nujj gesalit aq musga'tuij ta'n goqwei tel mila'tegej. Musga'tuitew me' mesgi'gl goqwe'l je mu wegla gis tla'tegei, aq 'ms't paqalaiultitoqs'p.
20 pois o Pai ama o Filho e lhe mostra tudo o que está fazendo. E vai mostrar a ele coisas ainda maiores do que essas, e vocês vão ficar admirados.
21 Etna na Gjinisgam Nujj ta'n gisi unaqa'lataq ta'nig nepu'tijig aq ignmuataq mimajuaqan. Na wijei ni'n ignmua's iapjiwewei mimajuaqan ta'n tegenig pewalgig.
21 Porque, assim como o Pai ressuscita os mortos e lhes dá vida, assim também o Filho dá vida aos que ele quer.
22 Mo Nujj wenn ilsumagul. Gaqi ignmuip ni'n uggwisl ugml'gigno'tim ugjit ilsutegen.
22 O Pai não julga ninguém, mas deu ao Filho todo o poder para julgar
23 Glaman 'ms't wen gepmitelmitew ni'n na uggwisl ta'n tel gepmitelma'tij Nujjl. Ta'n wenig mo gepmitelmi'gw ma gis gepmitelma'tigul Nujjl ta'n petgimip. Teliaq na telimuloq.
23 a fim de que todos respeitem o Filho, assim como respeitam o Pai. Quem não respeita o Filho também não respeita o Pai, que o enviou.
24 “Ta'n wen jigs'tmuitl 'ntglusuaqanml aq getlams'tuatl Nisgaml ta'n petgimip, geggung iapjiwewei mimajuaqan wa'so'q. Ma ilsutmuam'gl ugtlue'uti'l aq ma mn'tua'gig 'lgimam'g gatu gis geggung iapjiwewei mimajuaqan. Na teliaq telimuloq.
24 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem ouve as minhas palavras e crê naquele que me enviou tem a vida eterna e não será julgado, mas já passou da morte para a vida.
25 Na na'gweg iga'qt'tew aq gis nige' iga'q ta'n tujiw 'ms't wenig gis nepu'tijig na nutuitaq ni'n na Gjinisgam uggwisl aq ta'nig nutuijig aq jigs'tuijig iapjiw mimajultitaq.
25 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: vem a hora, e ela já chegou, em que os mortos vão ouvir a voz do Filho de Deus, e os que a ouvirem viverão.
26 Nujj na Wegwisit Nisgam ta'n gisa'toq 'ms't goqwei mimajigtn gis gisa'lataq mimajuinu'g iapjiw mimajultinew, pa na wijei ignmuip ni'n uggwisl wijei gis tla'tegen, gisa'lan mimajuinu'g apjiw mimajultinew.
26 Assim como o Pai é a fonte da vida, assim também fez o Filho ser a fonte da vida.
27 Ignmuip ni'n na uggwisl ml'gigno'ti gisi ilsuman mimajuinu'g muta ni'n na newgte'ji ta'n mimajuinualsiap. Teliaq ta'n telimuloq.”
27 E ele deu ao Filho autoridade para julgar, pois ele é o
28 Telimaji, “Mut ula paqalaiugsinew muta na'gweg wejgu'aq ta'nig nepu'tipnig nutuitaq.
28 — Não fiquem admirados por causa disso, pois está chegando a hora em que todos os mortos ouvirão a voz do Filho do Homem
29 Ugji mn'jita'taq utqutaqane'gatig. Ta'nig wela'taqatipnig unaqita'taq aq apjiw mimajultitaq wa'so'q. Ta'nig opla'taqatipnig unaqita'taq aq 'lgimaten mn'tua'gig. Na teliaq telimuloq.”
29 e sairão das suas sepulturas. Aqueles que fizeram o bem vão ressuscitar e viver, e aqueles que fizeram o mal vão ressuscitar e ser condenados.
30 “Pas'g ilsutm ta'n goqwei Gjinisgam telimij. Tetapu ilsutegei muta mo wejo'tm tela'tegen ni'n ta'n tel puatm gatu pas'g ta'n wen petgimip tel puatg. Ma goqwei gisi nguti tla'tegew.”
30 Jesus continuou a falar a eles. Ele disse:
31 Se'sus siawewistoq, “Ma tli ugsua'tuoq ta'n tujiw wesgumsian ta'n weni aq ta'n gis tla'tegei.
31 — Se eu dou testemunho a favor de mim mesmo, então o que digo não tem valor.
32 Gatu nat wen igtig piluei eig ta'n wesgumit, etna na Nujj aq geitu ta'n negm teluet ugjit ni'n na teliaq.
32 Mas existe outro que testemunha a meu favor, e eu sei que o que ele diz a respeito de mim é verdade.
33 Gilew elgimoqopnig mimajuinu'g ta'n Sa'n Nutsign'tuet eig ugjit jigs'tuanew ta'n etl pestung. Negm teli usgumip teliaqeweigtug.
