Lucas 24
Mengen NT (MEE_TBL) vs NVT
1 Ka sinro luluna ka kae e kapunu nga kumangnga maina laeala, na ravale nginngina keke rave oru nginngina ra koirea lolo ra ri ke kalitupu rea pala. Na keke loa ki ta baveng laeala eke pullue Iesus ngia.
1 No primeiro dia da semana, bem cedo, as mulheres foram ao túmulo, levando as especiarias que haviam preparado,
2 Ba ka ineke lele, na keke kele lollo e bollau eke patapite baveng kaona kia pala ine patalele patali tapu nga baveng kaona.
2 e viram que a pedra tinha sido afastada da entrada.
3 Minmina na keke taolu kerea lakallo, ava ke sane ke kalipa kae Iesus lavusakia.
3 Quando entraram no túmulo, não encontraram o corpo do Senhor Jesus.
4 Na ka ineke maisinsi ka loreapalilli ngarea tale, na pana lua ra karea ka lungapaga ra lamarea ka tongarea kena ma saia ine killama keke pamagioe ravale nginngina ka lelengareangana.
4 Enquanto estavam ali, perplexas, dois homens apareceram, vestidos com mantos resplandecentes.
5 Na ravale nginngina keke toatula ta mogalo ka mataungarea, ava pana lua nginngina keke role kerea roma, “Ke meimia aka sissilia agau e mauli nga malle a reke mate?
5 As mulheres ficaram amedrontadas e se curvaram com o rosto em terra. Então os homens perguntaram: “Por que vocês procuram entre os mortos aquele que vive?
6 I ke sane momo nakai. Ke sa. Ke sigipaga nga mateng tapu. Nga lomiaugaliu ta pangamologangana ine role kamiau ngae Galili roma:
6 Ele não está aqui. Ressuscitou! Lembrem-se do que ele lhes disse na Galileia:
7 ‘Iau ae Agau Tuna ka la loanga ta ragau ra baingareame ke sosoali kamareame, ba keke la katungpita iau nga maiskovu. Ava nga kae a mologi na iau ka la sigingpaga nga mateng.’”
7 ‘É necessário que o Filho do Homem seja traído e entregue nas mãos de pecadores, seja crucificado e ressuscite no terceiro dia’”.
8 Na ravale nginngina ka loreagaliu ta pangamologa rae Iesus kanna.
8 Então lembraram-se dessas palavras de Jesus
9 Ka ineke galiu nga baveng, na ri keke ture oru nginngina ra ri ke kela rea ta Pana Tangulelu Ba Kena ba ta barangalele rae Iesus kanna reke momo kala nge ri.
9 e, voltando do túmulo, foram contar aos onze discípulos e a todos os outros o que havia acontecido.
10 Na nga ravale nginngina reke turu paka aposelme, te ka giana nge Maria Magaralene, ba te ka giana nge Ioana, ba te ka giana nge Maria a i ae Iems naname, ba ka ravale palu keke momo kala nge ri bole.
10 Maria Madalena, Joana, Maria, mãe de Tiago, e as outras mulheres que as acompanhavam relataram tudo aos apóstolos.
11 Ava nga barangalele rae Iesus kanna longareangana ravale nginngina pangamologangarea ka sana mirana. Minmina na ri ka sana loreapatokona ta pangamologa laeala.
11 Para eles, porém, a história pareceu absurda, e não acreditaram nelas.
12 Avae Pita ke sigipaga, na ke pira ta baveng. Na ka ine lele, na ke magolo ka kelangana lakallo; ba ke kele malo oreke lulupite Iesus kia mana ine momo. Minmina na i ke lao ka lonatangtang ngana ka ollaeala e lele.
12 Mas Pedro se levantou e correu até o túmulo. Abaixando-se, olhou atentamente para dentro e viu os panos de linho vazios; então voltou para casa, admirado com o que havia acontecido.
13 Ka kae laeala mana, na barangalele lua rae Iesus kanna keke tatao eke lola ta maga te oreke patoe kae Emeus. Ba maga laeala ke momo lagatauga ngae Ierusalem basema pamau bena iname ka ri lima ba lua.
