João 1
Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NAA
1 Gesgmnaq ugs'tqamu gisita's'gtnugweg, negm ta'n telui'tut na Gjiglusuaqan gis eig'p, na Westaulg. Toqqwatg'pnig Gjinisgaml aq negm Gjinisgamewit. Na.
1 No princípio era o Verbo, e o Verbo estava com Deus, e o Verbo era Deus.
2 Mujga mawi amgweseweieg, Westaulg ta'n telui'tut na Gjiglusuaqan, toqqwatg'pnig Gjinisgaml.
2 Ele estava no princípio com Deus.
3 Gisitoqop 'ms't goqwei negm. Mo na goqwei gisita's'gtnuisoq mo negm gisitugs'pn.
3 Todas as coisas foram feitas por ele, e, sem ele, nada do que foi feito se fez.
4 Etna na negm ta'n telui'tut na Gjiglusuaqan, gisa'toqop 'ms't goqwei mimajigtn aq gisi ignmuataq mimajuinu'g iapjiwewei mimajuaqan. Negmow ta'n gisi msnmi'tij ula iapjiwewei mimajuaqan guguntaq Gjinisgam Ugtwasetegm ilgwengutaq pa na wijei aq waseteg oqonitpa'qigtug.
4 A vida estava nele e a vida era a luz dos homens.
5 Ula Waseteg siaw elaseg oqonitpa'qigtug aq na oqonitpa'q ma gisi nqa'suatug gatu gis siaw wasetetew.
5 A luz resplandece nas trevas, e as trevas não prevaleceram contra ela.
6 Na ta'n tujiw tetaputesg iga'q, Gjinisgam petgimapnn ugtagnutmewinuml na ji'nm teluisit Sa'n.
6 Houve um homem enviado por Deus, e o nome dele era João.
7 Pegising ugjit tliman mimajuinu'g ugjit na waseteg, glaman 'ms't wen nuttaq na agnutmaqan aq 'gtlams'ttaq.
7 Este veio como testemunha para testificar a respeito da luz, para que todos viessem a crer por meio dele.
8 Mu na negm na ula waseteg, negm pas'g pegising tliman mimajuinu'g ugjit na waseteg.
8 Ele não era a luz, mas veio para dar testemunho da luz,
9 Westaulg na ula teliaqewei waseteg ta'n wejiaq wa'so'q aq elaseg mimajuinu'g ula ugs'tqamug. Ilgwenaji mimajuinu'g glaman weji gji'tutaq teliaqewei ugjit Gjinisgam.
9 a verdadeira luz, que, vinda ao mundo, ilumina toda a humanidade.
10 We'gaw negm ta'n telui'tut na Gjiglusuaqan gisitoqop ugs'tqamu, na ugs'tqamugewaq mo na nenua'ti'gw ta'n tujiw pegisinniteg.
10 O Verbo estava no mundo, o mundo foi feito por meio dele, mas o mundo não o conheceu.
11 Je tlia ugmaqamigemg elieteg aq ugtmimajuinumg, na Lesui'paq, mo menuege'tigupnn.
11 Veio para o que era seu, e os seus não o receberam.
12 Gatu na ta'n wenig menuege'titl aq getlams'tua'titl ignmuaji ugjit Gjinisgam un'janin.
12 Mas, a todos quantos o receberam, deu-lhes o poder de serem feitos filhos de Deus, a saber, aos que creem no seu nome,
13 Ta'nig getlams'tasulti'tij minui ugs'tqamultijig, mu 'st'ge' ginu ta'n teli ugs'tqamulti'gw gn'gi'guinaq. Ta'n tel minui ugs'tqamultijig mo ji'nmul ta'n ujjult'pn gatu Gjinisgam negm ujjl. Gjinisgam gisa'laji un'janin.
13 os quais não nasceram do sangue, nem da vontade da carne, nem da vontade do homem, mas de Deus.
14 Etna na negm ta'n telui'tut na Gjiglusuaqan mimajuinualsip aq eig'p ula ugs'tqamu ta'n wigulti'gw ta'sipunqeg. Apjiw uleiugsi'gw aq teliaqewei telimugsi'gw ugjit Nisgaml. Ta'sieg nemitueg'p uggepmite'lgaqanm aq ta'n paqtateg. Ula gepmitelgaqanm mesng'p muta pas'g negm na Wegwisit Nisgam newgte'jilitl un'jann.
