Marcos 8
Injili ya Yesu (MGW) vs NAA
1 Mumasu'ba galu' kipi'nga sa bandu saatikongolekana kai'. Nabembe pabaakosike kilyo, Yesu ngaakema banamasi' bake na kwabakia,
1 Naqueles dias, quando outra vez se reuniu grande multidão, e não tendo o que comer, Jesus chamou os discípulos e lhes disse:
2 “Asi' kipi'nga sa bandu nikibi'kya kiya, kwa mwanjaa batami pamope nanenga kwa masu'ba gatatu na nambi'yambi' ntu'pu' kilyo.
2 — Tenho compaixão desta gente, porque já faz três dias que eles estão comigo e não têm o que comer.
3 Mana naabakiye bayende kasabe pangali lya baalu'a induka mundi'la, kwa mwanjaa bi'ngi' babe baaumi kuutalu.”
3 Se eu os mandar para casa em jejum, desfalecerão pelo caminho; e alguns deles vieram de longe.
4 Banamasi' bake ngabannyangwa, “Pano patubileye palupu'ngu'ti' sika, tulwapata kwaku' makati ga kwali'ngana bandu ba boti?”
4 Mas os discípulos lhe responderam: — Como poderá alguém saciá-los de pão neste deserto?
5 Yesu ngaalaluya, “Mubile na makati gali'nga?” Ngabayangwa, “Tubile na makati saba.”
5 Então Jesus perguntou: Eles responderam: — Sete.
6 Yesu ngaamulisa boti batame pai', ngatola galu' makati saba, ngasukulu, ngagametwana na kwapeya banamasi' bake li'nga baabagane bandu. Nabembe ngabapanga nyo.
6 Então mandou o povo assentar-se no chão. E, pegando os sete pães, partiu-os, após ter dado graças, e os deu aos seus discípulos, para que estes os distribuíssem, repartindo entre o povo.
7 Kai' kwaabile na tuomba tusini. Yesu ngasukulu, na kwaamulisa banamasi' bake baabagane bandu.
7 Tinham também alguns peixinhos. E, abençoando-os, mandou que estes igualmente fossem distribuídos.
8 Balu' bandu ngabalya no yukuta. Bu'kapo banamasi' ngabakongwa makombo gagaaigile, ngabatwi'li'ya itu'ndu' saba.
8 Comeram e se fartaram; e dos pedaços restantes recolheram sete cestos.
9 Bandu babaalile baai pipi na elupu nsese. Bu'kapo ngaalaga.
9 Eram cerca de quatro mil homens. Então Jesus os despediu.
10 Popopo Yesu ngau'bu'ka mungalaba pamope na banamasi' bake, yenda lwingo lwa Dalmanuta.
10 Logo a seguir, tendo entrado no barco juntamente com os seus discípulos, foi para a região de Dalmanuta.
11 Mafalisayo ngabaisa no tumbwa taukana na Yesu li'nga kumpi'ndi'ka. Ngabannu'ba aalaye mwasu waubu'ka kunani.
11 Os fariseus chegaram e começaram a discutir com Jesus. E, tentando-o, pediram-lhe um sinal vindo do céu.
12 Nganyopa pamwoyo wake na ngaabakia, “Kwa mwanjaa namani lubelekwo lu'no lupala mwasu? Kakape nimmakianga, lupeyelwali mwasu wowoti.”
12 Jesus, porém, arrancou do íntimo do seu espírito um gemido e disse:
13 Bai, ngaaleka, no u'bu'ka kai' ngalaba, tumbwa mwanja wo yenda liyi' lyenebi'li' lya litanda liku'lu'.
13 E, deixando-os, tornou a embarcar e foi para o outro lado.
14 Banamasi' baatilibalya pu'twa makati gambone, ila mungalaba yabe babile na likati limo bai.
14 Ora, os discípulos se esqueceram de levar pão e, no barco, não tinham consigo senão um só.
15 Yesu ngaabakia, “Mwili'ndi'le na ulu'u wa Mafalisayo na Helode.”
15 Jesus os preveniu, dizendo:
16 Banamasi' baatumbwi longelya bene na bene panga, “Alongela nyo kwa kitumbu tubileli nago makati.”
16 E eles começaram a discutir entre si, dizendo: — Ele diz isso porque não temos pão.
17 Yesu ngagakwipwa makowe gabalongela, bai ngaalaluya, “Kwa mwanjaa namani mulongelya bu'kana no kotoka ba na makati? Buli, balo munakwipwali wala tanga? Buli, malango ginu balo ganayu'gu'kali?
17 Jesus percebeu isso e perguntou:
18 Mubile na minyo, lakini mukibonali kili'be? Mubile na makutu, lakini muyu'wali? Buli wala muku'mbu'kyali?
18 Tendo olhos, não veem? E, tendo ouvidos, não ouvem? Não se lembram
19 Panaagametwi galu' makati matano na kwapeya bandu babapi'ta elupu tano, mwakongwi itu'ndu' ili'nga ya makombo?” Ngabannyangwa, “Ku'mi nebi'li'.”
19 de quando parti os cinco pães para os cinco mil, quantos cestos cheios de pedaços vocês recolheram? Eles responderam: — Doze!
20 “Na panaagametwi galu' makati saba na kwapeya bandu elupu nsese, mwakongwi itu'ndu' ili'nga ya makombo?” Ngabannyangwa, “Saba.”
20 — E de quando parti os sete pães para os quatro mil, quantos cestos cheios de pedaços vocês recolheram? Responderam: — Sete!
