João 6

Injili ya Yesu (MGW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Bu'ka pa go, Yesu aayi'i kwiyi' ya baali ya Galilaya, lina li'ngi' ikemelwa Baali ya Tibelia.
1 Depois disso, Jesus atravessou o lago da Galileia, que também é chamado de Tiberíades.
2 Kipi'nga kiku'lu' sa bandu satikummi'ngi'ya, kwa mwanjaa baibweni myasu ya mangelongelo gaagapangite kwa atamwe.
2 Uma grande multidão o seguia porque eles tinham visto os milagres que Jesus tinha feito, curando os doentes.
3 Nembe Yesu aau'bwike pakitu'mbi', aatami kwo pamope na banamasi' bake.
3 Ele subiu um monte e sentou-se ali com os seus discípulos.
4 Na si'li'ku'si'li'ku' ya Pasika ya Ayahudi yai kaiegelya.
4 A Páscoa , a festa principal dos judeus, estava perto.
5 Yesu paalingite, na kukibona kipi'nga kiku'lu' sa bandu kakimwisilya, ngammakia Pilipi, “Tukapi'me kwaku' makati li'nga bandu ba bapate lya?”
5 Jesus olhou em volta de si e viu que uma grande multidão estava chegando perto dele. Então disse a Filipe:
6 Aannalwiye nyo kwa kumpaya, kwa mwanjaa aatangite lyo panga.
6 Ele sabia muito bem o que ia fazer, mas disse isso para ver qual seria a resposta de Filipe.
7 Pilipi ngannyangwa, “Ata mbanje dinali mya ibi'li' ili'nganali pi'ma makati ga kwapeya bandu ba walau kila mundu apate king'esu kisini.”
7 Filipe respondeu assim: — Para cada pessoa poder receber um pouco de pão, nós precisaríamos gastar mais de duzentas moedas de prata .
8 Yumo ywa banamasi' bake, ywakemilwe Andelea nnunawe Simoni Petili, ngammakia,
8 Então um dos discípulos, André, irmão de Simão Pedro, disse:
9 “Pano abile munsembe yumo, abile na makati matano na omba abi'li' asene asene. Lakini ayi' kwa kipi'nga sa bandu ba, alu'a lya nyai, no igala nyai?”
9 — Está aqui um menino que tem cinco pães de cevada e dois peixinhos. Mas o que é isso para tanta gente?
10 Yesu ngabaya, “Mwatamike bandu pakitamo.” Pandu po paabile na manyei gambone, na bandu ngabatama. Paabile na analu'me elupu tano.
10 Jesus disse: Então todos se sentaram. (Havia muita grama naquele lugar.) Estavam ali quase cinco mil homens.
11 Yesu ngatola makati na kunsukulu Nnu'ngu'. Ngatumbwa kwabagana balu' bandu babaabile mwitamo, kila mundu mwapala lya. Aapangite nyinyonyo ata kwa balu' omba.
11 Em seguida Jesus pegou os pães, deu graças a Deus e os repartiu com todos; e fez o mesmo com os peixes. E todos comeram à vontade.
12 Bandu boti pabaayomwi lya no yukuta, ngaabakia banamasi' bake, “Mukongwe ing'esu yoti yaiigile, li'nga yakane alabika.”
12 Quando já estavam satisfeitos, ele disse aos discípulos:
13 Bai, ngabakongwa ing'esu yoti ya makati matano yabaigiye balu' bandu, baatwi'liye itu'ndu' ku'mi na ibi'li'.
13 Eles ajuntaram os pedaços e encheram doze cestos com o que sobrou dos cinco pães.
14 Bandu pabaubweni mwasu waupangite Yesu, ngababaya, “Kakape ayu' nga yu'lu' Nnondoli wa Nnu'ngu' ywaisa padunia!”
14 Os que viram esse milagre de Jesus disseram: — De fato, este é o
15 Yesu pakwipwi panga bapalage isa bampange nkulungwa wabe kwa makakala, ngaegela pabaabile ngayenda pakitu'mbi' ywembe kisake.
15 Jesus ficou sabendo que queriam levá-lo à força para o fazerem rei; então voltou sozinho para o monte.
16 Paiikite kitamwiyo, banamasi' bake baaeleli kulitanda liku'lu'.
16 De tardinha, os discípulos de Jesus desceram até o lago.
17 Baayingi mungalaba, baatumbwi loka litanda liku'lu' yenda Kapernaumu. Saa yo yaai ya lubi'ndu' na Yesu aai anakwembanali nabo.
17 Subiram num barco e começaram a atravessar o lago na direção da cidade de Cafarnaum. Quando já estava escuro, Jesus ainda não tinha vindo se encontrar com eles.