14 E o Verbo se fez carne e habitou entre nós, cheio de graça e de verdade, e vimos a sua glória, glória como do unigênito do Pai.
15 Na Sa'n na wesgumatl. Gesigawwet, “Etna na ula negm ta'n wesgumg'p ta'n tujiw telueianeg, ‘Ugtejg ni'neg 'pgisintew ji'nm. Me' espe'g aq ni'n muta igan i'g'p gesgmnaq ni'n ugs'tqamuiwaneg. Aq nige' neialsit. Se'sus na.’ ” Na teluet Sa'n ugjit Se'sus.
15 João dá testemunho a respeito dele e exclama: — Este é aquele de quem eu dizia: “Ele vem depois de mim, mas é mais importante do que eu, pois já existia antes de mim.”
16 Na 'ms't welapetmu'g ta'n pugwelgl goqwe'l ignmugsi'gw gelu'lgl aq tetuji pugwelgt'tal muta maw muni gsalugsi'gw Se'sus. Ma gis maw gitmun aq ma gaqianugl.
16 Porque todos nós temos recebido da sua plenitude e graça sobre graça.
17 Gjinisgam ignmugsi'gup mimajuinu'g na 'tplutaqan wet sapu tl lugwet Mowiso'q aq amujpa gaq jigs'tmugul gisna ugtap'titesnu. Gatu ignmugsi'gw ugt'gsaltuaqanm aq apigsigtugsi'gw wet sapu tl lugwet Se'sugulial aq gegina'mugsi'gw teliaqewei.
17 Porque a lei foi dada por meio de Moisés; a graça e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Menaq wen nemiagul Nisgaml gatu newgte'jilitl un'jann na uggwisl nemitl. Negm Nisgamewit aq e'taqatijig ujjl aq telimugsi'gup ugjit negm.
18 Ninguém jamais viu Deus; o Deus unigênito, que está junto do Pai, é quem o revelou.
19 Na tujiw na Lesui'paq iganpugultijig ta'nig eimu'tijig Selusalemg elgima'tiji patlia'sg aq alt ta'nig apoqonmua'tiji 'gjia'sutuo'guomg na Sa'neg, ugjit pipanimanew, “Wenin ta gi'l? Tali ugsualsin Nujiugs'tawi'wetewin, ta'n Gjinisgam petgimatal ugjit ilgwenan ugmimajuinumg?”
19 Este foi o testemunho de João, quando os judeus lhe enviaram de Jerusalém sacerdotes e levitas para perguntar: “Quem é você?”
20 Sa'n na megt'g aq angam tlimaji, “Moqwa', mu na ni'n Nujiugs'tawi'wetewiw.”
20 Ele confessou e não negou; confessou: — Eu não sou o Cristo.
21 Pipanima'titl, “Gatu gi'l wenin? Gi'l ta iganigjitegewinu Ilaija?” Asitemaji, “Moqwa' mu na ni'n.” Pipanima'titl, “Gi'l ta iganigjitegewinu ta'n Mowiso'q wesgutg'p?” Asitemaji, “Moqwa'.”
21 Diante disso, lhe perguntaram: — Quem é você, então? Você é Elias? Ele disse: — Não sou. Então perguntaram: — Você é o profeta? Ele respondeu: — Não, não sou.
22 Telima'titl, “Tlimieg ta'n wenin. Amujpa na apaja'tueg glusuaqan ugjit ta'n wenig petgimugsieg'pnig. Gatu gi'l taltelsin?”
22 Disseram-lhe, então: — Diga quem é você, para podermos dar uma resposta àqueles que nos enviaram. O que é que você diz a respeito de si mesmo?
23 Sa'n na teli asitemaji,
23 Então ele respondeu: — Eu sou “a voz do que clama no deserto: Endireitem o caminho do Senhor”, como disse o profeta Isaías.
24 Na tujiw negmow ta'nig elgimut'pnig Palasiaq
24 Ora, os que haviam sido enviados eram do grupo dos fariseus.
25 pipanima'titl, “Gatu gi'l mo Nujiugs'tawi'wetewiwn gisna Ilaija gisna iganigjitegewinu ta'n Mowiso'q wesgutg'p, goqwei wet sign'tuen?”