21 Bai, ngaabakia, “Na balo munatangali?”
21 Ao que Jesus lhes disse:
22 Yesu na banamasi' bake ngabaika Betisaida. Ku'lu' ngabannetya mundu yumo mbulibuli na kunnu'ba Yesu ankunywe li'nga ayu'yu'ki'lwe.
22 Então chegaram a Betsaida. E lhe trouxeram um cego e pediram a Jesus que tocasse nele.
23 Yesu ngaankamwa luboko aywo mbulibuli na kumpeleka panja ya kilambo. Ngaamwunia mmata muminyo, ngaammi'kya moko, ngannaluya, “Buli, wendakombwa kukibona kili'be?”
23 Jesus, tomando o cego pela mão, levou-o para fora da aldeia. Então cuspiu nos olhos do homem e, impondo-lhe as mãos, perguntou:
24 Yu'lu' mbulibuli ngalola, ngabaya, “Naabona bandu, lakini babonekana kati mikongo yaityanga.”
24 O homem, recuperando a visão, respondeu: — Vejo pessoas, mas elas parecem árvores que andam.
25 Bu'kapo, Yesu ngaammi'kya kai' moko muminyo. Minyo gake ngagayu'gu'ka, ngatumbwa lola na kukibona kila kili'be wisowiso.
25 Então Jesus novamente pôs as mãos sobre os olhos dele. E o homem, passando a ver claramente, ficou restabelecido; e distinguia tudo de modo perfeito.
26 Yesu aammakie ayende kasake na kumwamulisa, “Kaneubuye mukilambo.”
26 E Jesus o mandou para casa, recomendando-lhe:
27 Bu'kapo Yesu na banamasi' bake, ngabayabwa yenda muilambo ya Kaisalia Filipi. Pabaabile mundi'la Yesu aatikwalaluya, “Bandu babaya nenga nanyai?”
27 Então Jesus e os seus discípulos foram para as aldeias de Cesareia de Filipe. No caminho, perguntou-lhes:
28 Ngabannyangwa, “Bi'ngi' babaya wenga wa Yoani Ywabatisage, bi'ngi' babaya wa Elia na bi'ngi' babaya wa yumo ywa alondoli ba Nnu'ngu'.”
28 Os discípulos responderam: — Uns dizem que é João Batista; outros dizem que é Elias; e ainda outros dizem que é um dos profetas.
29 Naywembe ngaalaluya, “Na mwenga buli, mubaya nenga nanyai?” Petili ngannyangwa, “Wenga ngawa Kilisitu.”
29 Então Jesus perguntou: Respondendo, Pedro lhe disse: — O senhor é o Cristo.
30 Bu'kapo Yesu ngaaking'indya kanebammakie mundu ywoywoti abali yake.
30 Então Jesus os advertiu de que a ninguém dissessem tal coisa a seu respeito.
31 Apo Yesu ngatumbwa kwayi'gana banamasi' bake kabaya, “Ipalikwa Mwana wa Mundu ateselwe no kanilwa na ayi'mi'li'ki ba bandu, api'ndo ba dini na balimu ba salya. Kai' ipalikwa abulagilwe no yu'ka lisu'ba lyenetatu.”
31 Então Jesus começou a ensinar-lhes que era necessário que o Filho do Homem sofresse muitas coisas, fosse rejeitado pelos anciãos, pelos principais sacerdotes e pelos escribas, fosse morto e que, depois de três dias, ressuscitasse.
32 Aagabaite ga mpu'la, apo Petili ngantola Yesu no tumbwa kunkwi'li'ka.
32 E isto ele expunha claramente. Então Pedro, chamando-o à parte, começou a repreendê-lo.
33 Lakini Yesu ngaagalambukya na kwalingulya banamasi' bake, ngankwi'li'ka Petili kwa kummakia, “Ubu'ke nnu'ngi' yangu' wenga wa Ibilisi! Wenga uganiali gagabile ga Nnu'ngu', ila ugania gagabu'ka kwa bandu bai.”
33 Mas Jesus, voltando-se e vendo os seus discípulos, repreendeu Pedro e disse:
34 Bu'kapo ngakikema si'lu' kipi'nga sa bandu pamope na banamasi' bake na kwabakia, “Mana mundu kapala kuniki'ngama, aikane mwene na aupu'twe nsalaba wake aniki'ngame.
34 Então, convocando a multidão e juntamente os seus discípulos, Jesus lhes disse:
35 Kwa mwanjaa ywoywoti ywapala kuukosopolya bwu'mi wake alu'a kuuobeya, lakini ywoywoti ywauobeya bwu'mi wake kwa kitumbu sangu' nenga na kwa abali inannoga, aalu'a kuukosopolya.
35 Pois quem quiser salvar a sua vida a perderá; e quem perder a vida por minha causa e por causa do evangelho, esse a salvará.
36 Buli, mundu aalu'a pata namani kwipata dunia yoti, na kuuobeya bwu'mi wake?
36 De que adianta uma pessoa ganhar o mundo inteiro e perder a sua alma?
37 Au mundu aalu'a piya namani pandu pa bwu'mi wake?
37 Que daria uma pessoa em troca de sua alma?
38 Lu'no lubelekwo lwene sambi na lwangali u'bi'li'ka. Bai, mundu ywoywoti ywanibi'kya oni nenga na mayi'gano gangu', Mwana wa Adamu naywembe aammi'kya oni mundu ywo lisu'ba lya alu'a buya muutukupu wa Tati' bake abile na malaika bake apeleteu.”
38 Pois quem, nesta geração adúltera e pecadora, se envergonhar de mim e das minhas palavras, também o Filho do Homem se envergonhará dele, quando vier na glória do seu Pai com os santos anjos.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.