18 Na litanda liku'lu' lyendetikatika kwa kitumbu sa nsunga nkali' waupukatyage.
18 De repente, um vento forte começou a soprar e a levantar as ondas.
19 Banamasi' pabayi'i kilometa tano au sita, ngabammona Yesu kayenda na magu'lu' panani ya masi' kaiegelya ngalaba, ngabayogopa muno.
19 Os discípulos já tinham remado uns cinco ou seis quilômetros, quando viram Jesus andando em cima da água e chegando perto do barco. E ficaram com muito medo.
20 Yesu ngaabakia, “Nenga pano, kanemuyogope.”
20 Mas Jesus disse:
21 Bai, bapalage kumpu'twa Yesu mungalaba yabe, baimukya, ngalaba iikite kuuyu'mu' kwabayendage.
21 Então eles o receberam com prazer no barco e logo chegaram ao lugar para onde estavam indo.
22 Pammalau' yake, kipi'nga sa bandu babaigile liyi' lyenebi'li' lya litanda baatangite panga palu' kwabile na ngalaba yimo bai, na Yesu aalongwaniyeli nabo mungalaba yo, ila banamasi' bo baayi'i kisabe.
22 No dia seguinte a multidão que estava no lado leste do lago viu que ali só havia um barco pequeno. Sabiam que Jesus não tinha embarcado com os discípulos, pois estes haviam saído sozinhos.
23 Lakini ngalaba yi'ngi' bu'ka Tibelia yaikite papipi na palu' pabaalile makati, bu'ka pa Yesu kunsukulu Nnu'ngu'.
23 Enquanto isso, outros barcos chegaram da cidade de Tiberíades e encostaram perto do lugar onde a multidão tinha comido pão depois de o Senhor Jesus ter dado graças.
24 Bai, abo bandu pabakwipwi panga Yesu na banamasi' bake baabileli pandu po, ngabau'bu'ka mungalaba yenda Kapernaumu kumpala.
24 Quando viram que Jesus e os seus discípulos não estavam ali, subiram nos barcos e saíram para Cafarnaum a fim de procurá-lo.
25 Balu' bandu pabankwembite Yesu kwiyi' ya litanda baatikunnaluya, “Mwalimu, waikite pakubawi pano?”
25 A multidão encontrou Jesus no lado oeste do lago, e perguntaram a ele: — Mestre, quando foi que o senhor chegou aqui?
26 Yesu ngaayangwa, “Kakape nimmakianga, munipalali kwa kitumbu sa myasu ya mangelongelo gamugabweni, ila munipala kwa mwanjaa mwaalile galu' makati no yukuta.
26 Jesus respondeu:
27 Kanemuyomwe malango ginu kwo panga lyengo kwa kilyo sakilu'la, muganiye no panga lyengo kwa kilyo sangalu'la sakimpeyanga ukoto wangayomoka. Mwana wa Mundu, ywakong'ondelilwe na Nnu'ngu', alu'a kumpeya kilyo so.”
27 Não trabalhem a fim de conseguir a comida que se estraga, mas a fim de conseguir a comida que dura para a vida eterna. O
28 Nabembe ngabannaluya, “Tupange buli li'nga tukombwe kugapanga mengo ga Nnu'ngu'?”
28 — O que é que Deus quer que a gente faça? — perguntaram eles.
29 Yesu ngayangwa, “Li'no nga lyengo lyalipala Nnu'ngu' mulipange, kumwu'bi'lya yu'lu' ywantumike.”
29 — Ele quer que vocês creiam naquele que ele enviou! — respondeu Jesus.
30 Apo ngabannaluya, “Ulu'a panga mwasu waku' tuubone li'nga tukuu'bi'li? Ulu'a panga kikowe gani?
30 Eles disseram: — Que milagre o senhor vai fazer para a gente ver e crer no senhor? O que é que o senhor pode fazer?
31 Au'ku' bitu baalile kilyo sasaakemilwe ‘mana’ ku'lu' kulubele, kati mwagabaya maandiko, ‘Aapei makati bu'ka kunani li'nga balye.’”
31 Os nossos antepassados comeram o maná no deserto, como dizem as Escrituras Sagradas : “Do céu ele deu pão para eles comerem.”
32 Yesu ngaabakia, “Kakape nimmakianga, ywampeyangite makati bu'ka kunani Musa lili, ila Tati' bangu' ngabampeyanga makati ga kakape bu'ka kunani.
32 Jesus disse:
33 Kwa mwanjaa likati lya Nnu'ngu' nga yu'lu' ywauluka bu'ka kunani na kwipeya dunia ukoto.”
33 Porque o pão que Deus dá é aquele que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 Ngabammakia, “Bwana, utupei alyo likati masu'ba goti.”
34 — Queremos que o senhor nos dê sempre desse pão! — pediram eles.
35 Yesu ngaabakia, “Nenga nga na likati lya ukoto. Ywaisa kasangu' aaminyali njala, na ywaniu'bi'lya aaminyali nnyota katu.