25 E perguntaram a João: — Então por que você batiza, se não é o Cristo, nem Elias, nem o profeta?
26 Sa'n asitemaji, “Samqwan e'wm ta'n tel sign'tuei. Gatu mawpugua'tioq na newgte'jit ta'n gilew mo nenuawoq.
26 João respondeu: — Eu batizo com água, mas no meio de vocês está alguém que vocês não conhecem.
27 Nige' toqosip poqji gji'jioq. Negm no'q espe'g aq ni'n. Mo tepawgtiw je we'gaw oqolomgwaqwa'sin aq apgwa'tuan umugsnapi'l.”
27 Ele vem depois de mim, mas não sou digno de desamarrar as correias das suas sandálias.
28 Na ula 'ms't teliaqap na gutan Pettani ta'n eteg qame'g na sipu Jol'tan, ugjipenug. Sa'n etl sign'tuet na'te'l.
28 Essas coisas aconteceram em Betânia, do outro lado do Jordão, onde João estava batizando.
29 Na wapgeg Sa'n nemiatl Se'susal wejgu'elitl negmeg aq teluet, “Ge' lapita'gw, ula na Gjinisgam ugjijgluewji'jml ta'n ejigla'toqol mimajuinu'g ugtlue'utiwal.
29 No dia seguinte, vendo que Jesus vinha em sua direção, João disse: — Eis o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Etna na ula negm wesgumg'p ta'n tujiw telueianeg, ‘Ji'nm ugji pgisintew, me' espe'g aq ni'n muta igan i'g'p gesgmnaq ni'n ugs'tqamuiwaneg.’
30 Este é aquele a respeito de quem eu falava, quando disse: “Depois de mim vem um homem que é mais importante do que eu, porque já existia antes de mim.”
31 Mo gejiaqap ta'n wenitew. Gatu pegisinap ugjit nut sign'tuan samqwanigtug glaman 'ms't Lesui'paq gisi gji'jiataq.”
31 Eu mesmo não o conhecia, mas vim batizando com água a fim de que ele fosse manifestado a Israel.
32 Na tujiw Sa'n telimaji, “Nemi'g'p Wejuli Nisgam nisa'sit pa wijei aq ples wejiet wa'so'q aq eig Se'suseg Westaulgeg.
32 E João testemunhou, dizendo: — Vi o Espírito descer do céu como pomba e pousar sobre ele.
33 Gesgmnaq telianugweg mu nenuaqap gatu Gjinisgam ta'n petgimip ugjit sign'tuan samqwanigtug telimip, ‘Gi'l nmiates Wejuli Nisgam nisa'sitew aq i'ttew na ji'nmul. Etna na negm ta'n sign'tuetew e'watal Wejuli Nisgaml.’ ”
33 Eu não o conhecia; aquele, porém, que me enviou a batizar com água me disse: “Aquele sobre quem você vir descer e pousar o Espírito, esse é o que batiza com o Espírito Santo.”
34 Sa'n siaw tluet, “Ni'n nemituap tlian aq nige' telimuloq na negm na Gjinisgam uggwisl.”
34 Pois eu mesmo vi e dou testemunho de que ele é o Filho de Deus.
35 Na wapgeg Sa'n ap eig'p na'te'l na sipug Jol'tan ugjipenug maw tapusiliji unaqapemg.
35 No dia seguinte, João estava outra vez na companhia de dois dos seus discípulos
36 Ta'n tujiw nemiateg Se'susal pemielij, teluet, “Ula na Gjinisgam ugjijgluewji'jml.”
36 e, vendo Jesus passar, disse: — Eis o Cordeiro de Deus!
37 Tapusiliji unaqapemg nuta'ti'titeg teluet ula aq wije'wa'titl Se'susal.
37 Os dois discípulos, ouvindo-o dizer isso, seguiram Jesus.
38 Se'sus gawasg'pugua'sit aq nemiaji pem majulgwalji aq pipanimaji, “Goqwei puatmoq?” Teli asitema'titl, “Tami wigin, Lapai?” (Na glusuaqan Lapai telueg, “Nujigina'muet.”)
38 E Jesus, voltando-se e vendo que o seguiam, disse-lhes: Eles disseram: — Rabi, onde o senhor mora? (“Rabi” quer dizer “Mestre”.)