13 Naquele mesmo dia, dois dos seguidores de Jesus caminhavam para o povoado de Emaús, a onze quilômetros de Jerusalém.
14 Na ri pana lua keke palipamolloga te ri ta oru nginngina reke lele.
14 No caminho, falavam a respeito de tudo que havia acontecido.
15 Ba ka ineke pamolloga beke palirorole kerea tale, nae Iesus muni ke lele nge ri ba ke tao kala nge ri.
15 Enquanto conversavam e discutiam, o próprio Jesus se aproximou e começou a andar com eles.
16 Ava otte ke lengetotokale matarea kanname, na ke sane ke kelapatokone.
16 Os olhos deles, porém, estavam como que impedidos de reconhecê-lo.
17 Minmina na i ke ballaga rea roma, “Onemea kaka palirorole kamiau ta taru inaka tatao?” Na ri pana lua keke meisi ka ragureasongana,
17 Jesus lhes perguntou: “Sobre o que vocês tanto debatem enquanto caminham?”. Eles pararam, com o rosto entristecido.
18 na te a giana kae Kleopas ke ballage Iesus roma, “One kasikeng nge ita ra ragasila ngae Ierusalem ka sana longmatana ka oru nginngina reke lele nga maga kunna laeala ka kae kokorai ae?”
18 Então um deles, chamado Cleopas, respondeu: “Você deve ser a única pessoa em Jerusalém que não sabe das coisas que aconteceram lá nos últimos dias”.
19 Na i ke ballaga rea roma, “Tarume?” Na keke ale roma, “Oru nginngina re te Iesus e ngae Nasaret mana. Ka i a agau e toe Nutu kaona. Ba nge Nutu raguna ba ragau ragureame bole i ka kana ka gingginga ngallo nga pangamologanganame ba nga kumangnganame.
19 “Que coisas?”, perguntou Jesus. “As coisas que aconteceram com Jesus de Nazaré”, responderam eles. “Ele era um profeta de palavras e ações poderosas aos olhos de Deus e de todo o povo.
20 Ava re kapunu nga pirisme kala nga re kapunu nge ita keke ule ta kelangapatali e ngae Rom kamana ta baina i nge baꞌe ta i mateng. Ngarume na keke katupite nga maiskovu.
20 Mas os principais sacerdotes e outros líderes religiosos o entregaram para que fosse condenado à morte e o crucificaram.
21 Pala na mangng ka lomangng ngana roma, i la ravunggaliunge re ngae Israel ngae Rom kamana, ava sonrau ka i a kae a mologi ngarume nga oru nginngina lelengareangana.
21 Tínhamos esperança de que ele fosse aquele que resgataria Israel. Isso tudo aconteceu há três dias.
22 Ba otte bole, mangng ka magio raumana ka ina ravale palu re nge mangng keke loa ka sinro luluna ta baveng,
22 “Algumas mulheres de nosso grupo foram até seu túmulo hoje bem cedo e voltaram contando uma história surpreendente.
23 ava ri ke sane ke kali pakae Iesus lavusakia. Minmina na keke galiu na keke turu pakamangng ka ina ri ke kele anggelome. Ba keke role bole roma anggelo nginngina keke turu pakerea roma, Iesus ke momomauli.
23 Disseram que o corpo havia sumido e que viram anjos que lhes disseram que Jesus está vivo.
24 Ngarume, na ragau palu nge mangng keke loa ta baveng ba kelangareangana ka tongana kena ma ravaleme turungarea. Ava ri ke sane ke kele Iesus.”
24 Alguns homens de nosso grupo correram até lá para ver e, de fato, tudo estava como as mulheres disseram, mas não o viram.”
25 Nae Iesus ke role kerea roma, “Ka miau ra ragau ra sana loreamatana, ba lopatokona ae miau ke baililli ta ravunge oru ra ragau reke toe Nutu kaona pala ke rorole tao.
25 Então Jesus lhes disse: “Como vocês são tolos! Como custam a entender o que os profetas registraram nas Escrituras!
26 Taroma miau ta lomiaupatokona ta pangamologa nginngina, na miau ta lomiaumatana ka pangamologa laeala e role roma, Karais ke la kaningmainge miralali nginngina na ngarume na i ke la lunga lakallo ta mallena a kana ka olamana e toakala.”
