João 10

Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Se'sus teluet, “Telimuloq, na mimajuinu'g ta'n mo e'wmug ga'qana'tas'g gatu asisapegit na 'llutaqan ugjit gim pisgwa'n ta'n jijgluewjig eimu'tilij, negm na gmutnes.
1 Jesus disse:
2 Na ji'nm ta'n weji pisgwa'j ga'qana'tas'g na negm nuji angwe'waji jijgluewjig.
2 Mas quem entra pela porta é o pastor do rebanho.
3 Nujisgaqanet pana'tuaj na ga'qana'tas'g ugjit negm. Na jijgluewjig nutua'titl ta'n tujiw wigumaj aq ugjijgluewjmg el'ta'jig negmeg. Majulgwala'titl, ewi'tmuaj ugjijgluewjmg ugwisunmuaq aq tewo'lajig.
3 O porteiro abre a porta para ele. As ovelhas reconhecem a sua voz quando ele as chama pelo nome, e ele as leva para fora do curral.
4 Igana'sit aq ugjijgluewjmg majulgwaljig muta nestua'titl.
4 Quando todas estão do lado de fora, ele vai na frente delas, e elas o seguem porque conhecem a voz dele.
5 Ma majulgwala'tigul wen pilue'l gatu awna ugsmugtua'tital muta mu nestua'tigul. Teliaq na telimuloq.”
5 Mas de jeito nenhum seguirão um estranho! Pelo contrário, elas fugirão, pois não conhecem a voz de estranhos.
6 Se'sus mimajuinu'g telimaji ula a'tugwaqan, gatu mo nestua'tigul ta'n goqwei etl tlimgwi'tij.
6 Jesus fez esta comparação, mas ninguém entendeu o que ele queria dizer.
7 Se'sus ap teluet, “Telimuloq, ni'n pa wijei aq na ga'qana'tas'g ugjit na jijgluewjig ta'n i' tli angweiatiji wela'gw.
7 Então Jesus continuou:
8 Igtigig igan peita'pnig gesgmnaq ni'n. Negmow gmutnesg gatu na jijgluewjig mo jigs'tua'tigupni.”
8 Todos os que vieram antes de mim são ladrões e bandidos, mas as ovelhas não deram atenção à voz deles.
9 “Ni'n pa wijei aq na ga'qana'tas'g aq na mimajuinu'g pa wijei aq jijgluewjig. Ta'n wen getu pisgwa't wa'so'q amujpa weji pisgwa't ni'neg. Na ugs'tatew, pisgwa'tew aq tu'etew aq ul smaten. Pa na wijei aq jijgluewjig asuita'jig ga'qana'tas'g aq uls'maten. pa na wijei ni'n na ga'qana'tas'g ugjit mimajuinu'g wa'so'q aq weli angweiaqig aq ugs'tawia's.
9 Eu sou a porta. Quem entrar por mim será salvo; poderá entrar e sair e achará comida.
10 Gmutnes pegising ugjit gmutnen, ne'pa'tegen aq seioqwa'tegen. Ni'n weji pgisinap glaman gisi msnmu'titoqs'p iapjiwewei mimajuaqan aq ula mimajuaqan mujgajewei wajui guguntoqs'p. Na teliaq telimuloq.
10 O ladrão só vem para roubar, matar e destruir; mas eu vim para que as ovelhas tenham vida, a vida completa.
11 “Ni'n na menaqqajewei nuji angweiaqig jijgluewjig. Gelu'sit nuji angwe'waji jijgluewjig ul'te'tutew iga'tun ugmimajuaqanm ugjit ugjijgluewjmg. Etna na ula ta'n ni'n wel'te'tm tla'tegen.
11 — Eu sou o bom pastor; o bom pastor dá a vida pelas ovelhas.
12 'Lgowinuj ugsmugwatew ta'n tujiw nemiaj paqtesml wejgu'elij aq nqalataq jijgluewjig muta mo negmeweg aq negm angweiwaji jijgluewjig ugjit pas'g apangitugsin. Etna na ugjit weji ugsmugwat. Na tujiw paqtesm wenaqietuajig aq se's'tesgua'jig jijgluewjig.
12 Um empregado trabalha somente por dinheiro; ele não é pastor, e as ovelhas não são dele. Por isso, quando vê um lobo chegando, ele abandona as ovelhas e foge. Então o lobo ataca e espalha as ovelhas.
13 'Lgowinuj ugsmugwatew muta pas'g negm 'lgowinuj aq mo tali el'te'lmagwig jijgluewjig.