39 Asitemaji, “Wije'wi aq nat nmitug.” (Na'tami ne'w ajiet gis mewlia'gweg.) Na wije'wa'titl aq nemitu'titl ta'n wigilij aq siaw wijitgweiwa'titl esgwiaq na'gweg.
39 Jesus respondeu: Então eles foram, viram onde Jesus estava morando e ficaram com ele aquele dia. Eram mais ou menos quatro horas da tarde.
40 Newgte'jit na ula ji'nmug teluisit Antle', Simon Pie'l wijigatijig.
40 André, o irmão de Simão Pedro, era um dos dois que tinham ouvido o testemunho de João e seguido Jesus.
41 Smtug Antle' gwiluatl wijigumatl Simon Pie'lal aq telimatl, “Gisi weltesgaqat na Nujiugs'tawi'wet ta'n Gjinisgam megnatl ilgwenan ugtmimajuinumg.”
41 Ele encontrou primeiro o seu próprio irmão, Simão, a quem disse: — Achamos o Messias! (“Messias” quer dizer “Cristo”.)
42 Na tujiw pegisulatl Simonal Se'suseg. Se'sus angamatl aq teluet, “Gi'l na Simon, Sa'n gujj, tlitulten ‘Sipas’.” (Na ula wisun pa wijei aq Pie'l, telueg, “gun'tew.”)
42 E o levou a Jesus. Jesus olhou para ele e disse:
43 Na wapg Se'sus gisita'sit lien Galaliewa'gig. Weltesguatl na Pilipal aq telimatl, “Jugu'a, wije'wi.” (
43 No dia seguinte, Jesus resolveu ir para a Galileia e encontrou Filipe, a quem disse:
44 Na Pilip tleiawit na gutan Petse'ta ta'n Antle' aq Pie'l tleiawijig.)
44 Esse Filipe era de Betsaida, cidade de André e de Pedro.
45 Na tujiw Pilip gwiluatl Natanielal aq telimatl, “We'jig'tt'p na Nujiugs'tawi'wet ta'n Mowis ewi'gig'p na wi'gatign 'tplutaqanei aq na ta'nig iganigjitegewinugi'g ewi'gmi'tip. Negm na Se'sus, So'sepal ujjl, Nasaletgewa'j.”
45 Filipe encontrou Natanael e lhe disse: — Achamos aquele de quem Moisés escreveu na Lei, e a quem se referiram os profetas: Jesus, o Nazareno, filho de José.
46 Nataniel na teli asita'puguet, “Nat wen etug ugjietew Nasaletg ta'n gelu'sit?” Pilip asitematl, “Wije'wi aq naji angam.” Na tujiw wije'watl Pilipal.
46 Então Natanael perguntou: — De Nazaré pode sair alguma coisa boa? Filipe respondeu: — Venha ver!
47 Ta'n tujiw Se'sus nemiateg Natanielal wejgu'elitl negmeg, na ula teluet ugjit negm, “Ula wejgu'et tetapu'et Isle'lewa'j ta'n sangewite'lmut. Getmite'tg 'ms't goqwei. Gegnu pmiet ji'nm.”
47 Jesus viu Natanael se aproximar e disse a respeito dele:
48 Nataniel na pipanimatl, “Tal gisi nenuin?” Se'sus asitematl, “Nemu'lap ta'n tujiw eimneg pi'gmenaqsigtug gesgmnaq Pilip wigumulugweg.”
48 Natanael perguntou a Jesus: — De onde o senhor me conhece? Jesus respondeu:
49 Nataniel asitematl, “Nujigina'muet, gi'l na Gjinisgam uggwisl, na Isle'laq ugtelege'witemual.”
49 Então Natanael exclamou: — Mestre, o senhor é o Filho de Deus! O senhor é o Rei de Israel!
50 Se'sus teluet, “Etugjel weji gtlams'tmn muta pas'g gis tlimul nemu'lap ta'n tujiw eimneg na pi'gmenaqsigtug? Teliaq na telimul, me' 'ms'gi'gt'tew ta'n goqwei nemitun je mu ula.”
50 Ao que Jesus lhe respondeu:
51 Na tujiw telimaji, “Telimuloq, nmittoqs'p wa'so'q pana's'g aq Gjinisgam ugtansale'witemg toqjuitaliji aq wejgu nisita'liji ni'neg ta'n mimajuinualsiap. Teliaq na telimuloq.”
51 E acrescentou:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.