35 Jesus respondeu:
36 Lakini kati mwanimmakie, pamope no panga munibweni lakini mwu'bi'lyali.
36 Mas eu já disse que vocês não creem em mim, embora estejam me vendo.
37 Balu' boti baanipeya Tati' baaisa kasangu', na ywoywoti ywaisa kasangu', katu nankanali.
37 Todos aqueles que o Pai me dá virão a mim; e de modo nenhum jogarei fora aqueles que vierem a mim.
38 Kwa mwanjaa niulwike bu'ka kunani li'nga nipange ganipala lili, ila nipange gapala ywembe ywanitumike.
38 Pois eu desci do céu para fazer a vontade daquele que me enviou e não para fazer a minha própria vontade.
39 Aga nga gapala ywembe ywanitumike, panga kanenimwobeye ata yumo ywa balu' baanipeile, ila naayu'ye lisu'ba lya kuundi'la.
39 E a vontade de quem me enviou é esta: que nenhum daqueles que o Pai me deu se perca, mas que eu ressuscite todos no último dia.
40 Kwa mwanjaa sabapala Tati' bangu' nga si'no, kila ywammona Mwana na kumwu'bi'lya abe na ukoto wangayomoka, nanenga nalu'a kunnyu'ya lisu'ba lya kuundi'la.”
40 Pois a vontade do meu Pai é que todos os que veem o Filho e creem nele tenham a vida eterna; e no último dia eu os ressuscitarei.
41 Bai, Ayahudi baatumbwi ku'ku'li'ka kwa mwanjaa Yesu aabakie panga ywembe nga likati lyaliulwike bu'ka kunani.
41 Eles começaram a criticar Jesus porque ele tinha dito: “Eu sou o pão que desceu do céu.”
42 Ngababaya, “Ayu' mwana wa Yusupu li, tati' bake na mau' bake batwatangite? Akombwabuli baya, ‘Niulwike bu'ka kunani?’”
42 E diziam: — Este não é Jesus, filho de José? Por acaso nós não conhecemos o pai e a mãe dele? Como é que agora ele diz que desceu do céu?
43 Yesu ngaabakia, “Kanemuku'ku'li'kyane mwaboti mwabamo.
43 Jesus respondeu:
44 Ntu'pu' mundu ywakombwa isa kasangu' mpaka autilwe na Tati' bangu' babanitumike, nanenga nannyu'ya lisu'ba lya kuundi'la.
44 Só poderão vir a mim aqueles que forem trazidos pelo Pai, que me enviou, e eu os ressuscitarei no último dia.
45 Alondoli ba Nnu'ngu' baatiandika, ‘Bandu boti baayi'ganilwa na Nnu'ngu'.’ Kila mundu ywaayu'wa na kwiyi'gana bu'ka kwa Tati', aaisa kasangu'.
45 Nos
46 Pano ilombolyali panga kubile na mundu ywoywoti ywaabweni Tati', ila yu'lu' ywaumi kwa Nnu'ngu', aywo ngaywaabweni Tati'.
46 Isso não quer dizer que alguém já tenha visto o Pai, a não ser aquele que vem de Deus; ele já viu o Pai.
47 Kakape nimmakianga, ywau'bi'lya abile na ukoto wangayomoka.
47 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem crê tem a vida eterna.
48 Nenga nga na likati lya ukoto.
48 Eu sou o pão da vida.
49 Au'ku' binu baalile kilyo sasaakemilwe ‘mana’ ku'lu' kulubele, lakini baawile.
49 Os antepassados de vocês comeram o maná no deserto, mas morreram.
50 Lakini ali' likati lyaliuluka bu'ka kunani, lyembe mundu ywoywoti mana alile, aawali.
50 Aqui está o pão que desce do céu; e quem comer desse pão nunca morrerá.
51 Nenga na likati lya ukoto li'lu' lyalibu'i kunani. Mundu ywoywoti mana alile likati li' alu'a ba na ukoto wangayomoka. Likati li' nga yi'ga yangu' yanaaipiya li'nga dunia ipate ukoto.”
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Se alguém comer desse pão, viverá para sempre. E o pão que eu darei para que o mundo tenha vida é a minha carne.
52 Bai, Ayahudi baatitaukana bene na bene kababaya, “Akombwabuli mundu yu' kutupeya yi'ga yake tulye?”
52 Aí eles começaram a discutir entre si. E perguntavam: — Como é que este homem pode dar a sua própria carne para a gente comer?
53 Kwa nyo Yesu ngaabakia, “Kakape nimmakianga, mana mukotwike kuilya yi'ga ya Mwana wa Mundu na kuinywa myai yake, kakape mwaalamali.
53 Então Jesus disse:
54 Mundu ywoywoti ywailya yi'ga yangu' na kwinywa myai yangu', abi na ukoto wangayomoka. Nane nannyu'ya lisu'ba lya kuundi'la.