13 O empregado foge porque trabalha somente por dinheiro e não se importa com as ovelhas. Eu sou o bom pastor. Assim como o Pai me conhece, e eu conheço o Pai, assim também conheço as minhas ovelhas, e elas me conhecem. E estou pronto para morrer por elas.
14 Ni'n na mujgajewei nuji angweiaqig jijgluewjig. Ta'n tel nenuij Nujj, aq ni'n ta'n tel nenaq na wijei nenaqig ntjijgluojmg. Negmow nenuijig, aq ni'n wel'te'tm iga'tun ntmimajuaqanm ugjit negmow.
14 — ausente —
16 Ap eimu'tijig jijgluewjig ta'n ni'newe'g gatu mu eimu'ti'gw ula tet. Amujpa ni'n jugwo'la's. Negmow jigs'tuitaq. 'Ms't maw mawo'la's aq ni'n nuji angweiwa's.
16 Tenho outras ovelhas que não estão neste curral. Eu preciso trazer essas também, e elas ouvirão a minha voz. Então elas se tornarão um só rebanho com um só pastor.
17 “Nujj gesalit muta wel'te'tm iga'tun ntmimajuaqanm ugjit negmow glaman ntmimajuaqanm gisi apaji msntes.
17 — O Pai me ama porque eu dou a minha vida para recebê-la outra vez.
18 Mo wen gisi ugsua'tuigw ntmimajuaqanm glapis ni'n tli ul'te'tman. Iga'tutes ntmimajuaqanm muta ni'n 'lpa na tel puatm. Geggunm ml'gigno'ti ugjit iga'tun aq geggunm ml'gigno'ti ugjit ugsua'tun. Nujj gisi ignmuip ml'gigno'ti ugjit na ula gis tla'tegen. Maw gigwajiaq telimuloq.”
18 Ninguém tira a minha vida de mim, mas eu a dou por minha própria vontade. Tenho o direito de dá-la e de tornar a recebê-la, pois foi isso o que o meu Pai me mandou fazer.
19 Ta'n tujiw wegla gis tlueteg na Lesui'paq ap nigtuita'jig ugjit ugglusuaqanml.
19 Quando ouviu isso, o povo se dividiu outra vez. Muitos diziam:
20 Pugwelgig teluejig, “Negm mn'tu'l geggunatl! Elue'wiet! Goqwei wet jigs'tuoq?”
20 — Ele está dominado por um demônio! Está louco! Por que é que vocês escutam o que ele diz?
21 Gatu igtigig teluejig, “Ji'nm mn'tu'l ugtinneg pisilij ma gis tlewistu 'st'ge' ula! Ma mn'tu gisa'laqul nepapigwa'litl ji'nmul nemitegelin.” Mo wijei teli angita'sultijig. Etna na ugjit nigtuita'jig.
21 Outros afirmavam: — Quem está dominado por um demônio não fala assim! Será que um demônio pode dar vista aos cegos?
22 Na miawipug Se'sus eig'p Selusalemg ugjit na pestie'umg 'gjia'sutuo'guomei Selusalemg. Ula pestie'umg migwite'tmi'tij ta'n tujiw ujjuaqi'g ili tepgisa'tu'tipnig 'gjia'sutuo'guomg ugjit Gjinisgam.
22 Era inverno, e em Jerusalém estavam comemorando a Festa da Dedicação .
23 Newgt na'gweg ala'sit 'gjia'sutuo'guomg, na'te'l Salamano'q ugtusatimg.
23 Jesus estava andando pelo pátio do Templo, perto da entrada chamada “ Alpendre de Salomão ”.
24 Na Lesui'paq mawita'titl ta'n eimlij aq maw gigtoqopugutua'titl. Teluejig, “Tali pgije'tew we'gaw elugwalieg? Telimieg ta'n wenin. Pa na gi'l na Nujiugs'tawi'wet ta'n Gjinisgam petgim'sg ugjit ilgwenan ugmimajuinumg, na menaqqajewei tlimieg!”
24 Então o povo se ajuntou em volta dele e perguntou: — Até quando você vai nos deixar na dúvida? Diga com franqueza: você é ou não é o
25 Se'sus asitemaji, “Gis tlimuloqop gatu mo getlams'tuiwoqop. Ta'n goqwei tela'tegei Nujj ugwisunmg musga's'gt'tal ta'n weni.
25 Jesus respondeu:
26 Gatu gilew ma 'gtlams'tmu'tiwoq muta gilew mo ntjijgluewjmg.
26 mas vocês não creem porque não são minhas ovelhas.
