Gálatas 4

Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Gatu migwite'tmug, ta'n tujiw mimajuinu teplutg'p ignmuanew mesgi'g milesuaqan unjanl, aq negm pas'g mijua'ji'j, 'ms't goqwei ta'n ungi'gul ignmualij ugtaligam pas'g mo assutmug glapis gisigwej.
1 Explico-me: enquanto o herdeiro é menor, em nada difere do escravo, ainda que seja senhor de tudo,
2 Amujpa na jigs'tuajig ta'nig angweiajig aq igtigig ango'tmua'tij ta'n goqwei ugtaligam glapis tepipuna'j ta'n ungi'gul teluelipnn.
2 mas está sob tutores e administradores, até o tempo determinado por seu pai.
3 Etna na ula wijei teliaqap ugjit ginu gesgmnaq getlams'tasultiwgw Se'suguliewigtug. Ula ta'n goqwe'l ugs'tqamugewe'l assumugsi'gup pa wijei aq gisteju ta'n assumuj.
3 Assim também nós, quando menores, estávamos escravizados pelos rudimentos do mundo.
4 Gatu ta'n tujiw tetaputesg iga'qeg Gjinisgam petgimapnn uggwisl. Weji ugs'tqamuilipnn e'pitewigtug aq Lesui'pewilipnn. Majulgwatmlij giasgiwewei Lesui'peweiei 'tplutaqan.
4 Mas quando veio a plenitude dos tempos, Deus enviou seu Filho, que nasceu de uma mulher e nasceu submetido a uma lei,
5 Na wet tla'tegep Se'sus, glaman ta'n tujiw nepgeg ugjit mimajuinu'g ugs'tan, iga'lataq ta'nig assumgwi'tigul 'tplutaqan, glaman Gjinisgam gisa'laji negmow un'jang.
5 a fim de remir os que estavam sob a lei, para que recebêssemos a sua adoção.
6 Elt gilew na Gjinisgam un'jang. Etna na ugjit petgimapnn Wejuli Nisgaml 'ggamlamuninaq glaman nige' gisa'lugsi'gw tlui'tanenu Gjinisgam, “Tata't” gisna “Nu'.”
6 A prova de que sois filhos é que Deus enviou aos vossos corações o Espírito de seu Filho, que clama: Aba, Pai!
7 Etna na ugjit nige' geituoq mo nugu gisteju'ultioq gatu awna Gjinisgam un'jang. Muta nige' un'janultioq, Gjinisgam ignmugsitoqs'p 'ms't goqwei ta'n geggunmuloq ugjit un'jang. Na tel'te'tg'p Gjinisgam.
7 Portanto já não és escravo, mas filho. E, se és filho, então também herdeiro por Deus.
8 Nigmatut, gilew ta'nig mo Lesui'peultiwoq, gesgmnaq nenuawoq Gjinisgam na gisteju'ltioqop ugjit ta'nig telui'toqopnig nisgamaq je mu mimajultigupnig aq mo nisgameultigupnig.
8 Outrora, é certo, desconhecendo a Deus, servíeis aos que na realidade não são deuses.
9 Gatu nige' el'ta'ioqop Gjinisgamewigtug, gisna ni'n tlueg Gjinisgam gisa'lugsioqop lta'new negmeg. Tal gis tliaq getu apajita'ioq aq apaji gisteju'ultioq ta'n goqe'l mo Gjinisgaml, menaqanaq aq mo tepawgtinug ugjit ugs'tawugsinew?
9 Agora, porém, conhecendo a Deus, ou melhor, sendo conhecidos por Deus, como é que tornais aos rudimentos fracos e miseráveis, querendo de novo escravizar-vos a eles?
10 Wejo'tmoq tetapua'lanew Gjinisgam ta'n tela'taqatioq gisna ta'n mo tela'taqatiwoq, gegnue'gl na'gwegl aq pestie'umgl ta'n gisi mgnmoqol, tepgunsejig, gisna newgtipunqegl.
10 Observais dias, meses, estações e anos!
11 Sespetelmuloq aq jipasi muta etlite'tm etug ma goqwei ugja'tuoq ta'n tel melgi lugweiap ugjit gilew.
11 Temo que os meus esforços entre vós tenham sido em vão. Voltemos à nossa confiança cordial
12 Nigmatut ta'nig getlams'tasultioq, etawaqtmuloq tloltinew 'st'ge' ni'n muta wejo'tmap tle'n 'st'ge' gilew. Mo amsala'liwoqop
12 Irmãos, sede como eu, pois também eu me tornei como vós. Não tenho nenhum motivo de queixa contra vós.
13 ta'n tujiw elianeg amgweseweieg. Pestunmuloqop gelu'lg agnutmaqan Nisgamewei je tlia we'gaw gesnugwaiap.