26 Não percebem que era necessário que o Cristo sofresse essas coisas antes de entrar em sua glória?”.
27 Minmina nae Iesus ke turu pakerea ka pangamologa reke role te i muni ngallo nga Lau Ae Nutu Kanna. Ke paturu nga pangamologa rae Moses kanna ba na nga ragau reke toe Nutu kaona kinung kanrea.
27 Então Jesus os conduziu por todos os escritos de Moisés e dos profetas, explicando o que as Escrituras diziam a respeito dele.
28 Ka ineke lele kokoro nga maga kunna laeala eke lola te, nae Iesus ke bai ma i la taonga lagamuga tale.
28 Aproximando-se de Emaús, o destino deles, Jesus fez como quem seguiria viagem,
29 Minmina na keke pavokale ka kaoreaginangana roma, “Momo kala nge mangng ta ka laio tapu.” Ka baina i ke loakurume rea ta momong kala nge ri.
29 mas eles insistiram: “Fique conosco esta noite, pois já é tarde”. E Jesus foi para casa com eles.
30 Ka ine tara kala nge ri nga pala ta kaning, na i ke rave beret ba ke kalapage Nutu. Na ke regipale beret laeala ba ke paturu ta tungnge pakerea.
30 Quando estavam à mesa, ele tomou o pão e o abençoou. Depois, partiu-o e lhes deu.
31 Ba ka panna laeala mana, na keke kelapatokone ka matarea kanname. Na i ke sanrea mana nga ragurea.
31 Então os olhos deles foram abertos e o reconheceram. Nesse momento, ele desapareceu.
32 Minmina na ri pana lua keke palirorole pakerea roma, “Nga loragaliu ta loramannmannangana ka iname tunge pangamologa be tuturu pakita ka Lau Ae Nutu Kanna naꞌina nga pamau.”
32 Disseram um ao outro: “Não ardia o nosso coração quando ele falava conosco no caminho e nos explicava as Escrituras?”.
33 Na keke sigipaga bolvole ba keke galiu tae Ierusalem. Na keke kali pakae Pana Tangulelu Ba Kena kala nga ragau reke momo kala nge ri nga inaeala eke momo ngia.
33 E, na mesma hora, levantaram-se e voltaram para Jerusalém. Ali, encontraram os onze discípulos e os outros que estavam reunidos com eles,
34 Na ra nginngina keke turu pakae ri pana lua roma, “Ka kaomannmannangana, Iesus ke sigipaga nga mateng ba i ke pakosining ka i muni te Saimon!”
34 que lhes disseram: “É verdade que o Senhor ressuscitou! Ele apareceu a Pedro!”.
35 Na ri pana lua keke ture oru e lele nge ri nga pamau e loa tae Emeus ba ka ineke kelapatokone Iesus ine regipale beret.
35 Então os dois contaram como Jesus tinha aparecido enquanto andavam pelo caminho, e como o haviam reconhecido quando ele partiu o pão.
36 Ka ineke pamolloga minmina tale, na ka panna laeala mana, nae Iesus muni ke meisi ngaliua nge ri, ba ke role kerea roma, “Momongpengana nge momo kala nge miau.”
36 Enquanto contavam isso, o próprio Jesus apareceu entre eles e lhes disse: “Paz seja com vocês!”.
37 Na keke magio ka mataungarea roma, i a kannu te.
37 Eles se assustaram e ficaram amedrontados, pensando que viam um fantasma.
38 Ka baina i ke role kerea roma, “Ke meimia, na ka lomiausoali ba ka lomiau lualua?
38 “Por que estão perturbados?”, perguntou ele. “Por que seu coração está cheio de dúvida?
39 Ngaka kele kamaume ba kaegume. Iau mana ikia! Ngaka kali kau, na nga lomiaumatana roma iau ka mirau ba ka gigu. Ka sana iau a kannu te ta kannu ka sana mirana ba gina.”
39 Vejam minhas mãos e meus pés. Sou eu mesmo! Toquem-me e vejam que não sou um fantasma, pois fantasmas não têm carne nem ossos e, como veem, eu tenho.”