33 Vocês mandaram fazer perguntas a João, e o testemunho que ele deu é verdadeiro.
34 Mo taluega'q ji'nm usgumin gatu migwimuloq ta'n teli usgumip Sa'n glaman 'gtlams'tuitoqs'p aq ugs'ta'titoqs'p. Ta'n teli usgumip pa wijei aq wasoqonmaqan ta'n wasoqweg aq paqteteg'p aq wel'te'tmu'tioqop ugjit gijga'jig jigs'tuanew.
34 Eu não preciso que ninguém dê testemunho a meu favor, mas digo essas coisas para que vocês sejam salvos.
35 — ausente —
35 — João era como uma lamparina que estava acesa e brilhava, e por algum tempo vocês se alegraram com a luz dele.
36 Gatu me' mesgi'g ta'n tel musga's'g ta'n weni je mu ta'n Sa'n Nutsign'tuet teli usgumip. Na mesgi'gl 'lgowaqann ta'n tela'tuanl, nujj ignmuipnn ugjit tla'tegen. Etna na wegla musga's'gl ta'n weni aq tel nemituoqol aq musga'tig'pnn ta'n Nujj tel petgimip.
36 Mas eu tenho um testemunho a meu favor ainda mais forte do que o que João deu: são as coisas que eu faço, as quais o meu Pai me mandou fazer. Elas dão testemunho a favor de mim e provam que o Pai me enviou.
37 Nujj ta'n petgimip elt negm wesgumip. Menaq nutuawoq aq menaq nemituawoq ugsisgw.
37 Também o Pai, que me enviou, testemunha a meu favor. Vocês nunca ouviram a voz dele, nem viram o seu rosto.
38 Mo geggunmuawoqol ugglusuaqanml 'ggamlamunuaq muta mo getu jigs'tuiwoq aq mo 'gtlams'tuiwoq ni'n ta'n petgimimg'p.
38 As palavras dele não estão no coração de vocês porque vocês não creem naquele que ele enviou.
39 Gegina'masultioq Gjinisgam ugtwi'gatign muta tel'ta'sultioq na'te'l wejittoqs'p iapjiwewei mimajuaqan. Gegnua'tugsioqopnn ugjit ni'n.
39 Vocês estudam as
40 Gatu me' menaq gisita'sultiwoq jugwita'new ni'neg glaman gisi ignmultoqs'p iapjiwewei mimajuaqan.
40 Mas vocês não querem vir para mim a fim de ter vida.
41 “Mo algwilmu gepmitelgaqan mimajuinuigtug.
41 — Eu não procuro ser elogiado pelas pessoas.
42 Gatu geju'loq. Geitu gilew mo gesalawoq Gjinisgam 'ggamlamunuaq.
42 Quanto a vocês, eu os conheço e sei que não amam a Deus com sinceridade.
43 Gjinisgam nujj ugwisunmg weji pgisinap gatu gilew mo wel'te'lmiwoq. Gatu awna wen piluei 'pgising negm ugwisunmg, mo negm Gjinisgam petgimagul, na ul'telmatoqs'p.
43 Eu vim com a autoridade do meu Pai, e vocês não me recebem. Quando alguém vem com a sua própria autoridade, esse vocês recebem.
44 Gesatmoq gepmite'ltultioq gatu mo tali el'te'tmuoq Gjinisgam gepmite'lmugsinew. Getl ta mo gisi gtlams'tmu'tiwoq.
44 Como é que vocês podem crer, se aceitam ser elogiados pelos outros e não tentam conseguir os elogios que somente o único Deus pode dar?
45 Mut tl'ta'sultinew ni'n elsutmultoqs'p nujjeg. Etna na Mowis 'lsutmugsitoqs'p. Negm ta'n ugt'tplutaqanml elita'suatmoqop ugjit la'lugsinew wa'so'q.
45 Não pensem que sou eu que vou acusá-los diante do Pai; quem vai acusá-los é Moisés, que é aquele em quem vocês confiam.
46 Gatu 'gtlams'tmoqosn ta'n Mowiso'q tel wi'gig'pnn, na tujiw 'gtlams'tuigoqpn ni'n muta negm wesgumip ta'n tujiw ewi'gigeg.
46 Se vocês acreditassem em Moisés, acreditariam também em mim, pois ele escreveu a meu respeito.
47 Gatu mo getlams'tmuawoqop Mowiso'q ta'n goqwei gis wi'gig'p, getl ta mo getlams'tmu'tiwoq 'ntglusuaqanml.”
47 Mas, se vocês não acreditam no que ele escreveu, como vão acreditar no que eu digo?

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.