13 Estais lembrados de como eu estava doente quando, pela primeira vez, vos preguei o Evangelho
14 Mo ejiglipnniwoqop gisna penoqitelmiwoqop we'gaw asgaiugsioq ta'n tel gesnugwaiap. Gatu awna wesua'lioqop aq angweiwioqop pa wijei aq ni'n na Gjinisgam ugtansale'witemig. Wel'ta'sualioqop ni'n pa wijei aq ta'n teli ul'ta'-sualagoq Se'suguli.
14 e fui para vós uma provação por causa do meu corpo. Mas nem por isto me desprezastes nem rejeitastes, antes me acolhestes como um enviado de Deus, como Cristo Jesus.
15 Tetuji ulgwijulti'gup ta'n tujiw mawo'lti'gweg. Ula gis tlua's ugjit gilew, tel jigtu apoqonmuioqop, ignmuigoqop ta'n pas'g goqwei je tlia inaqane'l 'gpu'gugugl.
15 Onde está agora aquele vosso entusiasmo? Asseguro-vos que, se possível fora, teríeis arrancado os vossos olhos para mos dar!
16 Gatu etug nige' teli ugsua'lioq pa wijei aq ta'n wen getanugsioq, muta teliaqewei telimuloqop.
16 Tornei-me, acaso, vosso inimigo, porque vos disse a verdade?
17 Ula egsugina'mua'tijig weleiugsioq, gatu mo wet tla'taqati'gw ugjit 'ggelu'lgmuow. Pas'g wejo'tmi'tij nigtua'lugsinenu glaman me' enmiaq gilew lita'sualatoqs'p aq wittoqwa'latoqs'p.
17 Eles vos testemunham amizade com má intenção, e querem separar-vos de mim, para captar a vossa amizade.
18 Gelu'lg ta'n tujiw mimajuinu'g weleiugsioq 'lpa tla'taqati'tij ugjit 'ggelu'lgmuow aq ugjit Gjinisgaml. Tla'taqati'tis ta'n tujiw i'man ta'n eimoq aq ta'n tujiw mo i'muan.
18 É maravilhoso receber demonstrações de boa amizade, mas que seja em todas as circunstâncias, e não somente quando estou convosco.
19 Nun'jantut, ta'n mawi gsaluloq, teli asgaiwioq pa wijei aq e'pit ta'n gesnugwaj getu un'jannij. Esgmaluloq glapis na na'gweg iga'q ta'n tujiw ignmuoq Se'suguli ilgwennugsinew.
19 Filhinhos meus, por quem de novo sinto dores de parto, até que Cristo seja formado em vós,
20 Etna na ugjit 'gsatmug i'man ta'n eimoq glaman gis agnutma'ti'gup. Na tujiw 'gji'tu ta'n gis tlimuligoq, gatu mo geitu ta'n tlimuligoq ugjit 'ggelu'lgmuow aq ma'mun sespetelmuloq.
20 quem me dera estar agora convosco, para descobrir o tom que convém à minha linguagem, visto que eu me encontro extremamente perplexo a vosso respeito.
21 Gilew ta'nig getu majulgwatmoq 'tplutaqan ugjit ugs'tan, amuj nestmoq ta'n Mowiso'q gis wi'gig'pneg.
21 Dizei-me, vós que quereis estar sujeitos a uma lei: não ouvis a lei?
22 Gis wi'gig'p, “Na Aplam toqona'pnig uggwisg. Gistejui'sgw, teluisit Eigal, newgte'jilitl geggunmuapnn uggwisl aq ugte'piteml teluisilitl Sala geggunmuapnn igtigl.”
22 A Escritura diz que Abraão teve dois filhos, um da escrava e outro da livre.
23 Gistejui'sgw maljewe'juip ta'n tujiw uggwisl Ismial ugs'tqamuiliteg. Teli ugs'tqamuilipnn pa wijei aq esgwia'tijig mijua'ji'jg. Gatu ugte'piteml Sala maw gisigui'sguip aq mo gis gugunagupnig mijua'ji'jg, gatu Gjinisgam teplumt'pnn ugjit gugunan 'lpa'tujl aq na tujiw uggwisl Isaqal ugs'tqamuilipnn.