27 'Ntjijgluewjmg nutuijig aq nenaqig aq negmow majulgwalitaq.
27 As minhas ovelhas escutam a minha voz; eu as conheço, e elas me seguem.
28 Ignmaqig iapjiwewei mimajuaqan aq ma' 'lta'gwig mn'tua'gig. Ma wen gisi ugsua'tuigwigw.
28 Eu lhes dou a vida eterna, e por isso elas nunca morrerão. Ninguém poderá arrancá-las da minha mão.
29 Muta Nujj gisi ignmuipnig aq negm me' espe'g je mu ta'n pas'g wen. Ma wen gisi ugsua'tuigwigw muta nujj ugpitng epultilijig.
29 O poder que o Pai me deu é maior do que tudo, e ninguém pode arrancá-las da mão dele.
30 Ni'n aq Nujj newgte'jieg.”
30 Eu e o Pai somos um.
31 Mjit newgt na Lesui'paq megnmi'titl gun'tal ugjit gun'teugta'new.
31 Então eles tornaram a pegar pedras para matar Jesus.
32 Na tujiw Se'sus telimaji, “Gis tela'tega'pnn pugwelgl 'lgowaqann 'gsisguaq ta'n Nujj ignmuip tla'tegen. Goqwei weji 'gtu gun'teugte'ioq ugjit ula ta'n tela'tega'pn?”
32 E ele disse:
33 Na Lesui'paq asitema'titl, “Mo getu gun'tewto'lueg ta'n tel tla'tege't'p gelu'lg 'lgowaqan gatu ugjit ta'n teli egsuaqanimt Gjinisgam aq anmima'mt aq mo gepmite'lmawt. Gi'l na pas'g ji'nm gatu teli ugsualsin 'st'ge' Nisgamewin.”
33 Eles responderam: — Não é por causa de nenhuma coisa boa que queremos matá-lo, mas porque, ao dizer isso, você está
34 Se'sus asitemaji, “Ewi'gas'g Gjinisgam ugtwi'gatigng ta'n Gjinisgam teluet, ‘Nisgameultioq.’
34 Então Jesus afirmou:
35 Geitu'g ta'n Gjinisgam ugtwi'gatign telueg na teliaq iapjiwewei. Gjinisgam telui'tapni, ‘nisgameultijig’ na mimajuinu' ta'n ignmuapni ugtagnutmaqanm.
35 Sabemos que as
36 Gatu ugjit ni'n, Nujj megnip aq petgimip ula ugs'tqamug. Tal gis gilew tlueioq egsuaqanimt Gjinisgam muta ni'n telueiap ni'n na Gjinisgam uggwisl?
36 Quanto a mim, o Pai me escolheu e me enviou ao mundo. Então por que vocês dizem que blasfemo contra Deus quando afirmo que sou Filho dele?
37 Mut 'gtlams'tuinew, mo tla'tegewan nujj ugtlgowaqann.
37 Se não faço o que o meu Pai manda, não creiam em mim.
38 Gatu tla'tegeian, je tlia mo 'gtlams'tuiwoq, 'gtlams'tmugoq ntlgowaqann glaman 'gji'tutoq nujj ni'neg eig aq ni'n eim negmeg. Na tujiw me' uli gji'tugoq.”
38 Mas, se eu faço, e vocês não creem em mim, então creiam pelo menos nas coisas que faço. E isso para que vocês fiquem sabendo de uma vez por todas que o Pai vive em mim e que eu vivo no Pai.
39 'Mjit newgt wejo'tmi'tij ugsua'lanew. Pas'g mo gis tla'taqati'gw muta ejigla'sit aq naqalaji.
39 A essa altura tentaram novamente prendê-lo, mas Jesus escapou das mãos deles.
40 Na tujiw Se'sus ap apaji asoqoma'sit na sipu teluisig Jol'tan, ta'n Sapatis i' tl sign'tuep aq siawqatg na'te'l.
40 Ele voltou de novo para o lado leste do rio Jordão, foi para o lugar onde João Batista tinha batizado antes e ficou lá.
41 Pugwelgig mimajuinu'g peita'jig negmeg, telimtultijig, “Sa'n mo tela'tegegupnn mesgi'gl 'lgowaqann, gatu ta'n te's'g goqwei teluep ugjit ula ji'nm na teliaq.”
41 E muita gente ia vê-lo, dizendo: — João não fez nenhum milagre, mas tudo o que ele disse sobre Jesus é verdade.
42 Aq pugwelgig mimajuinu'g na'te'l getlams'tua'titl.
42 E naquele lugar muita gente creu em Jesus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.