40 Ka ine role kerea minmina, na i ke kosining ka kamaname ba kaename te ri.
40 Enquanto falava, mostrou-lhes as mãos e os pés.
41 Ava ri ka sana loreapatokona ta oru reke kela rea ka matarea kanname tale kurumea, loreaserengngana ba kalinglongarea ke bollau raumana. Minmina na i ke ballaga rea roma, “Ka kamiau otte ikolong ta kaninge?”
41 Eles continuaram sem acreditar, cheios de alegria e espanto. Então Jesus perguntou: “Vocês têm aqui alguma coisa para comer?”.
42 Na keke tunge lea inte oreke tuve tapu te i,
42 Eles lhe deram um pedaço de peixe assado,
43 ba keke kele ine kaninnia nga ragurea.
43 e ele comeu diante de todos.
44 Na i ke role kerea roma, “Oru kakarai keke lele basema inama iau role pakamiau pala ka ina iau tatao kala nge miau tale. Iau ama role roma, orume kinung reke pa rea te iau pala nga Bangapaga Rae Moses Kanna, ba nga lau ra ragau reke toe Nutu kaona kanrea, ba nga Baunga Re Nga Kalangapaga keke la leleng basema ineke role.”
44 Em seguida, disse: “Enquanto ainda estava com vocês, eu lhes falei que devia se cumprir tudo que a lei de Moisés, os profetas e os salmos diziam a meu respeito”.
45 Minmina na i ke paginggingi rea ta baina ri nga loreamatana ka oru ra ragau ke pa rea pala ngallo nga Lau Ae Nutu Kanna.
45 Então ele lhes abriu a mente para que entendessem as Escrituras,
46 Ke role kerea roma, “Keke paꞌe pangamologa minakai roma: Karais ke la kaningmainge miralali papatu, na ke la mateng. Ba nga kae a mologi ngarume nga matengana, na i ke la sigingpaga.
46 e disse: “Sim, está escrito que o Cristo haveria de sofrer, morrer e ressuscitar no terceiro dia,
47 Ba Lau Ae Nutu Kanna ke role bole roma, barangalele rae Karais kanna keke la taonga ka Karais ginggingngana, na keke la pulingmalagange pangamologa ta ragau roma, ‘Miau ngaka pulivalakale baingamiau reke sosoali ba ngaka tunge lomiaumatenganame te Nutu, nae Nutu ke la osungrurunge baingamiau reke sosoali.’ Ri ngeke paturu ta pulingmalagange pangamologa laekia ngae Ierusalem pala, ba ngarume na pangamologa laekia nge loa ta ragau nga iname kinung.
47 e que a mensagem de arrependimento para o perdão dos pecados seria proclamada com a autoridade de seu nome a todas as nações, começando por Jerusalém.
48 Miau ngaka ture oru nginngina ra miau ka kela rea ta ragau kinung.
48 Vocês são testemunhas dessas coisas.
49 Ba iau ka la bange Kannu E Tupu ae Tamau patokala ta i tungnge. Ava ngaka momo mana ngallo ngae Ierusalem ta nge lele nga kae laeala nga inae Kannu E Tupu nge palupaga miau ka gingginga e pa nge Nutu mallena nga tava.”
49 “Agora, envio a vocês a promessa de meu Pai. Mas fiquem na cidade até que sejam revestidos do poder do céu”.
50 Ka ine ngalue barangalele ra kanna ta inte e kokoro ta maga kunna ae Betani, na i ke kinpataea kamaname ba ke ballage Nutu ta kavingtulu rea.
50 Depois Jesus os levou a Betânia e, levantando as mãos para o céu, os abençoou.
51 Ba ka ine balaglage Nutu tale ta kavingtulu rea, na i ke ka rea ba ke loapatae lakailu ta tava.
51 Enquanto ainda os abençoava, deixou-os e foi elevado ao céu.
52 Minmina na ri keke kalapagpage Iesus, na keke galiu tae Ierusalem ka loreaserengngana.
52 Então eles o adoraram e voltaram para Jerusalém cheios de grande alegria.
53 Na keke lola palimule ta tempel, ba keke kinpataetaea Nutu giana.
53 E estavam sempre no templo, louvando a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.