23 O da escrava, filho da natureza; e o da livre, filho da promessa.
24 Na ula ta'n teliaqap ugjit wegla tapusijig e'pijig aq un'januaq musga'tugsi'gul ta'pu nemi'gl ta'n Gjinisgam tela'teget ugjit mimajuinu'g. Ignmuapni Lesui'paq na 'tplutaqann ta'n eimu'tipnig na gm'tng ta'n teluisig Sainai. Teplumapni ta'n wen jigsitg 'ms't goqwei ewi'gas'g 'tplutaqanigtug tetapu'et Gjinisgam ugsisgug.
24 Nestes fatos há uma alegoria, visto que aquelas mulheres representam as duas alianças: uma, a do monte Sinai, que gera para a escravidão, é Agar.
25 Gatu ugjit ta'nig wejo'tmi'tij tetapua'tinew Gjinisgamewigtug ta'n tel majulgwatmi'tij 'tplutaqan, wijei tela'teget ta'n tela'tegep ugjit Eigal aq uggwisl. Gjinisgam 'tplutaqan ignmuapni Lesui'paq na gm'tnigtug teluisit Sainai ta'n epit Alapiae'gati. Negmow ta'nig majulgwatmi'tij pa wijei aq Eigal aq uggwisl, gisteju'ultioq aq assumgwi'tij ula Lesui'peweiei 'tplutaqan. We'gaw na Lesui'paq ta'n emtoqwala'titl Gjinisgaml Selusalemg ta'n telteg 'tplutaqan, gistejuultijig ta'n tel majulgwatmi'tij ula 'tplutaqan.
25 {O monte Sinai está na Arábia.} Corresponde à Jerusalém atual, que é escrava com seus filhos.
26 Gatu ugjit ginu ta'nig getlams'tasulti'gw Se'suguliewigtug, wijei tela'teget ta'n tela'tegep ugjit Salaal aq uggwisl. Ginu tleiaulti'gw na 'gjigan Selusalem ta'n Gjinisgam etli elege'witewit. Mo ginu gisteju'ultigw. Ginu Sala un'jang.
26 Mas a Jerusalém lá do alto é livre e esta é a nossa mãe,
27 Na ula wesgutg'p Aiseiao'q ta'n tujiw igan gnua'tegeteg,
27 porque está escrito: Alegra-te, ó estéril, que não davas à luz; rejubila e canta, tu que não tinhas dores de parto, pois são mais numerosos os filhos da abandonada do que daquela que tem marido {Is 54,1}.
28 Nigmatut ta'nig getlams'tasultioq, nige' gilew Gjinisgam un'jang ta'n teli tplumapnn Aplamal, na tela'tegep, pa wijei aq ta'n teli tplumapnn ugjit gugunan uggwisl aq na tujiw Isaqal ugs'tqamuit.
28 Como Isaac, irmãos, vós sois filhos da promessa.
29 Gatu nige' ginu, ta'n ugs'tqamulti'gup na Wejuli Nisgamewigtug, gitnme'ugsi'gw ta'nig pualugsi'gw gu'gunmnenu Lesui'peweiei 'tplutaqan. Pa na wijei aq Isaqal ta'n Gjinisgam teli tplumapnn Aplamal gitnme'iut'p gistejui'sgw uggwisl Ismial.
29 Como naquele tempo o filho da natureza perseguia o filho da promessa, o mesmo se dá hoje.
30 Na telueg Gjinisgam ugtwi'gatiqn, “Gjinisgam telimapnn Aplamal ugjit 'pgotgiman uggistejui'sguml aq uggwisl. Muta gistejui'sgw uggwisl ma gisi msnmligw ta'n goqwe'l assutgl Aplamal, pas'g ugte'piteml uggwisl gisi assutmlital.”
30 Que diz, porém, a Escritura? Lança fora a escrava e seu filho, porque o filho da escrava não será herdeiro com o filho da livre {Gn 21,10}.
31 Nigmatut ta'nig getlams'tasultioq, ggijinu mo gistejui'sgewigup. Na Lesui'peweiei 'tplutaqan mo assumugsigw. Etna na ginu ta'nig getlams'tasulti'gw aq 'msntesnu ta'n goqwe'l gelu'lgl ta'n Gjinisgam teplumapnn Aplamal. Negmow ta'nig wejo'tmi'tij majulgwatmnew 'tplutaqan ugjit tetapua'tinew Gjinisgaml ma 'msnmi'tigul.
31 Pelo que, irmãos, não somos filhos da escrava, mas sim da que é livre.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gálatas 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.