54 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue tem a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Kwa mwanjaa yi'ga yangu' nga kilyo sa kakape na myai yangu' nga kinywo sa kakape.
55 Pois a minha carne é a comida verdadeira, e o meu sangue é a bebida verdadeira.
56 Ywalya yi'ga yangu' na kuinywa myai yangu' aatama nkati yangu' nanenga naatama nkati yake.
56 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue vive em mim, e eu vivo nele.
57 Kati mu'lu' Tati' babanitumike nenga mwababile bau'mi, nanenga nankoti kwa Tati', nyinyonyo nembe ywanilya nenga aapanga nkoto kwa kitumbu sangu'.
57 O Pai, que tem a vida, foi quem me enviou, e por causa dele eu tenho a vida. Assim, também, quem se alimenta de mim terá vida por minha causa.
58 Li'no nga likati lyaliuluka bu'ka kunani, kwenda kati likati li'lu' lyabalile au'ku' binu na baawile. Ywalya likati li', ukoto wake waayomokali.”
58 Este é o pão que desceu do céu. Não é como o pão que os antepassados de vocês comeram e mesmo assim morreram. Quem come deste pão viverá para sempre.
59 Yesu aalongei makowe go paabile kayi'gana munyumba ya kunnu'ba Nnu'ngu' akwo ku Kapernaumu.
59 Jesus disse isso quando estava ensinando na sinagoga de Cafarnaum.
60 Baingi ba banamasi' bake pabaayu'wine likowe li' ngababaya, “Mayi'gano ga ganonwipe. Nyai ywakombwa kugapokya?”
60 Muitos seguidores de Jesus ouviram isso e reclamaram: — O que ele ensina é muito difícil! Quem pode aceitar esses ensinamentos?
61 Yesu aatangite panga banamasi' bake bendaku'ku'li'ka bu'kana na mayi'gano gake, ngaabakia, “Kitiwi, likowe li' limpanga muku'bale?
61 Não disseram nada a Jesus, mas ele sabia que eles estavam resmungando contra ele. Por isso perguntou:
62 Ilu'e panga buli, mukammona Mwana wa Mundu kau'bu'ka buyangania kwaumi?
62 E o que aconteceria se vocês vissem o
63 Loo wa Nnu'ngu' nga yaileta ukoto, yi'ga ipwaikali. Makowe ga ganimmakie nga Loo na ukoto.
63 O Espírito de Deus é quem dá a vida, mas o ser humano não pode fazer isso. As palavras que eu lhes disse são espírito e vida,
64 Lakini mwabi'ngi' binu muu'bi'lyali.” (Mwanjaa Yesu aatangite bu'ka patumbu balu' babaalu'a kana kumwu'bi'lya pakati yabe, na yu'lu' ywaalu'a kunsongya.)
64 mas mesmo assim alguns de vocês não creem. Jesus disse isso porque já sabia desde o começo quem eram os que não iam crer nele e sabia também quem ia traí-lo.
65 Aayendeli baya, “Asi' nga kitumbu sanammakie panga ntu'pu' mundu ywakombwa isa kasangu' ila yu'lu' ywayaliwite na Tati' bangu'.”
65 Jesus continuou:
66 Bu'ka lisu'ba lyo, apwasi bake baingi baabuyangani nsu'gu', na baalongwaniyeli nakwe kai'.
66 Por causa disso muitos seguidores de Jesus o abandonaram e não o acompanhavam mais.
67 Kwa nyo, Yesu aalalwiye balu' banamasi' bake ku'mi na abi'li', “Buli, namwenga mpala bu'ka kai'?”
67 Então ele perguntou aos doze discípulos:
68 Simoni Petili ngannyangwa, “Bwana, tubu'ke tuyende kwa nyai? Wenga ubile na mayi'gi'yo ga ukoto wangayomoka.
68 Simão Pedro respondeu: — Quem é que nós vamos seguir? O senhor tem as palavras que dão vida eterna!
69 Twenga twendau'bi'lya no tanga panga wenga nga wa Mpeleteu wa Nnu'ngu'.”
69 E nós cremos e sabemos que o senhor é o Santo que Deus enviou.
70 Yesu ngaabakia, “Buli, ninsawangiteli mwenga ku'mi na abi'li'? Ata nyo, yumo mukipi'nga sinu nga moka!”
70 Jesus disse:
71 Yesu aalongei go bu'kana na Yuda, mwana wa Simoni Isikalioti, kwa mwanjaa ayu' ngaywaalu'a kunsongya, pamope no panga aai yumo ywa balu' ku'mi na abi'li'.
71 Ele estava falando de Judas, filho de Simão Iscariotes. Pois Judas, embora fosse um dos doze discípulos, ia trair Jesus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.